Raamaturott Viki
Register
Advertisement

Siin on keskaja kronoloogia.

5. sajand[]

401[]

  • 22. detsember – Paavstiks sai Innocentius I.

402[]

  • 6. aprill – Stilicho juhitud roomlased peatasid Alaric I juhtimisel toimunud gootide sissetungi.

410[]

  • 24. august – Läänegoodid rüüstasid kuningas Alarich I juhtimisel Roomat.

414[]

  • 4. juuli – Bütsantsi keiser Theodosius II kuulutas oma vanema õe Pulcheria augusta'ks.

421[]

  • 7. juuni – Ida-Rooma keiser Theodosius II abiellus Aelia Eudociaga.

447[]

  • 6. november – Võimas maavärin tekitas Konstantinoopoli müüridele ulatuslikke kahjusid, seahulgas 57 tornile.

451[]

  • 20. juuni – Rooma väejuhi Aëtiuse väed võitsid Katalaunia lahingus Attila juhitud germaanlasi, peatades Gallia vallutamise hunnide ja nende liitlaste poolt.

455[]

  • 17. märts – Pärast Valentinianus III mõrva korraldamist sai Petronius Maximus Lääne-Rooma keisririigi keisriks, kuid ta hukkus vaid 11 nädalat hiljem Rooma linna rüüste käigus.
  • 2. juuni – Geiserici juhitud vandaalid rüüstasid Roomat.

457[]

  • 7. veebruar – Bütsantsi keisriks krooniti Leo I.

474[]

  • 18. jaanaur – Seitsmeaastane Leo II sai pärast oma vanaisa Leo I surma Bütsantsi ainuvalitsejaks.
  • 24. juuni – Lääne-Rooma keiser Glycerius, keda Ida-Rooma keiser Leo I ei tunnustanud, oli sunnitud troonist loobuma.

475[]

  • 12. jaanuar – Basiliscus sai Bütsantsi keisriks pärast seda, kui keiser Zeno oli pagendatud Konstantinoopolisse.
  • 28. august – Orestes võttis Lääne-Rooma keisririigi pealinna Ravenna enda võimu alla ja sundis keiser Julius Nepose põgenema.
  • 31. oktoober – Romulus Augustulus asus troonile Lääne-Rooma keisririigi viimase valitsejana.

476[]

  • 4. september – Germaani sõjapealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Seda sündmust loetakse traditsiooniliselt Lääne-Rooma keisririigi lõpuks ja Euroopa pimeda keskaja alguseks.

484[]

  • 28. detsember – Alaric II sai pärast oma isa Eurici surma läänegootide kuningaks.

498[]

  • 22. november – Pärast Anastasius II surma valiti paavstiks ühtaegu nii Symmachus kui ka Laurentius, mille tagajärjel alganud skisma likvideeriti 506. aastal.

6. sajand[]

506[]

  • 2. veebruar – Läänegootide kuningas Alaric II kuulutas kehtivaks Rooma õiguse kogu Lex Romana Visigothorum.

511[]

  • 27. november – Pärast kuningas Chlodovech I surma jagunes Frangi riik tema nelja poja vahel.

526[]

  • 30. august – Pärast Theoderich Suure surma sai idagootide kuningas 10-aastane Athalaric, kelle asemel hakkas regendina valitsema Theoderich Suure tütar Amalasuntha.

527[]

  • 1. august – Pärast Justinus I surma sai Bütsantsi ainuvalitsejaks Justinianus I.

532[]

  • jaanuar – Konstantinoopolis toimus Nika ülestõus.
  • Konstantinoopolis hakati ehitama Hagia Sophia kirikut.

533[]

  • 2. jaanuar – Paavstina pühitseti ametisse Johannes II.
  • 13. september – Ad Decimumi lahingus piirasid idaroomlased Belisariuse juhtimisel kuningas Gelimeri juhitud vandaale. See oli otsustav samm vandaalide kuningriigi alistamises ja Põhja-Aafrika tagasivallutamises.

