| Ameerika punaorav | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Tamiasciurus hudsonicus Erxleben, 1777 |
Ameerika punaorav (Tamiasciurus hudsonicus) on oravlaste sugukonda kuuluv Põhja-Ameerikas elav näriline. Üks levinum oravaliik Põhja-Ameerikas.
Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1777 saksa loodusteadlane Johann Christian Erxleben.
Ameerika punaoraval on sihvakas ja lihaseline keha, jõulised tagajalad ja tugevad küünised, mis võimaldavad tal puu otsa ronida. Kaalub tavaliselt 140–250 g. Kehapikkus ninamikust sabaotsani on 28–35 cm, millest saba moodustab 9,5–15 cm. Saba ei ole nii kohev nagu teistel Põhja-Ameerika oravaliikidel.
Ameerika punaorava karvkatte värvus sõltub elupaigast ja aastaajast. Karvkate on seljalt pruunikas või punakaspruun ja kõhult valge või helekollane.
Ameerika punaorava levila Alaskast läbi kogu Kanada Kirde-USA Apalatši mäeaheliku Tennesseesse. Ta on levinud ka Kaljumäestikus. Ta elutseb okas-, leht- kui ka segametsades. Ameerika punaoraval on 24 alamliiki.
Ta toitub oksapuude seemnetest, kuid ka muudest seemnetest, puuviljadest, pähklidest, puurkoorest, pungadest, väikestest roomajatest, putukatest, männikäbidest, seentest, noorlindudest ning hiirte ja jäneste poegadest.