Amlaíb Conung (vanapõhja Óláfr; † u. 874) oli Iirimaa ja Šotimaa viikingipealik.
Ta oli Lochlanni kuninga Gofraidi poeg. Tema vennad olid Auisle ja Ímar, viimane neist rajas Uí Ímairi dünastia, ja kelle järeltulijad valitsesid Iiri mere piirkonda mitme sajandi vältel. Amlaíbi üheks vennaks on peetud ka Halfdan Ragnarssoni. Iirimaa aastaraamatud nimetavad Amlaíbi, Ímarite ja Auislet "välismaalaste kuningateks". Tänapäeva ajaloolased annavad neile nende võimu tugiala moodustanud viikingiasula järgi tiitli Dublini kuningas. Lisandsõna "Conung" tuleneb vanapõhjakeelsest sõnast konungr ja tähendab "kuningas". Osad ajaloolased peavad Amlaíbi identseks Olaf Valgega, viikingi merekuningas, keda on mainitud Landnámabókis ja teistes Islandi saagades.
850. aastate alguses ja 860. aastate lõpus oli Amlaíb kaasatud pikaajalisse konflikti Iirimaa mõjukama valitseja Máel Sechnailliga. Selle konflikti tekkepõhjus on ebaselge, kuid selle võis põhjustada konkurents võimu üle Munsteris ja selle loodusvaradele. Amlaíb liitlaseks oli Osraige kuningas Cerball ja Põhja-Uí Néilli kuningas Áed Findliath. Máel Sechnaill suri 862 ja tema maad tükeldati, mis lõpetas ka konflikti. Järgnevalt sõdisid Amlaíb ja tema sugulane oma kuningriigi mõjuvõimu laiendamiseks mitmete Iiri pealikega. Hilisematel aastatel tegi Amlaíb mitu rünnakut Šotimaale. Märked Amlaíb kohta kaasaegsetes aastaraamatutes lõpevad 871. Hilisemad kirjeldused räägivad, et ta naasis Lochlanni oma isa sõjas aitama. Piktide kroonika ütleb, et Amlaíb hukkus 874 lahingus pikite kuninga Causantíni vastu.