FANDOM


United States of America (inglise)
Flag of the United States.png
USA orthographic.png
PealinnWashington
Ametlikud keeled puudub, 'de fact inglise keel
Pindala
 -  Kogupindala 9 826 675 km2
Rahvaarv
 -  Rahvaarv 321 094 000 (2015)

Ameerika Ühendriigid (inglk United States of America, lühend USA) on föderaalvabariik, mis asub läänepoolkeral Põhja-Ameerikas. USA koosneb 50 osariigist ja ühest eraldisesivast föderaalringkonnast ning hõlmab mitu sõltuvat ala Vahe-Ameerikas ja Okeaanias. USA on rahvaarvult ja pindalalt maailma kolmas riik. Sisemajanduse kogutoodangult on riik maailma suurim. USA rahvastik on suure sisserände tõttu etniliselt ja sotsiaalselt väga mitmekesine.

Ameerika Ühendriigid tekkisid kolmeteistkümnest Briti kolooniast 18. sajandi lõpus. Iseseisvusdeklaratsioon võeti vastu 4 VII 1776 ja riiki tunnustati iseseisvussõja järel 1783. aastal. USA põhiseadus võeti vastu 1787. aastal. Järgmisel sajandil laienes riik kaugemale läände, kuid osariikide vaheliste erimeelsuste tõttu puhkes 19. sajandi teisel poolel kodusõda. Teise maailmasõja võiduriigina sai Ameerika Ühendriikidest sõjaliselt juhtivaks lääneriigiks. 1990. aastatel Nõukogude Liidu lagunemise järel on USA maailma ainus superriik.

Geograafia Edit

Next Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide geograafia

Pinnamood ja veestik Edit

Ameerika Ühendriikide kogupindala on 9 826 675 km², millest 9 161 966 km² moodustab maismaa ja 664 709 km² vesi. Mandri siseosas domineerib kesktasandik, mis ulatub Mehhiko lahest Kanadani ja sealt Alaskani. See on jagatud kolme osasse: Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik, sisemaa Suur tasandik ning Kanada kilp. Suur tasandik ulatub Kaljumäestiku idaosani, umbes mandri keskossa. Selle kirdepoolne osa on Kesklääs, mille pinnas ja kliima on soodne põllumajandusele, eriti maisi kasvatamiseks.

Kliima Edit

Ameerika Ühendriikide kliima on geograafilise mitmekesisuse tõttu piirkonniti väga erinev. Esindatud peaaegu kõik kliimatüübid. 100. pikkuskraadist idas esineb põhjas niiske mandriline kliima ja lõunas niiske lähistroopiline kliima. Florida lõunaosa, samuti Hawaii, paiknevad troopilises vöötmes. Suurel tasandikul 1000. pikkuskraadist läänes on poolkõrbeline kliima. Mägedes valitseb enamasti alpiine kliima. Suures nõos ja riigi edelaosas on kliima kõrbeline, California rannikul vahemereline, Oregoni ja Washingtoni osariigis ning Lõuna-Alaska rannikul mereline. Suurem osa Alaskast paikneb lähisartiklises või artiklises vöötmes. Ilm võib igal aastaajal väga kiiresti muutuda.

Ägedaimad ilmastikunähtused on orkaanid, mis tabavad nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani rannikut. Orkaanid esinevad juunist detsembrini, kõige enam augustis ja septembris. Kõige katastroofilisemad orkaanid on olnud näiteks Galveston aastal 1900, Betsy aastal 1952, Andrew aastal 1992 ja Katrina aastal 2005.

Palju väiksemad, kuid samuti laastavad on tornaadod, mis esinevad kõige enam Suurel tasandikul Tornaado allee piirkonnas. See ulatub Texase põhjaosast Lõuna-Dakotani.

Loodus ja looduskaitse Edit

Haliaeetus leucocephalus -Skagit valley-8-2c

Valgepea-merikotkas on Ameerika Ühendriikide rahvuslind

Ameerika Ühendriikide taimestiku saab jagada kolme ossa: metsad, rohtlad ja põõsastikega kaetud alad. Algselt oli metsadega kaetud ligi pool praegusest USA alast. Metsad katsid suures osas riigi ida- ja lääneranniku, kesk- ja põhjaosa, lääneosa mägised piirkonnad ning põhjaosa. Tasandikulistel aladel on preeriad ja lääneosas võsamaa, kus sademeid ei ole metsakasvuks piisavalt. Inimene on taimesikku tugevasti mõjutanud. Kõige enam on inimene muutnud Uus-Inglismaa, Suure järvistu piirkonna, Apalatšide äärealade, Suure tasandiku ja Vaikse ookeani rannikualade loodust. Peaaegu 60% maa-alast (v.a Alaskal) on kaotanud oma algse taimestiku.

