Raamaturott Viki
Advertisement
Riigi kohta vaata artiklit Austraalia Ühendus
Australia satellite plane

Austraalia satelliitpilt

Austraalia on väikseim manner Maal. Austraalia pindala on umbes 7,6 miljonit km². Selle pikkus põhjast lõunasse on umbes 3200 kilomeetrit ja idast läände 4100 kilomeetrit. Pinnamoelt jaguneb Austraalia kolmeks suureks piirkonnaks: lääneosas laiub 400–500 kilomeetri kõrgune Lääneplatoo, keskosas Keskmadalik ja idarannikut palistab Suur Veelahkmeeahelik.[1]

Geograafia[]

Austraalia pindala on umbes 7,5 km² ning see paikneb Austraalia laamal. Austraaliat ümbritsevad India ja Vaikne ookean. Aasiast eraldab seda Arafura ja Timuri meri. Queenslandi rannikul asub Korrallimeri ning Austraalia ja Uus-Meremaa vahel Tasmani meri. Austraalia on maailma väikseim manner.

Pinnamood[]

Uluru, helicopter view, cropped

Uluru

Austraalia mandri kõrgeim mägi on Mount Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril.

Austraalia keskosa üks märkimisväärsemaid maamärke on Uluru, mis on maailma suurim monoliit.

Mullad[]

Seoses kliima ja pinnamoe oludega on Austraalia sisepiirkonnas ülekaalus sooldunud kõrbemullad, sadetemerohkematel aladel puna- ja kollamullad ning kõrgematel mäenõlvadel pruun- ja leetmullad. Peaaegu kogu mandri muldkatet ohustab erosioon.[1]

Kliima[]

Kliimaolud muutuvad mandril nii põhjast lõunasse kui ka idast läände liikudes. Austraalia põhjaosa valitseb niiske ja kuum lähisekvatoriaalne kliima, suure osa sisemaast hõlmab kuiv troopiline kliimavööde, lõunaosa on lähistroopilise kliimaga.[1]

Ökoloogia[]

Tänu oma suurusele ja asukohale on Austraalias mitmeid ökosüsteeme: kõrbed, savannid, parasvöötmelised ja troopilised vihmametsad. Ainulaadne elupaik on Austraalia kirderannikul paiknev 2600 km pikkune korallrahude süsteem Suur Vallrahu, mis on üks liigrikkamaid piirkondi maailmas.

Austraalia mandri liike ohustab sissetoodud võõrliigid.

Kõrbed[]

Desert de Simpson

Simpsoni kõrb

Kõrbed hõlmavad Austraalia mandrist 1 371 000 km² ehk 18%. Kõrbed paiknevad peamiselt Lääneplatoolt ja sisemaa Keskmadalikul. Võrreldes ülejäänud maailma kõrbetega, on Austraalia kõrbed võrdlemisi suure sademete hulgaga. Tänu sellele esineb paljudes kõrbedes ka taimestikku. Austraalia suurimad kõrbed on Suur Victoria kõrb (348 750 km²), Suur Liivakõrb (267 250 km²), Tanami kõrb (184 500 km²), Simpsoni kõrb (176 500 km²) ja Gibsoni kõrb (156 000 km²).

Ajalugu[]

Kehtiva ajalookäsituse järgi loetakse Austraalia avastajaks Briti meresõitjat James Cooki, kes saabus Austraalia lõunarannikule 1770. aastal. On tõendeid, et varakeskajal võisid Austraalias käia araabia kaupmehed ning eurooplaste kaubasidemed Kagu-Aasia ja Austraaliaga eksisteerisid juba 15. sajandil.

Viited[]

  1. 1,0 1,1 1,2 Liiber, Ülle; Kull, Ain; Rootsmaa, Vaike; Pragi, Uudo (2017). Geograafia gümnaasiumile. III kursus. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto, lk 25. ISBN 978-9949-460-27-4. 
Advertisement