FANDOM


TEA logo

Aasia on nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurim maailmajagu. Ta moodustab ligi kolmandiku maismaast (43,9 mln km²) ja seal elab kolm viiendikku (2010. aastal 4,2 mld) maailma rahvastikust. Aasia piirneb läänes Euroopaga, põhjas Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Läbi Suessi maakitsuse on kaevatud kanal, mis eraldab teda Aafrikast.

Aasia nimi tuleneb arvatavasti akadikeelsest sõnast assu või asu, mis tähendab 'ida' või 'hommikumaad'.

Aasias asuvad ühed maailma pikimad jõed, suurimad kõrbealad ning laialdasimad metsad ja džunglid. Aasias paiknevad nii maailma kõrgeim kui ka madalaim koht. Maailma kõrgeima mäestiku Himaalaja kõrgeim tipp Džomolungma ehk Everest asub Nepali ja Hiina piiril 8848 m kõrgusel, madalaim ala on [[Iisrael]i ja Jordaania piiril 408 m allpool merepinda asuva Surnumere pind. Ka maailma sügavaim maismaavagumus Baikali järve nõgu paikneb Aasias.

Aasial on pikim rannajoon ja mitmekesiseimad kliimaolud ning seal leidub enim taime- ja loomaliike. Rohkete lahtede ja poolsaarte tõttu on mandriosa rannajoone pikkus u 63 000 km. Saared hõlmavad u 7% Aasia pindalast.

Tsivilisatsiooni areng algas Aasias tunduvalt varem kui Euroopas, u 5500 aastat tagasi. Eelajaloolisel ajal ja keskajal oli Aasia Euroopast nii majandusliku, kultuurilise kui ka teadusliku arengu poolest ees.

Aasialased asutasid esimesed linnad, lõid esimesed õigussüsteemid ning olid esimesed põlluharijad ja kaupmehed. Nad leiutasid kirja ning lõid esimesed kirjandusteosed. Aasiast on saanud alguse kõik maailmausundid. Aasias on leiutatud ka paber, magnetkompass ja trükitüübid. Euroopas algas majanduse ja tehnika kiire areng alles 15.16. sajandil, Lääne-Euroopa riigid muutusid Aasia omadest jõukamaks. Eurooplaste Aasiasse rajatud kaubapunktidest arenesid järk-järgult linnad ja kolooniad ning 1750. aastatel alustasid Lääne-Euroopa riigid laialdaste Aasia alade vallutamist.