Ameerika Ühendriikide loomastik on mitmekesine. Ameerika Ühendriikides elutseb 428 liiki imetajaid, 784 linnuliiki, 311 liiki roomajaid ja 295 liiki kahepaikseid.

Ameerika Ühendriikides on 21 UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud paika. Nende hulgas on kaksteist looduspärandit, sh Evergladese, Yellowstone'i ja Yosemite rahvuspark. Riigis on kokku 397 looduskaitseala, mida haldab Rahvuslik Pargiteenistus. Kuid paljud kaitsealad on bioloogiline mitmekesisuse säilitamiseks liiga väiksed. Asustuse levik, kaevandamine, nafta puurimine vähendab paljude liikide elamispinda.

Ajalugu Edit

Next Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide ajalugu

Varajane ajalugu Edit

Enne eurooplaste tulekut asustasid Põhja-Ameerikat indiaanlased, kelle esivanemad olid sinna rännanud Beringi väina kaudu 12 000−40 000 aastat tagasi. Indiaanlased jagunesid kultuuriliselt ja keeleliselt enam kui kolmesada hõimu. Hõimud tegelesid piisoni, põtrade ja hirvede jahiga. Samuti tegeldi põlluharimise, kalapüügi ja korilusega, kui olud seda võimaldasid.

Eurooplaste asustus Ameerikas Edit

16. sajandi alguses hakkasid eurooplased uurima praeguse Ameerika Ühendriikide ala. Esimesena rajasid sellele alale asulad hispaanlased: Pensacola (1559), Fort Caroline (1564) ja St. Augustine (1565).

Süstemaatiline ränne Põhja-Ameerikasse sai alguse, kui inglise kuningas James I asutas 1606. aastal Londoni ja Plymouthi kaubandusettevõtte. Esimene püsiv inglise asundus Põhja-Ameerika idarannikul oli 1607. aastal rajatud Jamestown praeguse Virginia alal. 1609. aastal saabusid laevaga Mayflower Inglismaalt usulise tagakiusamise eest põgenenud kolonistid (pilgrimid e palverändurid), kes rajasid praeguse Massachusettsi alale Plymouthi koloonia. Kohalikud indiaanlased aitasid neil toime tulla ja õpetasid neile elutähtsa maisi kasvatamise oskusi.

1626 asutasid hollandlased Hudsoni jõe suudmesse Uus-Amsterdami (nüüdne New York) ja jõe ülemjooksule Fort Orange'i asula. Inglased vallutasid hollandlaste kolooniad 1644. Prantslased uurisid ja koloniseerisid sel ajal Suure järvistu ja Mississippi jõeni ulatuva piirkonna. Prantsusmaa kaotas oma Põhja-Ameerika kolooniad Seitsmeaastases sõjas 1763.

Ameerika kolooniate iseseisvumine Edit

Declaration independence

John Trumbull, "Iseseisvusdeklaratsioon", 1817–1819. Maal kujutab komiteed Kongressile USA iseseisvusdeklaratsiooni esitlemas.

Suurbritannia ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast Seitsmeaastast sõda. 1760. aastaks oli USA-s 1,5 miljonit asunikku ja nende arv kasvas kiiresti. Pärast 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahu oli Suurbritannia saanud enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, suurendati kolonistide maksukoormat ning piirati nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut ning boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine).

4 VIII 1776 võttis Kontinentaalkongress vastu Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni, millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid. Sellele järgnes pikk iseseisvussõda Suurbritannia vastu. Iseseisvussõja liidriteks olid George Washington, Samuel Adams, Benjamin Franklin, Patrick Henry, John Adams ja Thomas Jefferson. Suurbritannia astus sõtta ka mitu teist Euroopa riiki. Sõda lõppes 1781. aastal, mil britid loovutasid Yorktowni.

Ameerika Ühendriigid koosnesid algselt 13 osariigist, moodustades 1781. aastal vastu võetud Konföderatsiooni artiklitega konföderatsiooni. Need artiklid olid aluseks 1787. aasta põhiseadusele, mida täiendati 1791 kümne esimese parandusega ehk Bill of Rights. Riigi esimene president oli George Washington.

19. sajand Edit

US states by date of statehood RWB

USA osariigid osariigiks saamise aja järgi.

