FANDOM


Coral atoll formation animation

Atolli moodustumist kujutav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid.

Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.

Sõna "atoll" tuleneb maldiivikeelsest sõnast atholhu.

Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele vulkaanilise tekkega ookeanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena.

Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks: puhast hapnikurikast ja sooja merevett ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28–30 °C. Sellest saab järeldada, et atollid esinevad madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele sobib hästi lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede (näiteks Amazonas) suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20–25 m merepinnast, sest koos korallidega sümbioosis elavad üherakulised vetikad vajavad fotosünteesiks valgust.

Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilise materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. Selle teooria pakkus esimesena välja Charles Darwin ja see on teadlaste seas aktsepteeritud tänapäevani.

http://cdn.livetvcdn.net/webplayer.php?t=ifr&c=634551&lang=en&eid=508523&lid=634551&ci=396&si=18

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.