FANDOM


Riigi kohta vaata artiklit Austraalia Ühendus
Australia satellite plane

Austraalia satelliitpilt

Austraalia on väikseim manner Maal. Austraalia pindala on umbes 7,6 miljonit km². Selle pikkus põhjast lõunasse on umbes 3200 kilomeetrit ja idast läände 4100 kilomeetrit. Pinnamoelt jaguneb Austraalia kolmeks suureks piirkonnaks: lääneosas laiub 400–500 kilomeetri kõrgune Lääneplatoo, keskosas Keskmadalik ja idarannikut palistab Suur Veelahkmeeahelik.[1]

Geograafia Edit

Austraalia pindala on umbes 7,5 km² ning see paikneb Austraalia laamal. Austraaliat ümbritsevad India ja Vaikne ookean. Aasiast eraldab seda Arafura ja Timuri meri. Queenslandi rannikul asub Korrallimeri ning Austraalia ja Uus-Meremaa vahel Tasmani meri. Austraalia on maailma väikseim manner.

Pinnamood Edit

Uluru, helicopter view, cropped

Uluru

Austraalia mandri kõrgeim mägi on Mount Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril.

Austraalia keskosa üks märkimisväärsemaid maamärke on Uluru, mis on maailma suurim monoliit.

Mullad Edit

Seoses kliima ja pinnamoe oludega on Austraalia sisepiirkonnas ülekaalus sooldunud kõrbemullad, sadetemerohkematel aladel puna- ja kollamullad ning kõrgematel mäenõlvadel pruun- ja leetmullad. Peaaegu kogu mandri muldkatet ohustab erosioon.[1]

Kliima Edit

Kliimaolud muutuvad mandril nii põhjast lõunasse kui ka idast läände liikudes. Austraalia põhjaosa valitseb niiske ja kuum lähisekvatoriaalne kliima, suure osa sisemaast hõlmab kuiv troopiline kliimavööde, lõunaosa on lähistroopilise kliimaga.[1]

Ökoloogia Edit

Tänu oma suurusele ja asukohale on Austraalias mitmeid ökosüsteeme: kõrbed, savannid, parasvöötmelised ja troopilised vihmametsad. Ainulaadne elupaik on Austraalia kirderannikul paiknev 2600 km pikkune korallrahude süsteem Suur Vallrahu, mis on üks liigrikkamaid piirkondi maailmas.

Austraalia mandri liike ohustab sissetoodud võõrliigid.

Ajalugu Edit

Kehtiva ajalookäsituse järgi loetakse Austraalia avastajaks Briti meresõitjat James Cooki, kes saabus Austraalia lõunarannikule 1770. On tõendeid, et varakeskajal võisid Austraalias käia araabia kaupmehed ning eurooplaste kaubasidemed Kagu-Aasia ja Austraaliaga eksisteerisid juba 15. sajandi.

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 Liiber, Ülle; Kull, Ain; Rootsmaa, Vaike; Pragi, Uudo (2017). Geograafia gümnaasiumile. III kursus. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto, lk 25. ISBN 978-9949-460-27-4.