██ 1776–1790 ██ 1791–1799 ██ 1800–1819
██ 1820–1839 ██ 1840–1859 ██ 1860–1879
██ 1880–1899 ██ 1900–1950 ██ 1959

1823. aasta Kongressile läkitatud Monroe doktriinis deklareeriti, et Euroopa riigid ei tohi sekkuda Ameerika siseasjadesse ja Ameerika Ühendriigid ei sekku Vana Maailma konfliktidesse.

Aastaks 1848 oli Ameerika Ühendriikide territoorium peaaegu kolmekordistunud. Uutele aladele siirdusid uusasunikud ja aastatel 18371839 olid kümned tuhanded indiaanlased sunnitud kolima Mississippi jõest läänepoole. 1848. aastal avastati Californias kulda ja piirkonnas algas suur kullapalavik.

Alates 1619. aastast oli Põhja-Ameerikasse Aafrikast orjades toodud üle kümne miljoni inimese. Orjus oli 19. sajandil Ameerika Ühendriikide suurim siseriiklik vaidlusteema. Lisaks põhjustasid poleemikat osariikide ja riigi vahelised suhted. President Andrew Jacksoni valitsusajal moodustus kolm erinevat majandusala: kaubandus ja tööstus põhjas, põllumajandus läänes ja puuvillaistandused lõunas. Sisepoliitikas olid üldiselt liidus põhja ja lääneosariigid.

Battle of Spottsylvania

Spottsylvania lahing USA kodusõjas

Konfliktid viisid 1861. aastal kodusõjani. Sõja võitisid põhjaosariigid, takistades nii lõunaosariikide lahkulöömist Ameerika Ühendriikidest. Orjus kaotatati ja peaaegu neli miljonit orja said vabaks.

Pärast kodusõda hakkas USA-sse saabuma üha enam sisserändajaid. Nad töötasid tööstusettevõttetest või siirdusid uusasunikena maa lääneossa. Areneva kapitalismiga kaasnesid monopolide teke, varandusliku ebavõrdsuse kasv ja linnaäärsed slummid.

Ellis island 1902

USA-sse saabuvad sisserändajad Ellise saarel (1902)

Läänes tekkinud konfliktid valgete uusasunike ja indiaanlaste ning väiketalunike ja suurkarjakasvatajate vahel, ja piiralade seadusetus panid aluse Metsikule Läänele. Kui Ameerika Ühendriigid võitis 1898. aastal sõja Hispaaniaga, läksid Puerto Rico, Guam ja Filipiinid USA valdusse.

20. sajandi esimene pool ja maailmasõjad Edit

Esimeses maailmasõjas kuulutas USA end esialgu neutraalseks, kuid sekkus liitlasvägede poolel sõtta 1917. aastal. Majanduslikult oli riik teistele varem võlgu teistele, kuid sõja tõttu muutus olukord vastupidiseks. Ka kultuuriliselt astusid Ameerika Ühendriigid maailmavallutus ja hegemoonia püsis kuni 1960. aastateni.

1920. aastatel hakkas Ameerika Ühendriikide majandus kasvama, kuid 1929. aasta börsikrahhi järel sai 1930. aastatel alguse majanduskriis. 1932. aastal koostas president Franklin Roosevelt reformide kava ehk Uue kursi, mis nägi ette riigi majanduskriisist välja viimise.

Ameerika Ühendriigid astusid teisse maailmasõtta liitlasvägede poolel 1941. aastas detsembris, kui Jaapan ründas Pearl Harbori mereväebaasi. Sõja lõpus heitis USA Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi. Teine maailmasõda ostus USA-le kulukaks ja seal hukkus pool miljonit ameeriklast. Sõda siiski parandas Ameerika Ühendriikide majanduslikku seisundit, kui riigi tööstus hakkas kasvama ja arendati tehnoloogiat ning sõja lõpuks tuli Ameerika Ühendriikidest üle poole maailma tööstustoodangust. 1945. aastal asutatud ÜRO peakorter hakkas asuma New Yorgis.

Külm sõda Edit

Next Pikemalt artiklis Külm sõda
Aldrin Apollo 11

Buzz Aldrin Kuu pinnal 1969. aastal

Pärast teist maailmasõda algas külm sõda, milles olid vastamisi kaks suurriiki: Nõukogude Liit ja seda toetavad kommunistlikud maad ning Ameerika Ühendriigid ja seda toetavad kapitalistlikud maad. Ameerika Ühendriigid osalesid aastatel 1950–1953 Korea sõjas ja 1964–1975 Vietnami sõjas. Lisaks osales riik Sigade lahe dessandil Kuubas ja Kuuba kriisis. Nõukogude Liiduga toimus ka võidurelvastumine ja võidujooks kosmosesse. President Kennedy seadis eesmärgiks USA mehitatud missiooni Kuule, mille tegi 1969. aastal teoks Apollo 11.