537[]

  • 27. detsember – Konstantinoopolis valmis Hagia Sophia kirik.

546[]

  • 17. detsember – Pärast ligi aasta aega kestnud piiramist rüüstasid idagoodid Totila juhtimisel Roomat.

551[]

  • 9. juuli – Rooma provintsi Phoenicet (tänapäeva Liibanon) tabanud tugevas maavärinas hukkus üle 30 000 inimese.

553[]

  • 5. mai – Algas Teine Konstantinoopoli kirikukogu, mida peetakse üldiselt viiendaks oikumeeniliseks kirikukoguks ja milles tuli käsitlusele alla muuhulgas nestoriaanlus ja Origenese õpetus.

565[]

  • 15. november – Bütsantsi keisriks sai Justinus II, kelle valis väidetavalt troonipärijaks tema onu Justinianus I oma surivoodil.

572[]

  • 28. juuni – Veronas mõrvati vandenõu käigus langobardide kuningas Alboin.

574[]

  • 7. detsember – Bütsantsi keisri Justinus II kaasvalitsejaks sai Tiberius II.

582[]

  • 13. august – Ida-Rooma keiser Tiberius II Constantinus nimetas oma surivoodil troonipärijaks Maurikiose.

590[]

  • 26. märts – Bütsantsi keiser Mauricius kuulutas oma poja Theodosiose kaasvalitsejaks.
  • 3. september – Paavstiks sai Gregorius I, kes oli esimene munk, kelleset sai paavst.

7. sajand[]

610[]

  • 5. oktoober – Bütsantsi keisriks krooniti Herakleios I, kes oli ise hukanud oma eelkäija Phokase.

617[]

618[]

TangGaozu

Keiser Tang Gaozu

  • 18. juuni – Mässuliste juht Li Yuan rajas Tangi dünastia ja kuulutas ennast keisriks.
  • Lääne-Turgi kaganaadi valitsejaks sai Tong Yabgu Kağan.
  • Rajati Kufa linn praeguse Iraagi aladel.
  • Leidsid aset esimesed kokkupõrked Muḩammadi järgijate ja tema vastase vahel.

621[]

  • 28. mai – Tangi väed võitsid Li Shimini juhtimisel Hulao lahingus Dou Jiande vägesid ning Dou Jiande langes vangi.

622[]

  • 16. juuli – Muhamed alustas rännakut Mekast Medinasse. Seda päeva loetakse islami kalenderi alguseks.

626[]

  • 2. juuli – Xuanwu värava intsident: Prints Li Shimin riigipöörde käigus mõrvata oma vennad, et asuda Tangi keisririigi troonile.

627[]

  • 12. detsember – Rooma-Pärsia sõjad: Herakleios I juhitud Bütsantsi väed võitsid Nineve lahingus Sassaniidide riigi armeed.

628[]

  • 25. veebruar – Sassaniidide riigi viimane suur kuningas Husrav II kukutati oma poja Kavad II poolt.

632[]

  • 8. juuni – Allahi ainus prohvet Muḩammad suri Medinas. Et ta mingeid korraldusi islamimaailma juhtimise suhtes maha ei jätnud, tekkis islamis lõhe, mis kestab tänapäevani.
  • 16. juuni – 8-aastaselt tõusis Sassaniidide riigi troonile Yazdegerd III, kes jäi viimaseks Sassaniidide riigi šahhiks.

634[]

  • 19. september – Bütsantsi-Araabia sõjad: Araabia väejuht Khalid ibn al-Walid vallutas Bütsantsilt Damaskuse.

636[]

  • 20. august – Khalid ibn al-Walidi juhitud Rashiduni väed saavutasid võiduga Jarmuki lahingus kontrolli Süüria ja Palestiina üle. See märkis esimest moslemite vallutuste laine algust pärast Muhhamedi surma.

