| Commonwealth of Australia (inglise) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Advance Australia Fair" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Canberra | ||||
| Rahvaarv | 25 778 500 (2020) | ||||
| Pindala | 7 692 024 km² | ||||
| Ametlikud keeled | inglise | ||||
| Rahvuspüha | 26. jaanuar (Austraalia päev) | ||||
| Rahaühik | Austraalia dollar (AUD) | ||||
| Tippdomeen | .au | ||||
Austraalia Ühendus on riik Okeaanias, mis koosneb Austraalia mandrist, Tasmaania saarest ja arvukalt väiksemastest saartest. Austraalia on pindalt maailma kuues riik.
Etümoloogia[]
"Australia" tuleneb ladinakeelsest sõnast 'australis', mis tähendab 'lõunapoolne'.
Geograafia[]
Austraalia Ühenduse pindala on 7 617 930 km². Ta on pindalalt maailma kuues riik.
Rannajoone pikkus on 34 218 km.
Kliima[]
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Maanteed[]
Pikim maantee on Great Northern Highway, mille pikkus Lääne-Austraalia pealinnast Perthist põhjapoolsemasse linna Wyndhami ligi 3200 km.
Riik[]
Osariigid ja territooriumid[]
| Haldusüksus | Tüüp | Pealinn (või suurim asula) | Elanike arv | Pindala |
|---|---|---|---|---|
 Ashmore ja Cartier |
Väline | 0 | 199 km² | |
| Austraalia Antarktika ala |
Väline | (Mawson Station) | 1 000 (ajutised elanikud) | 5 896 500 km² |
 Austraalia pealinna ala |
Territoorium | Canberra | 373 100 | 2 358 km² |
| Heard ja McDonald |
Väline | (Atlas Cove) | 0 | 372 km² |
| Jervis Bay Territory | Territoorium | (Jervis Bay Village) | 377 | 70 km² |
 Jõulusaar |
Väline | Flying Fish Cove | 2 072 | 135 km² |
 Kookossaared |
Väline | West Island | 596 | 14 km² |
| Korallimere saared |
Väline | (Willis Island) | 4 | 10 km² |
 Lõuna-Austraalia |
Osariik | Adelaide | 1 650 600 | 983 482 km² |
 Lääne-Austraalia |
Osariik | Perth | 2 451 400 | 2 529 875 km² |
 Norfolki saar |
Väline | Kingston | 2 302 | 35 km² |
 Põhjaterritoorium |
Territoorium | Darwin | 233 300 | 1 349 129 km² |
 Queensland |
Osariik | Brisbane | 4 560 059 | 1 730 648 km² |
 Tasmaania |
Osariik | Hobart | 512 100 | 68 401 km² |
 Uus-Lõuna-Wales |
Osariik | Sydney | 7 272 800 | 800 642 km² |
 Victoria |
Osariik | Melbourne | 5 603 100 | 227 416 km² |
Rahvastik[]
Keeled[]
Ametlik riigikeel puudub.
Usundid[]
25% rahvastikust on katoliiklased, 17% anglikaanid, 18,7% teised kristlased, 2,5% budistid, 2,2% muslimid, 1,3% hinduistid, 0,5% juudid. Mitteusklikke on 22%.
Haridus[]
Tervishoid[]
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Haldusüksus | Elanikke (2011) |
|---|---|---|---|
| 1. | Sydney | Uus-Lõuna-Wales | 3 908 643 |
| 2. | Melbourne | Victoria | 3 707 529 |
| 3. | Brisbane | Queensland | 1 874 426 |
| 4. | Perth | Lääne-Austraalia | 1 627 576 |
| 5. | Adelaide | Lõuna-Austraalia | 1 103 979 |
| 6. | Gold Coast | Queensland | 533 659 |
| 7. | Canberra | Austraalia pealinna ala | 391 473 |
| 8. | Newcastle | Uus-Lõuna-Wales | 308 307 |
| 9. | Central Coast | Uus-Lõuna-Wales | 297 713 |
| 10. | Wollongong | Uus-Lõuna-Wales | 245 943 |
Majandus[]
Põllumajandusmaana on kasutatav pool riigi territooriumist. Suurema osa sellest moodustab karjamaa, põllumaad on ainult 6%. Loodusolude tõttu tegeldakse Austraalias põhiliselt loomakasvatusega, taimekasvatus annab põllumajandustoodangust vaid väikese osa.[1]
Sisemaal tegeldakse ekstensiivse lamba- ja lihaveisekasvatusega, lisaks nisukasvatusega. Valdavad on suurmajandid. Tihedama asustusega rannikupiirkondades on ülekaalus intensiivne põllumajandus ning seal kasvatatakse piimakarja, suhkruroogu, tubakat, puuvilla, õlipuud, köögi- ja puuvilju. Austraalia on maailmaturul oluline toidukaupade eksportija ning Aasias nimetatakse riiki isegi "Aasia toidukorviks". Austraalia kuulub esiviisikusse veise- ja lambaliha, nisu ja odra, villa, puuvillakiu, veini ja rapsiseemne väljaveolt.[1]
Tänu tänapäevaste tehnoloogiate rakendamisele ja teaduspõhisele juhtimisele on Austraalia põllumajandus väga uuenduslik ja maailmas konkurentsivõimeline.[1]
Valuuta[]
Rahaühik on Austraalia dollar (AUD).
Kultuur[]
Muusika[]
Pikemalt artiklis Austraalia muusika
Sümboolika[]
- Rahvusvärvid on roheline ja kuldne.
- Rahvuslill on kuldakaatsia.
- Rahvusloom on känguru.
- Rahvuslind on emu.
Lipp[]
Võeti kasutusele 3. septembril 1901, praegusel kujul 1908, kui "Union Jack'i" all olev täht muudeti seitsmeharuliseks. Lipp on sinine kangas, mille vardapoolsesse ülanurka oli paigutatud Suurbritannia lipp "Union Jack", selle all on valge seitsmeharuline täht, mis sümboliseerib Austraalia Ühendust. Lehvipoolsele väljal on viiest tähest koosnev Lõunaristi tähtkuju. Neli suuremat seitsmeharulist tähte olid Alfa Crucis, Beeta, Delta ja Gamma. Kõige väiksem, viieharuline täht on Üpsilon.
Vapp[]
Võeti kasutusele 19. septembril 1912.
Hümn[]
Riigihümn on "Advance Australia Fair". Sõnade ja viisi autor on Peter Dodds McCormick. Riigihümnina kasutusel alates 1984. aastast. Enne seda oli Austraalia hümniks Rahvaste Ühenduse kuningriigi hümn "God Save the Queen".
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Liiber, Ülle; Kull, Ain; Rootsmaa, Vaike; Pragi, Uudo (2017). Geograafia gümnaasiumile. III kursus. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto, lk 25. ISBN 978-9949-460-27-4.