Pärast teist maailmasõda Ameerika Ühendriigid muutusid üha enam linnastuvaks ja toimus suur majanduskasv. Inimõiguste eest võitlejad püüdsid kõigile elanikele tagada kodanikuõigused ja suurema võrdõiguslikkuse. See võitlus toimus eelkõige mustanahaliste õiguste nimel. Majanduslikult suundusid Ameerika Ühendriigid 1970. aastatel stagflatsiooni, mis kulmineerus president Carteri valitsusajal inflatsiooni ja kõrge tööpuudusega. President Reagani alustatud liberaliseerimine juhatas sise uue kasvuaja. Külm sõda lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega 1990. aastatel.

Alates 1990. aastatest tänapäevani Edit

1990. aastatel osalesid Ameerika Ühendriigid Lahesõjas. President Clintoni valitsusajal saavutasid Ameerika Ühendriigid ajaloo suurima majanduskasvu, mida mõjutasid digitaalne revolutsioon ja interneti loodud uued tegevusvõimalused.

2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute järel kuulutas president George W. Bush välja terrorismivastase sõja ja Ameerika Ühendriigid tungisid Afganistani. 2003. aastal tungisid USA väed Iraaki ja kukutasid diktaator Saddam Husseini.

2008. aastal varises Ameerika Ühendriikide majandus ülemaailmse majanduslanguse ajal kokku. USA esimeseks afroameeriklasest presidendiks valitud president Obama seadis eesmärgiks majanduslanguse peatamise.

Valitsemine Edit

Osariigid ja kohalikud omavalitsused Edit

Next Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide osariigid

Ameerika Ühendriigid jagunevad 50 osariigiks ja üheks föderaalringkonnaks, Columbia ringkonnaks.

Transport Edit

I-80 Eastshore Fwy

San Francisco ja Teanecki (New Jersey) vahel kulgev kiirtee Interstate 80 laupäevasel pärastlõunal Berkeleys Californias

Auto on oluliselt kaasa aidanud Ameerika Ühendriikide linnastumisele ja see on peamisem transpordivahend. Föderaalvalitus algatas juba 1930. aastatel kiirteede süsteemi kava, mis ühendaks eri osariikide suurimaid linnu. Kiirteede süsteemi esimene teelõik valmis 1940. aastatel, kuid kogu võrk valmis alles 2000. aastate alguses. Pikim kiirtee on 4860 pikkune Interstate 90, mis kulgeb Seattle'ist Bostonini. Juhiloa saamise kriteeriumid erinevad osariigiti. Juhiluba võib saada enamasti 16-aastaselt, kuid ka alles 18-aastaselt, ja mõnedes osariikides võib sõidutundidega alustada juba 14-aastaselt.

Raudteid on 240 000 km. Neid kasutataks peamiselt kaubaveoks, reisijatevedu on elanikkonna suurusega võrreldes üsna väike. Pikamaa reisijatevedu pakub Amtrak ja paljudes suurlinnades on lisaks linnalähirongid. Suurim kaugbussiliinide ettevõtte on Greyhound. New Yorgi metroo on üks maailma enim kasutatavamaid allmaatrandpordivõrke.

Reisijate arvult paikneb maailma 30 suurimast lennujaamast 17 Ameerika Ühendriikides. Maailma kõige tihedama liiklusega lennujaam on Atlanta Hartsfield-Jacksoni lennujaam. Kaubatarnelt asub maailma 30 suurimast lennujaamast USA-s 11, sh suuruselt teine kaubalennujaam Memphise rahvusvaheline lennujaam. Kokku on Ameerika Ühendriikides 15 079 lennujaama, rohkem kui üheski teises riigis.

USA kaubalaevastikus on 418 üle 1000-tonnise kandevõimega laeva ja enam kui 700 mugavuslipualuseid laevu. Suurimad kaubasadamad asuvad Baton Rouge'is, Corpus Christis ja Houstonis. Tihedama kruiisilaevade liiklusega sadam on Miamis.

Teadus ja tehnika Edit

Space Shuttle Columbia launching

Ameerika Ühendriigid on teinud mitmeid mehitatud kosmosemissioone. Pildil on STS-1 start.

Ameerika Ühendriigid on pikka aega mõjutanud teaduse arengut. Thomas Alva Edison leiutas muu hulgas lambipirni ja ta on üks enim patente loonud isik. Ameerika Leiutiste Sihtasutuse suurte ameerika leiutajate nimekirjas on sh Alexander Graham Bell (telefoni leiutaja), Samuel Morse (telegraaf), Henry Ford (konveierilint), Jonas Salk (lastehalvatuse vaktsiin) ja vennad Wrightid (õhusõiduk). Ka paljud välisteadlased, näiteks Albert Einstein ja Kurt Gödel, on teinud olulise osa oma karjäärist Ameerika Ühendriikides.