641[]

653[]

  • 17. juuni – Paavst Martinus I arreteeriti Lateraani palees, misjärel saadeti ta Konstantinoopolisse, kus ta reetmises süüdi mõisteti.

655[]

  • 15. november – Merica kuningas Penda sai Inglismaal Yorkshire'i krahvkonna alal toimunud Winwaedi lahingus lüüa Northumbria kuningalt Oswiult.

656[]

  • 25. august – Muhammedi lese Aisha pooldajad alustasid kaliif Ali vastu mässu, kuid said Kaamelilahingus lüüa.

661[]

  • 29. jaanuar – Mürgitatud saabliga mõrvati islami kaliif Ali, kellest sai šiiitide tähtsaim pühak.

678[]

  • 27. juuli – Paavstiks pühitseti Agatho.

680[]

  • 10. oktoober – Kabala lahingus tapeti šiiitide tähtsaim pühak Hussein.
  • 7. november – Konstantinoopolis kogunes kuues oikumeeniline kirikukogu, et võtta seisukoht monoenergismi ja monoteletismi teoloogiliste positsioonide osas.

685[]

  • 20. mai – Piktid võitsid Dun Nechtaini lahingus Northumbria vägesid, kelle võim lahingu tulemusena Britannia põhjaosas tugevalt vähenes.

687[]

  • 15. detsember – Paavstiks valiti Sergius I.

690[]

  • 690 või 691 – Oswine'i surma järel sai Kenti kuningaks Wihtred.
A Tang Dynasty Empress Wu Zetian

Wu Zetian, Hiina ajaloo ainus keisrinna

  • Wu Zetian tõusis esimene keisrinnana Hiina troonile, katkestades sellega 15 aastaks Tangi dünastia.
  • Kölni piiskopiks sai Botanduse järel Stephan.

691[]

Clovis III and Pepin of Herstal

Kuingas Chlodowech IV ja Pippin Heristalist

  • Pärast kuningas Theuderich III surma sai Frangi riigi kuningaks tema 9-aastane poeg Chlodowech IV, kes jääb oma onu Pippin Heristalist nukuvalitsejaks.
  • Jeruusalemmas valmis Kaljumošee.
  • Hiina keisrinna Wu Zetian kuulutas Hiinas riigiusuks budismi.

8. sajand[]

705[]

Byzantinischer Mosaizist um 705 002

Johannes VII

  • 1. märts – Johannes VI järel valiti paavstiks Johannes VII.
  • Bütsantsi keisriks tõusis Tiberius III järel uuesti Justinianus II.
  • Prints Osred alistas usurpaator Eadwulfi ja sai Northumbria kuningaks.
  • Pärast keisrinna Wu Zetian surma taastas keiser Zhongzong Tangi dünastia.
  • Omaijaadide kaliifiks sai Al-Walid I.
  • Moslemite vallutused laienesid Pärsia idapiirini.
  • Kallinikos I järel sai Konstantinoopoli oikumeeniliseks patriarhiks Kyros.
  • Pärast Maastrichti Lamberti mõrvamist sai Liège'i piiskopiks Hubertus.
  • Yorki piiskopiks sai John Beverleyst.

710[]

  • Araablaste esimene edukas sõjaretk läänegoodide vastu Hispaania linnas Tarifas.
  • Wessexi kuningas Ine alistas Dumnonia kuninga Gerainti, millega läks Devon Wessexi valdusse.
  • Läänegoodide kuningaks Hispaanias sai Roderic.
  • Paavst Constantinus külastas Konstantinoopoli.
  • Jaapanis lõppes Asuka periood ja algas Nara periood.
  • Valmis esimene puidust Al-Aqsa mošee.

711[]

  • 27. aprill – Moslemid maabusid Tariq ibn Ziyadi juhtimisel Gibraltaril ja alustasid sissetungi Pürenee poolsaarele.

