Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni selges kirjas koopia täpne jäljend (1823)
Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon on dokument, mis pani aluse Ameerika Ühendriikidele.
Selle dokumendi võtsid vastu asutavad osariigid ja nn asutavad isad 2 VII 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Ameerika Ühendriikide Kongress 4 VII, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Cartale.
Teksti põhiautor oli Thomas Jefferson. Õigupoolest moodustati deklaratsiooni väljatöötamiseks komisjon, kuid John Adamsi õhutusel valis komisjon Jeffersoni projekti koostama.
Iseseisvusdeklaratsioonis kuulutasid kolooniad, kes sel ajal olid sõjas oma emamaa Suurbritanniaga, end iseseisvateks ja mitte Suurbritannia osadeks. Nad õigustasid oma iseseisvumist halva valitsemisega, mis neile osaks sai George III valitsuse all, samuti sellega, et igal rahval on võõrandamatud põhiõigused, nende hulgas õigus revolutsioonile.
Iseseisvusdeklaratsiooniga liitusid kolmteist osariiki: Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia, Pennsylvania, Delaware, New York, New Jersey, New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Esimene neist oli Delaware, mida seetõttu nimetatakse ka Esimeseks osariigiks.
Kuigi iseseisvusdeklaratsiooni sõnastus kiideti heaks 2 VII ja deklaratsioon ratifitseeriti 4 VII, kirjutasid selle vastu võtnud isikud sellele alla alles 4 VIII 1776. Iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastas 56 isikut, kellest noorim oli 26-aastane Edward Rutledge ja vanim 70-aastane Benjamin Franklin. Allakirjutanute seas oli ka kaks hilisemat USA presidenti: Thomas Jefferson ja John Adams.
Pärast allkirjastamist liikus dokument mitmeid kordi, esimest korda Kontinentaalkongressi ja hiljem riigisekretäriga. Kui britid hävitasid 1812. aasta sõja ajal Washingtoni, evakueeris selle Rahandusministeeriumi ametnik Stephen Pleasonton (u 1776–1855) Virginiasse. 1841–1876 oli dokument avalikul väljapanekul, sellisest tingimustes olek põhjustas dokumendi järsu tuhmumise. 1892– 1922 hoiti seda kahe klaasplaadi vahel ja eksponeeriti aina harvem.
Iseseisvusdeklaratsiooni esialgne, käsikirjaline puhtand, mida kasutati deklaratsiooni ratifitseerimisel, ei ole säilinud. Siiski on säilinud kaks mustandit ja mitukümmend vastuvõtmise järel trükitud eksemplari iseseisvusdeklaratsioonist.