Arnhemi maa

Arnhemi maa asub Carpentaria lahest läänes. Kaart 1859. aastast

Arnhemi maa on ajalooline piirkond Austraalias Põhjaterritooriumil. See asub Põhjaterritooriumi kirdeosas Carpentaria lahest läänes. Selle pindala on umbes 95 900 km². Arnhemi maal elab umbes 16 230 inimest. Arnhemi maal asub Austraalia aborigeenide reservaat.

Sellele andis nime inglise meresõitja Matthew Flinders, kes nimetas selle Hollandi laeva Arnhemi järgi, mis uuris piirkonna rannikut 1623. aastal.

Geograafia

Nanydjaka neem Arnhemi maa rannikul

Arnhemi maa koosneb kaljusest platoost ja madalikest. See asub Roperi ja Alligatori jõgede vahel. Arnhemi maa rannik ulatub Van Diemeni lahest ja Cobourgi poolsaarest läänes Gove'i poolsaare ja Groote Eylandti saareni Carpentaria lahe ääres idas.

Läänes piirneb Arnhemi maa Kakadu rahvuspargiga.

Suuremad linnad on Kakadu rahvuspargi piiril asuv Jabiru, Liverpooli jõe suudmes asuv Maningrida ja Nhulunbuy Gove'i poolsaarel. Gove'i poolsaarel asub suur boksiidikaevandus.

Kliima on troopiline. Esineb kuivem ja niiskem aastaaeg. Õhutemperatuurid aasta lõikes palju ei muutu. Aprillist septembrini võib õhutemperatuur langeda alla 15 °C ja oktoobrist märtsini tõusta 33 °C-ni.

Rahvastik

Mõned kultuurilised alad on külastajatele suletud

Arnhemi maale rajati aborigeenide reservaat 1931. aastal. See on üks suurimaid aborigeenide reservaate Austraalias. See on tuntud kohaliku kunsti ja püsivate tugevate traditsioonide poolest. Arnhemi maa kirdeosas elavad jolngud, kes on ühed suurimad põlisrahvaste hõime Austraalias. Nad on säilitanud omad traditsioonid. Malaid ja makassarid suhtlesid arvatavasti rannikuäärsete aborigeenide hõimudega ja pidasid nendega kaubavahetust enne eurooplaste koloonia teket Austraalias.

2006. aasta filmis "Ten Canoes" on vanade aborigeenide lugude teel kujutatud Arnhemi maal elavate põlisrahvaste elu.

Kunst

Arnhemi maal asuvad aborigeenide linnadest Yirrkala ja Gunbalanya on pärit mitmed puukoorte sisemusse tehtud tuntud maalid. Arnhemi maa on tuntud ka aborigeenide kaljujooniste poolest. Mõnel kaljujoonisel on kujutatud ka eurooplaste varaseid külastusi. Tehti ka liivast skulptuure, mis ei säilinud kaua.