715[]

  • 19. mai – Paavstiks sai Gregorius II.

718[]

732[]

  • 10. oktoober – Tours'i lahingus alistas Karl Martelli juhitud Frangi riigi armee Umaijaadide kalifaadi armee, peatades sellega moslemite invasiooni Euroopasse.

735[]

  • 26. mai – Jarrow's suri munk Bede, kes kirjutas esimese Briti ajaloo.

762[]

  • 30. juuli – Abbassiidide kaliif al-Mansūr rajas Bagdadi linna.

768[]

  • 7. august – Paavstiks sai Stephanus III.
  • 24. september – Suri Frangi kuningas Pippin Lühike. Pärast tema surma jagati Frangi riik tema poegade Karl Suure ja Karlmanni vahel.


778[]

  • Frangi armee tungis Karl Suure juhtimisel moslemite võimu all olnud Hispaaniasse ning vallutas Pamplona ja Barcelona linna, kuid peatati Zaragoza juures. Taganemisel said frangi järelvägi 15. augustil Püreneedes toimunud Roncevaux' lahingus baskide käest lüüa, lahingus hukkus krahv Roland. Roncevaux' lahingu sündmused olid aluseks 11. sajandi eeposele "Rolandi laul".

781[]

  • 31. juuli – Kõige vanem ülestähendus Fuji vulkaan purskest Jaapanis.

793[]

  • 8. juuni – Viikingid tegid esimese suurema rüüsteretke Inglismaale, kui ründasid Northumbria rannikul asuvat Lindisfarne'i kloostrit.

794[]

797[]

  • 19. aprill – Bütsantsi keiser Konstantinos VI vangistati ja torgati pimedaks oma ema Irene toetajate poolt.

799[]

  • 25. aprill – Paavst Leo III ründasid tema eelkäija Hadrianus I sugulased, kuid paavstil õnnestus põgeneda Karl Suure saadiku abiga.

800[]

  • 25. detsember – Paavst Leo II kroonis Karl Suure Saksa-Rooma riigi keisriks.

9. sajand[]

806[]

  • 11. juuni – Bütsantsi-Araabia sõjad: Abbassiidide väed lahkusid Raqqast Põhja-Süüria, et alustada sissetungi Bütsantsi võimu all olevasse Väike-Aasiasse.

811[]

  • 26. juuli – Bütsantsi keiser Nikeforos I hukkus Pliska lahingus Bulgaaria vastu.

813[]

  • 22. juuni – Bütsantsi-Bulgaaria sõda: Bulgaarlased võitsid Versinikia lahingus olulises ülekaalus olnud Bütsantsi vägesid.

838[]

  • 22. juuli – Bütsantsi-Araabia sõjad: Abbassiidide kalifaadi väed võitsid tänapäeva Türgi aladel toimunud Anzeni lahingus keiser Theofilose juhitud Bütsantsi vägesid.
  • August – Araablased vallutasid pärast mitut päeva kestnud piiramist Amorioni linna Bütsantsis, misjärel nad rüüstasid linna ja tapsid peaaegu kõik selle elanikud.

843[]

  • august – Verduni lepinguga jagati Karolingide impeerium pärast Ludwig Vaga surma tema poegade Charlesi, Lothari ja Ludwigi vahel kolmeks.

844[]

  • 25. september – Viikingite laevastik jõudis toona Córdoba emiraadile kuulunud Sevilla lähedale. Viikingite rünnaku tõrjusid lõpuks moslemitest kaitsjad tagasi.

845[]

853[]

  • 22. mai – Bütsantsi-Araabia sõjad: Bütsantsi laevastik rüüstas Niiluse deltas asuvat Damietta linna.

856[]

Michael iii

Michael III

  • 15. märts – Bütsantsi keiser Michael III tõrjus oma ema Theodora asevalitseja kohalt ja asus ise valitsema.
  • 22. detsember – Pärsias Alborzi mäestikus toimunud 7,9-magnituudilise maavärina tõttu hukkus umbes 200 000 inimest.

