FANDOM


Alexander Hamilton portrait by John Trumbull 1806

Alexander Hamilton. Portree John Trumbull (1806)

US10dollarbill-Series 2004A

Hamilton USA kümnedollarilisel rahatähel

Alexander Hamilton (11. jaanuar 1755 või 1757 Charlestown, Nevis, Briti Lääne-India – 12. juuli 1804 New York) oli USA riigitegelane.

Hamilton sündis Lääne-Indias Nevise saarel Charlestownis. Ta jäi juba noorena orvuks ning jõukas kaupmees võttis ta enda hoole alla. Noore teismelisena saadeti ta New Yorki haridust omandama. Ameerika iseseisvussõjas liitus ta Kontinentaalarmeega ja ta paistis vaprusega silma Trentoni lahingus. Aastatel 17781781 oli ta kindral George Washingtoni adjutant. Pärast sõda valiti ta New Yorgi osariigi esindajana Konföderatsiooni Kongressi. Mõni aeg hiljem hakkas ta tööle juristina.

Ta oli tugeva keskvõimu pooldaja. 1786. aastal osales ta delegaadina Annapolise konverentsil, mis ajendas Kongressi kokku kutsuma Põhiseaduse konvent. Koos James Madisoni ja John Jayiga kirjutas ta uue põhiseaduse ja vabariikliku valitsuse kaitseks seeria artikleid ja esseesid, mis said hiljem tuntuks kui "The Federalist Papers".[1]

1789. aastal määrati Hamilton Ameerika Ühendriikide esimeseks rahandusministriks. Ametisoleku ajal korrastas ta riigi majandust ja pangandust ning soodustas tööstuse huvides protektsionismi. Aastal 1791 rajas ta Ameerika Ühendriikide esimese keskpanga. Hamiltoni on nimetatud ka Ameerika Ühendriikide majanduse isaks.[2]

Hamiltoni ja Thomas Jeffersoni lahkarvamused riigi valitsuse volituste ja riigi välispoliitika üle viisid poliitiliste erakondade tõusule; Hamilton sai Föderalistiku Partei ning Madison ja Jefferson lõid Demokraatliku-Vabariikliku Partei. Hamilton soosis sidemete hoidmist Suurbritanniga ja mõjutas Washington Prantsuse revolutsiooni osas neutraalset hoiakut võtma. 1795. aastal lahkus ta valitsusest, kuid jäi selle nõustajaks.[2]

1795. aastal jätkas ta New Yorgi osariigis tööd juristina. Aastatel 17981799 kuulutas ta välja mobilisatsiooni sõjaks Prantsusmaa vastu. 1799. aasta detsembrist kuni 1800. aasta juunini oli ta USA maaväe ülemjuhataja. Hamiltoni armee Prantsusmaaga toimunud Kvaasisõjas tegevusse ei astunud ning talle tekitas pahameelt Prantsusmaaga sõjategevuse vältimine. Ta oli vastu president John Adamsi tagasivalimisele 1800. aasta valimistel, mille tõttu Föderalistik Partei valimised kaotas.

Hamilton-burr-duel

Hamiltoni ja Burri duell. Joonistus 20. sajandi algusest.

Hiljem aitas Hamilton peatada rahvusvahelist orjakaubandust. Aastal 1804 otsustas USA asepresident Aaron Burr kandideerida New Yorgi osariigi kubeneriks, kuid Hamilton pidas seda ebaväärikaks. Burr kutsus Hamiltoni selle peale 11. juulil toimuvale duellile, kus Burr teda tulistas ja surmavalt haavas. Hamilton suri järgmisel päeval.

Hamilton asutas 1801. aastal ajalehe New York Post ja 1790. aastal lootsiteenistuse Revenue Marine'i, mis on tänapäevase Ameerika Ühendriikide Rannavalve eellane.

Hamiltoni on ta kõige enim kordi USA rahatähtedel kujutatud isik. Alates 1928. aastast on tema pilt kümnedollarilisel rahatähel.

Viited Edit

  1. (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk 832. ISBN 1-593394-92-6. 
  2. 2,0 2,1 Hamilton, Alexander. ents.ee. Vaadatud 5.5.2018
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.