State of Arizona | |||||
---|---|---|---|---|---|
|
|||||
Deviis: Ditat Deus | |||||
Pealinn | Phoenix | ||||
Rahvaarv | 7 151 502 (2020)[1] | ||||
Pindala | 295 234 km² | ||||
Lühendid | AZ, Ariz. |
Arizona on Ameerika Ühendriikide osariik riigi edelaosas. See piirneb idas New Mexico, lõunas Mehhiko osariikide Sonora ja Baja Californiaga, idas California, loodes Nevadaga ja põhjas Utah'ga ning loodenurgast Coloradoga. Elanike arvult riigi 14. ja pindalalt kuues osariik. Rahvastik on olnud linnastuv, eriti alates 20. sajandi algusest. Arizona sai USA osariigiks 14. jaanuaril 1912, olles sellega viimane USA-ga liitud osariik riigi põhiosas.
Arizona osariigi nimi tuleneb hispaaniakeelsest sõnast Arizonac,, mis pärineb arvatavasti oodhamikeelsest fraasist alĭ ṣonak, mis tähendab "väike allikas". Osariigi nimi võib pärineda baskikeelsest fraasist haritz ona, mis tähendab "hea tamm".
Geograafia[]
Põhjas olev Colorado platoo moodustab osariigist kaks viiendikku. Osariigist läbivoolav Colorado jõgi on uuristanud osariigi loodeosas Suure kanjoni. Leidub ka mäestikke, kõrgeim koht on Humphreys Peak (3852 m). Mõnedes mägedes asuvad metsad, kuid Arizonas on ülekaalus kuivad kõrbed. Utah'i piiril paiknevat Monument Valleyt on kujundanud kaljuvormidesse erosioon. Osariigi lõunaosas ristuvad loode-kagusuunalised mäestikud, mille vahel orgudes paiknevad viljakad orud.
Ligikaudu pool Arizonast on poolkõrbeline ja kõrbeline. Colorado platool on talved külmad ja seal sajab 250–375 mm sademeid aastas. Maa lõunaosas esineb suvekuudel tugevat äiksevihma, kui Mehhiko lahest hoovab sinna sooja ja niisket õhku.
Kõige soojem kuu on juuli, mil õhutemperatuur tõuseb sageli üle 40 °C. Kõige külmem on jaanuaris ja veebruaris, kui Phoenixis on keskmine madalaim temperatuur 7 °C. Flagstaffis on juuli keskmine maksimaalne temperatuur 27 °C ning detsembris ja jaanuaris keskmine madalaim –8 °C.
Kaitsealad[]

Saguaro rahvuspark päikeseloojangu ajal
Arizonas asub kolm rahvusparki: osariigi loodeosas asuv Suure kanjoni rahvuspark, idaosas Petrified Foresti rahvuspark ja lõunaosas Saguaro rahvuspark. Utah' piiril paikneb Glen Canyoni rahvuslik puhkuseala, kus asuvad USA suuruselt teine veehoidla Lake Powell ja Colorado jõe Hobuseraua käänak. Osariigis asub enim rahvusmonumente. 2010. aastal oli osariik sunnitud osad oma osariiklikud pargid sulgema, kuna nende korrashoiuks minev eelarve oli liiga suur.
Ajalugu[]
Pikemalt artiklis Arizona ajalugu
Aastatel 300–1200 elasid praeguse Arizona alal Hohokami kultuuri rahvad. Esimese eurooplasena saabus praeguse USA edelaossa Hispaania maadeavastaja Álvar Núñez Cabeza de Vaca. Aastatel 1540–1542 oli legendaarsete Seitse kullalinna otsingutel Francisco Vázquez de Coronado, kes kohtus Anasazi kultuuri pueblodega. Hispaanlased asutasid misjoneid ja pöörasid kohalikke põlisrahvaid katoliku usku. Peagi rajasid hispaanlased esimesed kindlustatud asulad (1752 Tubac ja 1775 Tucson). 1821. aastal läks Arizona Mehhiko iseseisvumisel Mehhiko koosseisu.
Pärast lüüasaamist Ameerika-Mehhiko sõjas loovutas Mehhiko Guadalupe Hidalgo lepinguga kõik Gila jõest põhjapoolsed alad USA-le. See ala hõlmas peale Arizona veel New Mexico, California, Nevada, Utah, Colorado lääneosa ja Wyomingi edelaosa. 1850. aastal moodustati tänapäevaste Arizona, New Mexico ja Nevada lõunaosast New Mexico Territoorium. 1853. aasta Gadsdeni ostuga sai USA Mehhikolt veel 77 700 km² maad juurde. See ala läks suuremas jaos Arizonale.
1859. aastal loodi pimadele ja marikopadele esimene Arizona indiaanlaste reservaat, Gila jõe indiaalaste reservaat. 1868. aastal loodi USA suurim indiaanlaste reservaat, Navahode reservaat, mis paikneb tänapäevase osariigi kirdeosas.
14. jaanuari 1912 sai Arizona USA osariigiks.
Haldus[]
Parlamendihoone ja osariigi kapitoolium

