Arthur Conan Doyle (1914)
Sir Arthur Ignatius Conan Doyle (22. mai 1859 Edinburgh, Šotimaa – 7. juuli 1930 Crowborough, Sussex) briti kirjanik ja arst. Ta on eelkõige tuntud Sherlock Holmesi ja tema kaaslase Doktor Watsoni lugude autorina. Lisaks kirjutas ta veel palju muid ilukirjanduslikke teoseid ja eriala kirjandust.
1876. aastal asus ta õppima Edinburghi Ülikooli meditsiinikooli, kus ta sai Joseph Belli õpilaseks. Belli deduktiivsed meetodid avaldasid talle niivõrd palju muljet, et Bellist sai Doyle'i loodud Holmesi tegelaskuju peamine prototüüp. Doyle hakkas ilukirjanduslikke teoseid kirjutama õpilasena ja 1879. aasta oktoobris avaldati tema esimene jutustus – "The Mystery of the Sasassa Valley" – ajakirjas Chambers's Edinburgh Journal. Ta kirjutas lühijutustusi ka oma ülejäänud karjääri jooksul.
"Sherlock Holmesi seiklused", esimest korda avaldatud 1892
1891. aasta juulis avaldas Doyle ajakirja The Strand Magazine külgedel jutustuse "Skandaal Böömimaal" ("A Scandal in Bohemia"), milles astusid esimest korda laia lugejaskonna ette Sherlock Holmes ja Doktor Watson. Esimest korda esinesid Holmes ja Watson tema 1887. aasta jutustuses "Etüüd punases" ("A Study in Scarlet"), mis avaldati ajakirjas Beeton's Christmas Annual. "Skandaal Böömimaal" oli jutustuste kogumiku "Sherlock Holmesi seiklused" ("The Adventures of Sherlock Holmes") esimene teos, mis avaldati ajavahemikus 1891–1892. Aastal 1912 hakkas ta kirjutama Professor Challengeri seikluslugusid, kes esines esimest korda loos "Kadunud maailm" ("The Lost World"; 1912).
Doyle kirjutas ka luulet ja mitu näidendit. Doyle oli entusiastlik buuri sõja toetaja ja ta koostas sõja sündmuste põhjal kaks teost. Esimese maailmasõja ajal avaldas ta samuti sõja kohta artikleid ja kuuest köitest koosneva ajaloolise ülevaate. Pärast seda, kui lühikese aja jooksul surid tema poeg ja vend, pöördus Doyle spiritismi ja kirjutas ulatuslikult sellel teemal.