Raamaturott Viki
Advertisement
Barns grand tetons

Grand Tetoni rahvuspark

800px-1 yosemite valley tunnel view 2010

Yosemite rahvuspark

Saguaronationalparl17102008

Saguaro rahvuspark

Ameerika Ühendriikides on 2019. aasta seisuga kokku 62 rahvusparki.

Rahvusparke haldab Ameerika Ühendriikide Siseministeeriumi agentuur Rahvusparkide Teenistus (National Park Service). Rahvuspargid rajatakse Ameerika Ühendriikide Kongressi seadusaktiga. Esimese rahvuspargi, Yellowstone'i rahvuspargi, loomise seaduse allkirjastas president Ulysses S. Grant 1872. aastal. Yellowstone'i rahvuspargile järgnesid 1875. aastal Mackinac (rahvuspark kuni 1895. aastani) ning 1890. aastal Sekvoia ja Yosemite.

Rahvuspargid paiknevad 29 osariigis, samuti Ameerika Samoa ja USA Neitsisaarte territooriumitel. Enim rahvusparke paikneb Californias (üheksa), järgnevad kaheksa rahvuspargiga Alaska, viie rahvuspargiga Utah ja nelja rahvuspargiga Colorado. Suurim rahvuspark on Wrangell-Saint Eliase rahvuspark Alaskas, mille pindala on üle 33 000 km² ehk suurem kui üheksa väiksemat osariiki. Järgmised neli suuremat rahvusparki paiknevad samuti Alaskas. Pindalalt on kõige väiksem Gateway Archi rahvuspark Misssouri osariigis, mille suurus on 0,8 km². Kõikide rahvusparkide kogupindala on umbes 211 000 km². Keskmiselt on rahvuspargi pindala 3500 km². Kõige külastatum rahvuspark on Põhja-Carolina ja Tennessee osariigi piiril paiknev Great Smoky mägede rahvuspark, mida külastas 2019. aastal üle 12,5 miljoni turisti, järgneb üle ligi kuue miljoni külalisega Suure kanjoni rahvuspark Arizonas. Samal aastal külastas aga eraldatud Arktika värava rahvusparki Alaskal veidi üle 10 000 huvilise.[1]

Neliteist rahvusparki on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse[2] ning 21 rahvusparki kuuluvad UNESCO biosfäärikaitsealade võrgustikku.[3]

Rahvuspargid[]

Endised rahvuspargid[]

  • Abraham Lincolni rahvuspark (1916−1939)
  • Fort McHenry rahvuspark (1925−1939)
  • General Granti rahvuspark (1890−1940)
  • Hawaii rahvuspark (1916−1960)
  • Mackinaci rahvuspark (1875−1895)
  • Platti rahvuspark (1906−1976)
  • Sullys Hilli rahvuspark (1904−1931)

Viited[]

  1. "Annual Park Ranking Report for Recreation Visitors in: 2019". irma.nps.gov. Vaadatud 7.3.2020
  2. "World Heritage List - United States of America". whc.unesco.org. UNESCO World Heritage Centre. Vaadatud 25.3.2017
  3. "UNESCO » Biosphere Reserves » United States of America". unesco.org. UNESCO. November 2015. Vaadatud 25.3.2017

Välislingid[]

Advertisement