Aafrika kivipääsuke

Aafrika kivipääsuke
Aafrika kivipääsuke Lõuna-Aafrika Vabariigis Karoo rahvuspargis
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Värvulised Passeriformes Sugukond: Pääsulased Hirundinidae Perekond: Kivipääsuke Ptyonoprogne Liik: Aafrika kivipääsuke
Ladinakeelne nimetus
Ptyonoprogne fuligula (Lichtenstein, 1842)

Aafrika kivipääsuke (Ptyonoprogne fuligula) on pääsulaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1842. aastal saksa arst, maadeuurija ja zooloog Martin Lichtenstein, kes andis talle nimeks Hirundo fuligula. Saksa ornitoloog Heinrich Gustav Reichenbach tõstis ta 1950. aastal uude perekonda Ptyonoprogne. Aafrika kivipääsukese lähimad sugulased on perekonna kolm teist liiget: kõrbe-kivipääsuke (P. obsoleta), kes elab Põhja-Aafrikas, tume-kivipääsuke (P. concolor), kes elab Lõuna-Aasias, ja kivipääsuke (P. rupestris), kes elab Euraasias. Perekonna nimi tuleneb vanakreeka sõnadest πτύον (ptuon, 'lehvik') ja viitab linnu saba avatud kujule, ja Πρόκνη (Πρόκνη, 'Prokne' – vanakreeka mütoloogias tüdruk, kes muudeti pääsukeseks). Liigiepiteet fuligula ('nõgikurgune') tuleneb ladina sõnadest fuligo ('nõgi') ja gula ('kõri, kurk').

Aafrika kivipääsukese kehapikkus on 12–15 cm. Tal on peamiselt pruunikas sulestik, mis on rinna ülaosas ja alltiiva kattesulgede juures tuhmim. Emased ja isased on ühesuguse sulestikuga, kuid noorlindudel on keha ülaosa ja lennutiibade ääred kahvatut tooni. Kõrbe-kivipääsukene, keda peeti varem aafrika kivipääsukese alamliigiks, on väiksem, tuhmima sulestikuga ja lõua alt valgema sulestikuga.

Ta pesitseb Aafrika kesk- ja lõunaosas. Ta pesitseb peamiselt mägedes, kuid samuti ka madalamatel kõrgustel, eriti kaljustel aladel ja linnade ümbruses ning erinevalt enamikust pääsulastest võib teda sageli kohata kaugel veekogudest.

Aafrika kivipääsuke ehitab sügava kausikujulise pesa varjatud asupaigaga horisontaalsele pinnale või veerandkeralise pesa vertikaalsele kaljuseinale. Pesa ehitatakse mudakuulikestest ja vooderdatakse rohu või sulgedega. Pesa kasutatakse sageli uuesti hilisemate pesakondade ajal või hilisematel aastatel. Aafrika kivipääsuke ei pesitse karjas, kuid sobilikes pesitsuspaikades võivad olla koos pesitsemas väikesed rühmad. Kurnas on kaks või kolm muna. Haudumisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Haudeperiood on 16–19 päeva. Lennuvõimeliseks saavad noorlinnud 22–24 päevaga.

Aafrika kivipääsuke peab jahti kaljudel ning püüab putukaid aeglasel lennul.

Aafrika kivipääsukese looduslike vaenlaste hulka kuuluvad mitmed pistriklased.