FANDOM


Jõe kohta vaata artiklit Arkansas (jõgi)
State of Arkansas
Flag of Arkansas.png Seal of Arkansas.png
Deviis: Regnat populus
Arkansas in United States.png
PealinnLittle Rock
Rahvaarv3 004 279 (2017)[1]
Pindala137 733 km²
LühendidAR, Ark.

Arkansas on Ameerika Ühendriikide osariik. See piirneb põhjas Missouri osariigiga, lõunas Louisianaga, läänes Oklahomaga, edelas Texasega ning idas Tennessee ja Mississippi osariigiga. Arkansas leidub nii mägesid kui ka suuri metsi.

Arkansase nimi tuleneb algonkinikeelsest sõnast kuapo indiaanlaste kohta. Arkansas on prantsusepärane vorm kas kuapo sõnast akakaze ('allajõge elava rahva maa') või siuu sõnast Akakaze ('lõunatuule rahvas').

Geograafia Edit

Osariigi kõrgeim koht on Ozarki mägedes asuv Mount Magazine (839 meetrit üle merepinna).

Kliima Edit

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Arkansases on 49 °C, mis mõõdeti 10. augustil 1936 Ozarkis. Madalaim temperatuur mõõdeti Gravette'is 13. veebruaril 1905, mil oli −34 °C külma.

Ajalugu Edit

Enne eurooplaste tulekult elasid piirkonnas kadod, oseidžid ja kuapad. Esimene eurooplasena jõudis Arkansasesse Hispaania maadeuurija Hernando de Soto, Pizarro Peruu-vallutuse veteran, kes suri 1542. aastal Mississippi jõel Lake Village'i lähedal, olles pea aasta vältel otsinud nüüdse osariigi lõunaosast kulda ning läbipääsu Hiinasse.

Arkansas on üks 14 USA osariigist, mis asub Prantsusmaalt 1803. aastal Louisiana ostuga saadud maa-alal. Otseselt omandati siiski Prantsusmaa territoriaalsed pretensioonid, mitte maa-ala ise, mis kuulus toona seda asustanud indiaani hõimudele.

4. juulil 1819 moodustati Arkansase Territoorium. 15. juunil 1836 võeti Arkansas vastu USA 25. osariigiks; see oli 13. orjanduslik osariik. Enamik orje oli Deltas, kus asunikud hakkasid puuvilla kasvatama. Texase iseseisvussõjas Mehhiko vastu mängis Arkansas võtmerolli, andes Texasele vägesid ja materiaalset tuge. Kuna Washingtoni linn asub Texase piiri ääres, oli see seotud ka Texase revolutsiooniga 1835.−1836. aastal. Washingtoni kaudu liikus Texasesse hulk vabatahtlikke Arkansasest ja teistest USA kaguosariikidest. Mehhiko-Ameerika sõjas 1846 koondusid linnas Ühendriikide väed.

Kodusõja eel 1860. aastal oli üle 25% Arkansase elanikest mustanahalised orjad. Arkansas liitus Konföderatsiooniga alles pärast Ühendriikide presidendi Abraham Lincolni üleskutset vastata Konföderatsiooni rünnakule Fort Sumterile Põhja-Carolinas. Arkansas lahkus Ühendriikide koosseisust 6. mail 1861. Sõja vältel toimus osariigis arvukalt väiksemaid lahinguid. Arkansas arvati taas Ühendriikide koosseisu 1868. Sõjajärgse taastumise käigus saabus osariiki arvukalt immigrante. Delta piirkonnas palgati põllutöölisteks hiinlasi, itaallasi ja süürlasi, kes kolisid kiiresti edasi; hiinlastest said sageli pudukaupmehed Delta linnades. 20. sajandi alguse immigrandid tulid osalt Ida-Euroopast, 19051911 Saksamaalt, Slovakkiast ja Iirimaalt (pms Ulsteri protestandid). Tulemusena on Delta rahvuslik koosseis kirevam kui ülejäänud osariigis.

1950. aastatel pälvis üleriigilist tähelepanu Little Rock, kus kohalik vastasseis föderaalvõimudele püüdis takistada mustanahaliste integratsiooni linna koolidesse. Kuberner Orval Faubus kasutas selleks osariigi rahvuskaardi abi. President Dwight D. Eisenhower saatis õpilaste koolipääsu tagamiseks 25. septembril 1957 Little Rocki 1000 sõdurit 101. õhudessantväe diviisist.

Haldus Edit

Arkansas State Capitol

Arkansase osariigi kapitoolium Little Rockis

Arkansase seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 35 liikmelisest Senatist ja 100 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2015. aastast on osariigi kuberner Asa Hutchinson.

Arkansas jaguneb 75 maakonnaks.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   1 949 387 +5,1%
1950   1 909 511 −2,0%
1960   1 786 272 −6,5%
1970   1 923 295 +7,7%
1980   2 286 435 +18,9%
1990   2 350 725 +2,8%
2000   2 673 400 +13,7%
2010   2 915 918 +9,1%

2017. aasta seisuga moodustavad rahvastikust valged 79,3%, mustanahalised 15,7%, aasialased 1,6%, põlisameeriklased 1,0%. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 7,6%.[1]

Suurimad päritolurühmad on afroameeriklased (15,5%), iirlased (13,6%), sakslased (12,5%), ameeriklased (11,1%), inglased (10,3%), prantslased (2,4%), šotlased ja iirlased (2,1%), hollandlased (1,9%) ning itaallased (1,7%). Euroopa päritolu asukaid on kõige rohkem Ozarki mägede loodeosas ja Arkansase keskosas, afroameeriklasi osariigi lõuna- ja idaosas.

Rahvastikust 86,0% on kristlased, sh 78,0% protestandid (39,0% baptistid, 9,0% metodistid) ja 7,0% katoliiklased; 14,0% on mitteusklikud ning muud religioonid jäävad alla 1%.

Keskmine sissetulek leibkonna kohta 2016. aastal oli 42 336 dollarit ja elaniku kohta 23 401 dollarit.[1] 2018. aasta mai seisuga on töötuse määr 3,8%.[2] Alla vaesuspiiri elab 17,2% elanikest.[1]

Suurimad linnad Edit

Littlerock

Little Rock

Next Pikemalt artiklis Arkansase linnad
Nr Linn Elanikke (2017) Maakond
1. Little Rock 198 606 Pulaski
2. Fort Smith 88 037 Sebastian
3. Fayetteville 85 257 Washington
4. Springdale 79 599 Washington, Benton
5. Jonesboro 75 866 Craighead
6. Rogers 66 430 Benton
7. North Little Rock 65 911 Pulaski
8. Conway 65 782 Faulkner
9. Bentonville 49 298 Benton
9. Pine Bluff 42 984 Jefferson

Majandus Edit

Kultuur Edit

Sport Edit

Sümboolika Edit

Arkansas 7

Teetähis

2003 AR Proof

Veeranddollariline

Lipp Edit

Flag of Arkansas

Võeti kasutusele 16. märtsil 1924. Punase plagu keskel on suur sinise äärisega valge teemandikujund. Lipul on 25 tähte, nendest 21 asuvad teemandi sinisel äärisel ja neli suuremat valgel väljal, kus on ka kiri "ARKANSAS". Lipu kujundas Willie Kavanaugh Hocker ja see valiti välja 65 lipu hulgast. Teemant kujutab Arkansase teemandimaardlaid. 25 tähte sümboliseerivad Arkansase saamist osariigiks 25-ndana.

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Arkansas. census.gov. Vaadatud 7.7.2017
  2. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 7.7.2017

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.