FANDOM


Alferd Packer

Alferd Packer vanglas 1874

Alferd Packer (21 I 1842 Allegheny maakond, Pennsylvania – 23 IV 1907 Deer Creek, Colorado) oli USA kullakaevaja, keda süüdistati kannibalismis 18731874 talvel. Algselt süüdistanuna mõrvas, mõisteti ta lõpuks ettekavatsemata tapmise eest 40 aastaks vangi.

Elulugu Edit

Packer sündis kolmelapselisse perre. Ta soovis esialgu saada kingsepaks, kuid puhkes Ameerika Ühendriikide kodusõda. Ta teenis kodusõjas lühikest aega 1863. aasta aprillis põhjaosariikide poolel jalaväes. Pärast seda püüdis ta õnne leida kullakaevandaja.[1]

1873. aasta novembris suundus ta 20 mehega Provost Utah's Coloradosse Breckenridge'is kulda otsima. 21 I 1874 kohtusid nad indiaanipealiku Ourayga, kes soovitas neil retke kevadesse lükata. Vaatamata nõuandele suundus Packer ja viis teist meest Gunnisoni poole, ootamata ilma paranemist.[1]

Nad eksisid lumises Kaljumäestikus ja neil lõppes toit otsa. Packer oli pärast 66 päeva ainus ellujääja. Ta tegi hiljem mitu tunnistust, mis erinesid märkimisväärselt. Esiteks väitis ta, et jäi ellu süües jäneseid ja roosinuppe, kuid siis seisis ta silmitsi tõsiasjaga, et tal oli palju raha ja teistelt tema seltsilistelt pärit asjad. Lõpuks tunnistas üles, kuidas neli meest äärmuslike olude tõttu surid ja kuidas ta tappis enesekaitseks viienda kaaslase, hullunud Shannon Belli. Lugu võiski lõpuks nii paista, kuid peagi avastati ühest paigast viis skeletti, mitte kuhugi teele mahajäetud, nagu Packer väitnud oli.[1]

16 IV 1874 saabus ta Gunnisoni. Ta kohtus saloonis mõne liikmega algsest rühmast. Packer väitis, et oli tegutsenud enesekaitseks, kuid teda ei usutud. Packer arreteeriti ja andis ülestunnistuse. Ta paigutati Saguache vanglasse, kuid ta murdis sealt end välja. 1883. aasta märtsis ta tabati. Ta oli elanud nime all John Schwartze Cheyenne'is Wyomingis. Ta kirjutas teise ülestunnistuse ning mõisteti aprillis surma. 1885. aasta oktoobris leevendas Colorado Riigikohus tema karistust ja 1886. aasta juunis määrati talle 40 aastat vanglakaristust, mis oli tol ajal pikim USA-s.

1901. aasta veebruaris anti talle armu ja ta vabastati tingimis. Ta töötas järgnevalt Denver Posti juures valvurina.

Ühe kuulujutu järgi oli Packer enne surma hakanud taimetoitlaseks. Ta maeti Littletoni Colorados. Tema hauale anti tähis, kuna ta oli Ameerika Ühendriikide kodusõja veteran.[2]

Populaarkultuuris Edit

Viited Edit