Ameerika Ühendriikides kulutati 21. sajandi alguses 2,7% sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevuseks, mis oli suurem kui Hiinas ja Euroopas keskmiselt, kuid vähem kui Jaapanis ja Skandinaavias. Euroopa Liit on järk-järgult Ameerika Ühendriikide kinni püüdmas nii rahaliselt kui ka tulemuste põhjal.

Ameeriklased on saanud pärast teist maailmasõda kõige enam Nobeli teadusauhindu, eriti füüsika- ja meditsiiniauhindu. Ameerika Ühendriigid on olnud ka juhtivaid kosmoseuuringuid teostav riik. Inimese Genoomi Projekt on olnud oluline samm paljude haiguste, näiteks vähi- ja Alzheimeri tõbi ravis.

Rahvastik Edit

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo on hinnangul on USA rahvaarv 2015. aasta mai seisuga 321 100 000. Rahvastiku kasv on 0,77% aastas. Rahvastiku suurenemist on kirjeldatud aeglasena, kuid erandina moodustavad teise maailmasõja järel beebibuumi ajal sündinud. USA rahvaarv ületas saja miljoni piiri 1915. aastal. Kahesaja miljoni piiri ületati 1967. aastal ja kolmesaja miljoni piiri 2006. aastal. USA elanikkond on 20. sajandil enam kui kolmekordistunud. California sai suurima rahvaarvuga osariigiks 1960. aastatel, möödudes New Yorgi osariigist.

Rassid ja rahvused Edit

Ameerika Ühendriikides alaliselt elavad inimesed määratlevad end kuuluvat eri etnilistesse rühmadesse. USA rahvaloendustel eristatakse kuut rassi: valged (Europiidne rass), afroameeriklased, indiaanlased ja eskimod, aasialased, Vaikse ookeani saarte rassi ning muud (ka mitme rassi inimeste segaabielust sündinud). Ladinaameeriklased moodustavad sõltumatu rassi. Kõige suurema osakaalu moodustavad ladinameeriklased California, Texas, Arizona, Nevada, Florida ja Colorado elanikkonnast ning nende arv kasvab jõudsalt.

Religioon Edit

Washington National Cathedral in Washington, D.C.

Washingtoni rahvuskatedraal on üks maailma suurimaid kirikuid. Enamik ameeriklastest on kristlased.

Ameerika Ühendriikide põhiseadus tagab usuvabaduse ja eraldab riik religioonist. Paljud esimesed Põhja-Ameerikasse saabunud sisserändajad olid Euroopas usuliselt tagakiusatud. Näiteks saabusid laevaga Mayflower Inglismaal tagakiusatud puritaanid. Põhja-Ameerikasse on pagenud ka usulise ja etnilise tagakiusamise tõttu inimesi ka hiljem, näiteks juutide massiväljaränne Natsi-Saksamaalt. Samuti on usulist tagakiustamist esinenud ka Ameerika Ühendriikide siseselt, näiteks kolisid mormoonid Salt Lake Cityst kõrbesse.

2014. aasta seisuga on USA elanikkonnast 46,5% protestandid, 20,8% katoliiklased, 1,6% mormoonid, 0,8% Jehoova tunnistajad, 0,5% õigeusklikud, 0,4% muud kristlased ja 5,9% muude usundite tunnistajad. Mitteusklikke on 22,8%.

Keeled Edit

Ameerika Ühendriikidel ei ole ametlikku riigikeelt, kuid osariigid võivad määrata oma ametliku keele. Riiklikult on aeg-ajalt plaanitud ametlikuks keeleks seada inglise keel, kuid ettepanekud on saanud vastuseisu osaks ja Kongressi algatused ei ole läbi läinud.

Enamik USA elanikkonnast kõneleb koduse keelena inglise keelt. Ameerika inglise keel erineb briti inglise keelest näiteks sõnavara ja aktsendi poolest. Teine levinuim keel Ameerika Ühendriikides on hispaania. Seda kõnelevad enim Ladina-Ameerikast sisserännanud ja nende järeltulijad. Ameerika Ühendriigid on hispaania keele kõnelejate arvult Mehhiko, Colombia, Hispaania ja Argentina järel maailma viies riik. Prantsuse keel on levinud Prantsusmaa endiste kolooniate territooriumitel, Maine'is ja Louisianas on see üheks ametlikuks keeleks. Hiina keele kõnelejaid on kaks miljonit ning üle miljoni inimese kõneleb veel saksa, vietnami ja tagalogi keel.