860[]

Царьград

Russid Konstantinoopoli müüride all

  • 18. juuni – Bosporuse väina seilas umbes 200 russide laeva, misjärel rüüstati Konstantinoopoli eeslinnu.
  • Pärast Æthelbaldi surma sai Wessexi kuningaks tema noorem vend Æthelberht.

861[]

  • 11. detsember – Mõrvati Abbassiidide kaliif Al-Mutawakkil.

863[]

  • 3. september – Bütsantsi-Araabia sõjad: Bütsantsi armee saavutas Lalakaoni lahingus otsustava võidu Melitene emiraadi üle

868[]

  • 11. mai – Hiinas trükiti kirjapressiga esimene trükitud raamat, "Teemantsuutra".

869[]

  • 9. juuli – Jaapanis Honshū saare lähedal toimunud tugevas maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis hukkus umbes 1000 inimest.

878[]

  • 21. mai – Bütsantsi-Araabia sõjad: Aghlabiidid vallutasid Siracusa linna Sitsiilias.

893[]

  • 28. detsember – Maavärin hävitas Dvini linna Armeenias. Hukkus umbes 30 000 inimest.

10. sajand[]

904[]

  • 29. jaanuar – Paavstina astus pärast vastupaavst Christophoruse kukutamist ametisse Sergius III.

905[]

  • 21. juuli – Keisritiitlit ja võimu Itaalias enda kätte saada püüdnud Alam-Burgundia kuningas Louis III vangistati ja pimestati seejärel.

907[]

Schlacht bei Pressburg

Pressburgi lahing

  • 4. juuli – Ungarlaste sõjaretked: Pressburgi lahingus sai Baieri markkrahv Luitpold otsustava kaotuse ungarlaste vägedelt. Kaotus Pressburgi lahingus viis eeldatavasti Suur-Määri riigi lagunemiseni.
  • Sancho I võitis Pamplonas maurisid.
  • Vana-Vene riigi valitseja Oleg juhtis Kiievi-Vene sõjaretke Konstantinoopoli vastu, mis lõpetati rahulepingu sõlmimisega.
  • Esimest korda mainiti kirjalikult Bratislava linna (Brezalauspurc).
  • Kantsler Zhu Quanzhong kukutas Tangi dünastia viimase keisri Tang Aidi ja kuulutas välja Hilise Liangi dünastia. Algas viie dünastia ja kümne kuningriigi ajajärk.
  • Konstantinoopoli oikumeeniliseks patriarhiks sai Nikolaos I Mystikose järel Euthymius I.

917[]

  • 20. august – Bütsantsi-Bulgaaria sõda: Tsaar Simeon I juhitud Bulgaaria väed saavutasid Achelouse lahingus otsustava võidu, tõrjudes Bütsantsi väed Traakiast välja.
  • 5. september – Liu Yan kuulutas end Hiina keisriks, pannes sellega aluse Lõuna-Hani riigile.

919[]

  • 5. aprill – Fatimiidide kalifaat alustas teist ebaõnnestunud sõjakäiku Egiptusesse, mis oli toona Abbassiidide kalifaadi võimu all.


933[]

  • 15. märts – Saksa kuningas Heinrich I võitis Riade lahingus ungarlasi.

936[]

  • 28. november – Shi Jingtang krooniti pärast mässu hilise Tangi dünastia keisri Li Congke vastu hilise Jini dünastia esimeseks keisriks.

939[]

  • 29. november – Edmund I krooniti pärast oma poolvenna Æthelstani surma inglaste kuningaks.

945[]

  • 27. jaanuar – Vennad Stephanos ja Konstantinos Lakapenos, kes tõukasid paar nädalat varem Bütsantsi keisri troonilt oma isa Romanos I, kukutati nüüd omakorda oma kaasvalitseja Konstantinos VII poolt.

