Assiniboinid on Põhja-Ameerika põlisrahvas, kes kõnelesid algselt siuu keelkonda kuuluvat assiniboini keelt. Nad elasid 17. sajandil Ontario ja Minnesota piiril paikneva Rainy Lake'i metsastel aladel, kuid siirdusid sama sajandi keskel lääne poole, algselt Manitoba aladele ja hiljem praeguse Saskatchewani piirkonda Suure tasandiku põhjaosas. Assiniboinid olid väidetavalt veel 17. sajandil osa suurest siuu yanktonai-hõimust, kuid nende suuline traditsioon seda väidet ei toeta ning arvatavasti eraldusid assiniboinid nendest palju varem.
Assiniboinide nimi tuleneb algonkini keelkonda kuuluvast odžibvei keelest ja tähendab "need, kes teevad süüa kividega". See viitab assiniboinide kombele kivisid tules kuumutada ja need siis vette panna, et see toidu tegemiseks keema ajada.[1]
Assiniboinid lõid 17. sajandi lõpus head kaubandussuhted Briti Hudsoni Lahe Kompaniiga. Assiniboinid moodustasid liidu kriidega ning võitlesid peaaegu kahe jooksul teiste põhjatasandiku rahvaste, kelleks olid teiste seas siuud, mustjalad, gros ventre'i hõim ja vareseindiaanlased, vastu üheskoos.
Tänapäeval on assiniboinisid umbes 3500. Nad elavad põhiliselt Kanadas Saskatchewani provintsis, kuid ka Alberta provintsis ning USA-s Montana ja Põhja-Dakota osariigis.
Viited[]
- ↑ Waldman, Carl (2006). Encyclopedia of Native American Tribes, Lk. 27–28, Infobase Publishing. ISBN 978-0-8160-6273-7.