Ameerika Ühendriikides kõneldakse kokku 176 keelt. Põlisrahvad ei kõnele tihti enam oma põliskeeles. Kõige enam on navaho keel kõnelejaid (149 000). Üle kümne tuhande kõnelejaga indiaanikeeled on veel lääneapatši, tšerokii, tšokto ja dakota.

Suurimad linnad Edit

Top of Rock Cropped

New Yorgi kesklinna siluett

Ameerika Ühendriikides on mitmeid suurlinnu, sh on New York, Los Angeles ja Chicago nn alfa-klassi maailmalinnad. Suurlinnade kesklinnades valitsevad pilvelõhkujad.

Koht Linn Osariik Elanikke (2014)
1. New York New York 8 491 079
2. Los Angeles California 3 928 864
3. Chicago Illinois 2 722 389
4. Houston Texas 2 239 558
5. Philadelphia Pennsylvania 1 560 297
6. Phoenix Arizona 1 537 058
7. San Antonio Texas 1 436 697
8. San Diego California 1 381 069
9. Dallas Texas 1 281 047
10. San Jose California 1 015 785

Kultuur Edit

Ameerika Ühendriigid on tuntud mõistena ameerika unelm, ideeriik, mis pakub võrseid eduvõimalusi igaühele kooskõlas tema võimete ja saavutustega, hoolimatta sotsiaalsesest klassist või päritolust. Ameerika unelma algeid võib näha juba USA põhiseaduses, mille järgi on kõikidel inimestel võrdne õigus "vabadusele ja püüdlustele õnnele".

Ameerika Ühendriikide kultuur erineb piirkondlikult märkimisväärselt, kuigi siseränne on suur. Riigi kirdeosa on tihedalt asustatud ja linnastunud. Kesklääs on põllumajanduspiirkond ning algne auto- ja terasetööstus on taandnud. Lääne avar maastik seostub individualismi ja üksikisiku piiramatute võimalustega. Lõunaosariikides on liitunud orjade ja mustanahaliste kodanikuõiguste võitlus, kuid neile on ka iseloomulik päikeseline kliima ja pensionäride kogukonnad. California ja edelaosariikide eripäraks on hispaaniakeelne kultuur ja kohalik toit.

Metsiku Lääne kurjategijad, püstolikangelased, indiaanlased ja kauboid on osa americana'st ehk ameerikalikust romantismist.

Muusika Edit

Louis Armstrong restored

Ameerika džässitäht Louis Armstrong

Ameerika Ühendriikide muusika on kujunenud sisserändajate traditsioonide põhjal, mis on omane multikultuursele riigile. Bluus sündis lõunaosariikide orjade seas, milles ühinesid Aafrika ja Euroopa muusika. New Orleansis sündis juba 19. sajandi alguses džäss, ühendades orjade laulud, ragtime'i ja euroopalikud puhkpillid. Bluusist arenes rütm ja bluus, millest koos kantrimuusikaga arenes 1950. aastatel välja rock'n'roll. 1960. aastatel tõstis folkmuusika taas esile üks ameerika andekamaid laulukirjutajaid Bob Dylan ja arendas funk'i James Brown. Tänapäevasemad ameerika muusikastiilid on muu hulgas hiphop ja house. USA popstaarid nagu Elvis Presley, Michael Jackson ja Madonna on saavutanud ülemaailmse tuntuse. Ameerika Ühendriikide kerge muusika positsioon on endiselt tugev ja muusika ekspordilt on USA maailmas esimene.

Kodusõjas mängis muusika olulist rolli mõlemal poolel. Lahinguväljal mängiti mitmeid muusikainstrumente, sh pasunaid, trumme ja vilepilli, kas marssides või mõnikord lihtsalt kaassõdurite moraali tõstmiseks. Puhkeajal lauldi, et vabastada sõjas võideldes tekkinud paratamatuid pingeid. Kodusõja ajal oli lõunaosariikide mitteametlikuks hümniks laul "Dixie". Sõjaaegne muusika on inspireerinud mitmeid muusikuid, sh Lynyrd Skynyrdi ja Elvis Presleyd.

Ameerika Ühendriikides tegutsevad ühed maailma kuulsaimad sümfooniaorkestrid, näiteks Chicago, Clevelandi, Los Angelese, Bostoni, New Yorgi ja San Francisco sümfooniaorkester. Ameerika Ühendriikides on 135 ooperiteatrit, neist vanim ja suurim on New Yorgis asuv Metropolitan Opera.