946[]

  • 26. mai – Mõrvati Inglismaa kuningas Edmund I.

955[]

Michael Echter Ungarnschlacht

Lechfeldi lahing Michael Echteri maalil

  • 10. august – Saksamaa kuningas Otto I lõi tänapäeva Augsburgi linna lähedal Saksamaal toimunud Lechfeldi lahingus tagasi madjarite kallaletungi.
  • 16. oktoober – Otto I vägi alistas Recknitzi või Elde jõel toimunud lahingus obotriidide ühendväe, märkides Otto I valitsusaja kõrgpunkti.

960[]

Song Taizu

Taizu

  • 4. veebruar – Hiina keisriks sai Taizu, alustades Songi dünastia ajajärku, mis kestis enam kui kolm sajandit.
  • 8. november – Bütsantsi-Araabia sõjad: Leo Fokas noorema juhitud Bütsantsi väed ründasid hamdaniidide ja hävitasid nende armee.

961[]

  • 6. märts – Chándaxi piiramise järel vallutas Bütsantsi keisririik moslemite Kreeta emiraadi.

963[]

  • 6. detsember – Vastupaavstina astus ametisse Leo VIII.

966[]

  • 14. aprill – Poola valitseja Mieszko I ristiti ristiusku ning seda sündmust peetakse Poola riigi alguseks.

971[]

  • 5. september – Liu Yan kuulutas end keisriks, pannes Lõuna-Hiinas aluse Lõuna-Hani riigile pealinnaga Panyu (praegune Guangzhou).

986[]

  • 17. august – Bütsantsi-Bulgaaria sõjad: Bulgaarlased võitsid tänapäeva Ihtimani lähedal toimunud Traianuse väravate lahingus Bütsantsi vägesid, Bütsantsi keiser Basileios II pääses vaevu eluga.

987[]

  • 3. juuli – Hugues Capet krooniti esimese kapetingide dünastia esindajana Prantsusmaa kuningaks.

999[]

  • 2. aprill – Paavstiks sai Silvester II, kes oli esimene prantsuse päritolu paavst.

1000[]

  • 20. august – Krooniti Ungari esimene kuningas István Püha.
  • 9. oktoober – Viikingist meresõitja Leifr Eiríksson nägi oma laevalt Vinlandi, mis võis olla Newfoundlandi saar.

11. sajand[]

1002[]

EthelUn

Ethelred II

  • 13. november – Inglismaa kuningas Ethelred II korraldas Inglismaal elavate taanlaste massimõrva.

1006[]

  • 30. aprill – Hundi tähtkujus ilmus esmakordselt teadaolevalt kõige eredam supernoova SN 1006.

1009[]

  • 9. märts – Quedlinburgi annaalides mainiti teadaolevalt esimest korda Leedu riigi nime.
  • 18. oktoober – Fatimiidide kaliifi Al-Hakim bi-Amr Allahi väed hävitasid Jeruusalemmas Püha Haua kiriku.

1014[]

  • 23. aprill – Viikingitest vallutajad tapsid Clontarfi lahingus Iirimaa ülemkuninga Brian Boru.
The Chronicle of Ioannis Skylitzis Bulagar Defeat

Bütsantslased Kleidoni lahingus bulgaarlasi alistamas

  • 29. juuli – Bütsantsi-Bulgaaria sõjad: Bütsantsi väed võitsid tänapäeva Bulgaaria aladel toimunud Kleidioni lahingus Bulgaaria vägesid.

1016[]

Edmund Iron

Edmund Raudkülg

  • 23. aprill – Inglismaa kuningaks sai Edmund Raudkülg, kes valitses ainult seitse kuud kuni Knud Suure vallutuseni.

1018[]

  • 30. jaanuar – Saksa-Rooma riigi keiser Heinrich II ja Poola kuningas Bolesław I sõlmisid Lausitzi ja Ülem-Lausitzi piirkonna üle toimunud sõdade lõpetamiseks Bautzeni rahulepingu.

