Raamaturott Viki
Advertisement

Astaat on väga haruldane radioaktiivne keemiline element sümboliga At ja järjekorranumbriga 85.

Seda esineb Maal mitmete raskemate elementide lagunemisproduktina. Kõik selle isotoobid on lühiajalised. Kõige püsivam isotoop on astaat-210, mille poolestusaeg on 8,1 tundi. Elemendilist astaati pole kunagi võimalik vaadelda, kuna silmaga nähtav astaat aurustuks oma radioaktiivse kuumuse tõttu kohe.

Astaadi põhiomadused ei ole teada. Paljud omadused on kindlaks määratud asetuse järgi perioodilisussüsteemis, kus see paigutub joodi raskema analoogina halogeenide rühma. Sel on tõenäoliselt tume või läikiv välimus, võib olla pooljuht või ilmselt metall. Astaadil on ilmselt kõrgeim sulamistemperatuur, kui joodil.

Elemendi sünteesisid 1940. aastal California Ülikoolis Berkeleys Dale R. Corson, Kenneth Ross MacKenzie ja Emilio Gino Segrè ning nimetasid selle kreekakeelse sõna astatos ('püsimatu') järgi.

Advertisement