Osariigi praegune kuberner Doug Ducey
Arizona seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 30 liikmelisest Senatist ja 60 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2015. aastast on osariigi kuberner Doug Ducey.
Osariik jaguneb 15 maakonnaks.
Arizona on üks osariik, mis võttis surmanuhtluse 1972. aastal taas kasutusele.
Rahvastik[]
Elanike arv | ||
---|---|---|
Rahvaloendus | Elanikke | %± |
1940 | 499 261 | +14,6% |
1950 | 749 587 | +50,1% |
1960 | 1 302 161 | +73,7% |
1970 | 1 745 944 | +34,1% |
1980 | 2 718 215 | +55,7% |
1990 | 3 665 228 | +34,8% |
2000 | 5 130 632 | +40,0% |
2010 | 6 392 017 | +24,6% |
82,8% elanikest moodustavad valged, 5,3% põlisameeriklased, 5,1% mustanahalised ja 3,7% aasialased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 31,6%.
Keskmine asustustihedus on 24,4 in/km².
74,1% elanikest on emakeeleks inglise keel, 19,5% hispaania, 1,9% navaho, 0,6% teised indiaanikeeled ja 0,5% saksa.
2017. aastal oli keskmine sissetulek elaniku kohta 27 964 dollarit ja leibkonna kohta 53 510 dollarit.[1] 2021. aasta juuni seisuga on töötuse määr 6,8%.[2] Alla vaesuspiiri elab 14,9% elanikest.[1]
Suurimad linnad[]

Phoenix
Pikemalt artiklis Arizona linnad
Nr | Linn | Elanikke (2019) | Maakond |
---|---|---|---|
1. | Phoenix | 1 680 992 | Maricopa |
2. | Tucson | 548 073 | Pima |
3. | Mesa | 518 012 | Maricopa |
4. | Chandler | 261 165 | Maricopa |
5. | Scottsdale | 258 069 | Maricopa |
6. | Gilbert | 254 114 | Maricopa |
7. | Glendale | 252 381 | Maricopa |
8. | Tempe | 195 805 | Maricopa |
9. | Peoria | 175 961 | Maricopa |
10. | Surprise | 141 664 | Maricopa |
Sport[]
Arizonal on oma spordimeeskond USA kõigis neljas suurimas profiliigas. Nendeks on ameerika jalgpalli klubi Arizona Cardinals, korvpalliklubi Phoenix Suns, pesapalliklubi Arizona Diamondbacks ja jäähokiklubi Arizona Coyotes. Lisaks mängib Phoenix Mercury naiste korvpalli kõrgliigas Women's National Basketball Association.
Sümboolika[]

Teetähis

Veeranddollariline
- Tunnuslaul on "Arizona March Song".
- Tunnuskahepaikne on lehekonn Hyla eximia.
- Tunnuslind on kaktusekäblik.
- Tunnusliblikas on ratsulibliklane Papilio multicaudata.
- Tunnuskala on lõhelane Oncorhynchus apache.
- Tunnuslill on saguaaro-karneegiakaktuse õis.
- Tunnusloom on vöötsaba.
- Tunnusroomaja on lõgismadu Crotalus willardi.
- Tunnuspuu on paloverde.
- Tunnusvärvid on sinine ja vana kollane.
- Tunnusfossiil on kivistunud puit.
- Tunnusvääriskivi on türkiis.
Vaata ka[]
Viited[]
Kirjandus[]
- Turner, Jim (2011). Arizona: A Celebration of the Grand Canyon State. Gibbs Smith. ISBN 1-423607-42-2.
- Weigl Publishing, Inc. (2008). Arizona: The Grand Canyon State. Encyclopaedia Britannica, Inc. ISBN 1-593397-49-6.
- Hartz, Donna; Hartz, George (2013). Arizona's National Parks and Monuments. Arcadia Publishing. ISBN 1-439644-41-1.
Välislingid[]
Ameerika Ühedriikide osariigid |
---|
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |