Raamaturott Viki
Register
Advertisement
See artikkel on pärit TEA entsüklopeediast
Africa satellite plane

Aafrika satelliitpilt

Aafrika on nii pindala kui ka rahvaarvu suuruselt Euraasia järel maailma teine manner. Maailmajaona on ta Ameerika ja Aasia järel pindalalt kolmas.

Aafrika on pinnamoelt hiigellavamaa, mida liigestavad vähesed mäestikud, mägismaad ja mäemassiivid. Rannikumadalikud on üldiselt kitsad ja lavamaa laskub neile järsu kõrge astanguna. Pinnamoest ja geograafilisest laiusest lähtuvalt on loodusolud võrdlemisi mitmekesised. Manner laiub mõlemal pool ekvaatorit, kõige omasemad looduspiirkonnad on savann, kõrb ja vihmamets. Aafrikas voolab maailma pikim ja inimkonna ajaloo tuntuim jõgi Niilus. Loomarikkuselt, eriti suurimetajate ja suurte kiskjaliste arvukuse poolest, edestab ta kõiki ülejäänud mandreid.

Aafrika põhjaosa, eriti Niiluse org ja Vahemere rannik, on tsivilisatsiooni ja riikluse esmaseid tekkepiirkondi, kuid enamik Aafrika riike on sündinud alles 20. sajandi teisel poolel. Kõrvalistel ürgmetsa- ja kõrbealadel leidub hõime, kelle eluviis ja tavad järgivad siiani esivanemate omi.

Aafrikas on 54 riiki, neist 48 asub mandril ja kuus saartel. Umbes 80% kogu Aafrika rahvastikust elab Saharast lõunas paiknevas Aafrika osas. Paljud Aafrika piirkonnad paistavad silma rahvaste, keelte ja etniliste rühmade kirevuse poolest. Suurem osa rahvastikust elab maal ja tegeleb pms elatuspõllundusega.

Geograafia[]

Aafrika piirneb põhjas Vahemerega, läänes Atlandi ookeaniga ning idas India ookeani ja Punase merega. Rannajoone pikkus on 30 490 kilomeetrit.

Aafrika mandri lõunapoolseim punkt on Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Nõelaneem, mille geograafilised koordinaadid on 34° 50′S, 20° 0′E.

Aafrika maismaa pindalalt kõige väiksem riik on umbes Küprose suurune Gambia (10 689 km²) ja kõige suurem riik Alžeeria (2 381 741 km²), mis on umbes seitse korda suurem kui Saksamaa. Suurim saar on Aafrika kagurannikul India ookeanis asuv Madagaskar.

Liigendus[]

Africa-regions

Aafrika piirkonnad:
██ Põhja-Aafrika
██ Lääne-Aafrika
██ Kesk-Aafrika
██ Ida-Aafrika
██ Lõuna-Aafrika

Aafrika jaguneb järgmisteks piirkondadeks:

Rahvastik[]

2016. aasta seisuga on Aafrika rahvaarv 1 225 080 510, millega on see Aasia järel suuruselt teine manner. Aafrika rahvastik on kasvanud väga kiiresti viimase 40 aasta jooksul. Aafrika rahvastik moodustab maailma rahvastikust 16,1%. Prognooside järgi kasvab Aafrika rahvastik 2050. aastaks ligi 2,5 miljonini, moodustades selleks ajaks maailma rahvastikust 26%.

Suurima rahvaarvuga riigid Aafrikas on Nigeeria (181,6 miljonit elanikku 2015. aasta hinnangul), Etioopia (103,8 miljonit), Egiptus (89,1 miljonit) ja Kongo Demokraatlik Vabariik (77,3 miljonit). Väiksema rahvaarvuga riigis, India ookeanis asuvas Seišellidel elab ainult 97 000 inimest.

Aafrika on maailma kõige noorema rahvastikuga manner – umbes 60% elanikest on nooremad kui 25-aastased. Kõik maailma kümme noorima rahvastiku riiki asuvad Aafrikas; esimesel kohal paikneb Niger, mille rahvastiku mediaanvanus on 15,1 aastat. Noore rahvastiku juures on leitud Aafrika riikide jaoks nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi: on leitud, et mõjusa valitsemise korral võiks märkimisväärselt kasu saada ja areneda majandus, kuid on ka väidetud, et suurearvuline ja raskesti valitsetav noorte osakaal võib kaasa tuua suurema ebastabiilsuse ja kodusõja.

Keeled ja rahvad[]

San tribesman

Sani mees Botswanas

Nigeri-Kongo keelkonda kuuluvaid bantu keelt kõnelevad rahvad Aafrika lõuna-, kesk- ja kaguosas. Lääne-Aafrika siseosa savannides elanud bantu põlluharijad asustasid järk-järgult suurema osa Aafrikast.

Kobli1

Naine Beninis

Tervishoid[]

Suurimate probleemide hulka kuuluvad on imikute kõrge suremus, alatoitumine ja AIDSi laialdane levik, eriti Sahara-taguses Aafrikas.

Advertisement