Teater ja kino Edit

Broadway 38th Street at dus

Broadway 38. tänav

New Yorgis Broadwayl on 39 teatrit, millest igaüks mahutab vähemalt 500 istekohta. 2010. aastal tõid nad ühtekokku kümne miljoni dollari tulu. Ameerika teatri üks esimesi suurimaid edendajaid oli impressaario P. T. Barnum, kes avas 1841 Manhattanil meelelahutuskeskuse. 1870. aastal lõid Edward Harrigan ja Tony Hart mitmeid populaarseid muusikalsi komöödiaid. 20. sajandil tekkis Broadwayl tänapäevase muusikali vorm. Muusikateatrite tuntumad heliloojad on Irving Berlin, Cole Porter ja Stephen Sondheim. Tunnustatumad USA näitekirjanikud on Eugene O'Neill, Tennessee Williams, Edward Albee ja August Wilson.

USA on olnud filmiajaloos märkimisväärne roll. Lisaks prantsuse vendadele Lumiere'idele arendas algselt tehnoloogiat Thomas Edison. 1920. aastatel panid Ameerika suured filmitootjad aluse tegelikule filmitööstusele, Hollywoodist sai filminduse keskus ja helifilm tugevdas oma positsiooni. John Wayne'ist sai 1940. ja 1950. aastatel rahvusliku enesekindluse metafoor. Marilyn Monroe'd peetakse maailma kuulsaimaks filmistaariks. Walt Disney maailmakuulsad joonisfilmid, koomiksid ja mängufilmid on kasvanud meediaimpeeriumiks. 2010. aastal oli Ameerika Ühendriigid India Bollywoodi ja Nigeeria Nollywoodi järel maailma suuruselt kolmas filmitootja.

Ameerika Ühendriikides on toodetud palju edukaid filme, näiteks "Tuulest viidud" (1939), "Star Wars" (1977), "Titanic" (1997) ja "Avatar" (2009). Ameerika Filmiinstituudi 2007. aastal parimateks USA filmideks on valitud "Kodanik Kane" (1941), "Ristiisa" (1972) ja "Casablanca" (1942).

Kujutav kunst, arhitektuur ja mood Edit

Next Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide kujutav kunst

19. sajandi tuntuim kunstnik oli Thomas Eakins, kes maalis realistlikus stiilis ameerika igapäeva elu. Euroopa modernistlikku kunsti esitleti Ameerika Ühendriikides suurtel näitustel New Yorgis, Bostonis ja Chicagos aastal 1913. Näitus julgustas ka ameerika kunstnike, sh Georgia O'Keeffe'i, uusi vorme katsetama. Pärast teist maailmasõda tekkis Ameerika Ühendriikides uusi kunstivoole, sh Jackson Pollocki ja Willem de Kooningi esindatud abstraktne ekspressionism ning Andy Warholi popkunst. Ameerika Ühendriikide tuntumad arhitektid on Frank Lloyd Wright ja Frank Gehry.

New Yorki peetakse Pariisi, Londoni ja Milano kõrval üheks neljast maailma moepealinnaks. Ameerika Ühendriikide tuntumad moeloojad on Vera Wang, Calvin Klein, Ralph Lauren ja Donna Karan.

Kirjandus ja filosoofia Edit

Kerouac by Palumbo

Jack Kerouac oli üks tuntumaid biitnike põlvkonna kirjanikke

Euroopa kirjandusest lahknenud Ameerika Ühendriikide kirjandus arenes sõltumatult välja 18. sajandil ja 19. sajandi alguses. 19. sajandi oluliste kirjanike hulka kuuluvad Edgar Allan Poe, James Fenimore Cooper ja Herman Melville. Humoorikat stiili arendas Mark Twain, kes oli üks esimesi väljaspool idarannikut sündinud suur kirjanik. Ka William Sydney Porter oli huvitatud kaugete paikade elust ja muredest.

20. sajandil kasvas Ameerika Ühendriikide kirjanduse tähtsuse osakaal maailmakirjanduses. Tol ajal oli laial levinud sotsiaalne kirjandus, mille esindajateks olid muu hulgas Theodore Dreiser, Jack London ja Upton Sinclair. Maailmasõdade vaheliselt ajal olid silmapaistvamad kirjanikud Ernest Hemingway ja William Faulkner, ning 1930. aastatel John Steinbecki Suure depressiooni aegsete teostega. Steinbeck, Faulkner ja Hemingway olid pikalt Ameerika Ühendriikide kirjanduse keskmes ja kõik kolm said ka Nobeli kirjandusauhinna. Sõja järel olid nähtaval ka realistlikud esindajad, näiteks Saul Bellow, Jerome David Salinger ja Truman Capote. Pärast sõda tõusis esile ka afroameerika kirjandus, mille nimekad esindajad on James Baldwin, Richard Wright ja Ralph Ellison. 1970. aastatel sai alguse postmodernistlik liikumine, mille tuntumad esindajad on Paul Auster, Toni Morrison, Philip Roth ja Raymond Carver.

