Aphrodite kuju. Ateena Riiklik Arheoloogiamuuseum.
Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus- ja ilujumalanna. Üks kaheteistkümnest Olümpose jumalast. Vanarooma mütoloogias vastab talle Venus.
Ta oli Zeusi ja Dione tütar. Teise legendi kohaselt oli ta sündinud Uranose äralõigatud genitaalide ümber tekkinud merevahust (vanakreeka keeles ἀφρός, aphrós, 'merevaht').
Tema abikaasa oli Hephaistos, keda ta pettis Aresega. Aresega vahekorras olemisest sündisid muuhulgas poeg Eros ja tütar Harmonia, Hermesega oli tal poeg Hermaphroditus, Dionysosega poeg Priapos ning Anchisesega poeg Aineias (vanarooma mütoloogias Aeneas).
Aphroditet peetakse üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kolmest jumalannast (teised kaks olid Hera ja Athena) kõige kaunimaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Trooja sõja ajal toetas Aphrodite troojalasi ning võttis lahingust ka ise osa. Kui ta Diomedese käe läbi haavata sai, põgenes ta Arese vankril Olymposele.
Tähtsamad Aphrodite pühamud asusid Kytheral, Küprosel ja Sitsiilias Eryxi mäel.
Tema tunnuste hulka kuulusid delfiin, roos, mürt, tuvi, varblane, kammkarp, peegel, pärl ja luik.