Ralph Waldo Emerson ja Henry Thoreau olid ameerikaliku filosoofia pioneerid. Pärast kodusõda olid Charles Sanders Peirce, William James ja John Dewey oli pragmatismi arengu juhid. 20. sajandil arendasid Willard Van Orman Quine ja Richard Rorty analüütilist filosoofiast.

Koomiksid Edit

Esimesed koomiksiribad ajalehtedes ja koomiksiraamatud hakkasid ilmuma 19. sajandil.

Toidukultuur Edit

Motherhood and apple pie

Õunapirukas on üks amerikanismi ikoone

Ameerika Ühendriikide köök on segu erinevate rahvuste traditsioonidest ja toidud varieeruvad osariigiti. Nisu on esmane teravili ja umbes kolm neljandikku teraviljatoodetest tehakse nisujahust. Paljusid toite, näiteks kalkun, hirveliha, kartulid, bataat, mais, kõrvits ja vahtrasiirup, tarbisid juba indiaanlased ja esimesed Euroopa asunikud. Need toidud on osa ühest Ameerika populaarsemast püha, tänupühade menüüst. Atlandi ookeani rannikul süüakse palju kala ja mereande, samas söövad Texase karjakasvatajad pehmet liha. Jambalaya on pärit New Orleansist. Eelkõige hiina ja itaalia asunikud arendasid välja uue, ameerikaliku variandi oma maa toitudest. Ameerika kiirtoidutööstus on üks maailma suurimaid.

Tüüpilisemad ameerika toidud on õunapirukas, küpsetatud kana, pitsa, hamburger, hot dog ja friikartulid. Mehhikost on tulnud näiteks burritot ja tacod ning Itaaliast pastaroad. Ameeriklased eelistavad üldiselt kohvi. Hommikusöögi juurde kuuluvad praetud munad, röstsai, peekon ja apelsinimahl.

Sport Edit

Shea Smith-edit1

Ameerika jalgpall on USA jälgituim spordiala

Ameerika Ühendriikide populaarsemad spordialad on ameerika jalgpall, pesapall ja korvpall, mis on kõik ka Ameerika Ühendriikides leiutatud. Ameerika jalgpalli finaalmäng Super Bowl on üks vaadatuimaid spordivõistlusi USA-s. Suur osa maailma parimana tasustatud sportlastest mängivad USA spordimeeskondades. Meeskonnaspordialade kõrval on populaarne NASCARi autospordi sari, mis on ameerika jalgpalli järel jälgituim spordivõistlus. Teine populaarne mootorispordi sari on Indy Racing League ja sellesse kuuluv 1911. aastast toimuv Indianapolis 500.

Ameerika Ühendriigid võõrustavad ka teisi silmapaistvaid spordiüritusi, sh golfi ja tennise lahtisi meistrivõistlusi (US Open). Ujumine on riigi kõige edukam ala. Kolm kõige populaarsemat lauaga liikumise spordiala – lainelauasõit, rulasõit ja lumelauasõit – on loodud Ameerika Ühendriikides. Neis spordialades peetakse rahvusvahelisi võistlusi ja neil on seos suure subkultuuri sünniga.

Navy baseball

Pesapall on meeskondlik pallimäng, mis on eriti populaarne Ameerikas

Ameerika Ühendriikides on toimunud kaheksad olümpiamängud. USA on suveolümpiamängudelt võitnud 2400 medalit (976 kulda, 758 hõbedat, 666 pronksi), rohkem kui mis tahes teine riik, ning taliolümpiamängudelt 281 medalit (96 kulda, 102 hõbedat, 86 pronksi), medalitearvult Norra järel teine. Ujuja Michael Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiasportlane. Ta on võitnud kokku 22 medalit, neist 18 kuldset.

Spordil on oluline roll ka Ameerika Ühendriikide ülikoolides ja kolledžides. Igal aastal saab umbes 126 000 sportlast õpinguteks kas täieliku või osalise stipendiumi. Populaarsemad spordialad meeste seas on ülikoolides ameerika jalgpall, korvpall, kergejõustik, pesapall ja jalgpall ning naiste seas korvpall, kergejõustik, võrkpall, softball ja jalgpall.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.