1025[]

  • 18. aprill – Bolesław I Chrobry krooniti esimeseks Poola kuningaks.
  • 15. detsember – Konstantinos VIII sai Bütsantsi ainuvalitsejaks, 63 aastat pärast seda, kui ta oli kroonitud kaasvalitsejaks.

1030[]

1034[]

  • 25. november – Pärast kuningas Malcolm II surma päris Šotimaa trooni tema vanima tütre poja Macbethi asemel tema teise tütre poeg Duncan I.

1038[]

  • 15. august – Pärast oma onu Istváni surma sai Ungari kuningaks Péter.

1039[]

  • 4. juuni – Pärast oma isa Konrad II surma sai Heinrich III Saksa-Rooma keisriks.

1043[]

EdwardConfesor

Edward Usutunnistaja pilt pitsatil

  • 3. aprill – Edward Usutunnistaja krooniti Wessexi dünastia viimase esindajana Inglismaa kuningaks.

1046[]

  • 25. detsember – Paavst Clemens II kroonis Heinrich III Saksa-Rooma keisriks.

1048[]

  • 17. juuli – Paavstiks sai Damasus II, kes valitses 23 päeva, mis on üks lühemaid valitsusaegu paavstluse ajaloos.

1054[]

Crab Nebula

Krabi udukogu

  • 4. juuli – Hiina astronoomid vaatlesid Sõnni tähtkujus supernoovat, mille tagajärjel tekkis hiljem Krabi udukogu.
  • 16. juuli – Kirikulõhe tulemusel jagunes ristiusu kirik katoliku ja õigeusu kirikuks.

1055[]

Tetarteron-Theodora-sb1838 (transparent reverse)

Theodora Porphyrogennete Bütsantsi mündil

  • 11. jaanuar – Keisrinna Theodora Porphyrogennete sai pärast oma mehevenna Konstantinos IX Monomachos surma Bütsantsi ainuvalitsejaks.

1056[]

  • 31. august – Bütsantsi keiser ja Makedoonia dünastia viimane valitseja Theodora suri lühikese haiguse järel 18 kuud pärast troonile tõusmist. Pärast teda sai valitsejaks Michael VI.

1059[]

  • 13. aprill – Paavst Nikolaus II avaldas dekreedi In nomine Domini, mille kohaselt paavste tohivad valida ainult kardinalid.

1060[]

  • 4. august – Prantsusmaa kuningas Henry i suri, tema asemel tőusis troonile Philippe I.
  • 6. detsember – Béla I krooniti Ungari kuningaks.

1065[]

  • 28. detsember – Westminster Abbey pühitseti sisse.

1066[]

  • 6. jaanuar – Harold Godwinson krooniti viimase anglosaksi kuningana enne Normannide vallutust Inglismaa kuningaks.
  • 20. september – Norra kuningas Harald III ja tema Inglismaa liitlane Tostig Godwinson võitsid Yorki lähedal toimunud Fulfordi lahingus põhjapoolsete krahvide väge.
  • 25. september – Inglise kuningas Harold Godwinson lõi Stamford Bridge'i lahingus Yorkshire'is Norra kuninga Harald III vägesid.
  • 28. september – William Vallutaja ja tema juhitud umbes 600 laevast koosnenud laevastik maabus Inglismaa lõunarannikul, millega algas normannide sissetung Inglismaale.
  • 14. oktoober – Normannide vägi eesotsas William Vallutajaga lõi Hastingsi lahingus inglaste vägesid. Inglaste kuningas Harold II tapeti.
  • 25. detsember – William Vallutaja krooniti Westminster Abbeys Inglismaa kuningaks.

1068[]

  • 18. märts – Lähis-Idas toimunud maavärina tõttu hukkus umbes 20 000 inimest.

1071[]

  • 26. august – Bütsantsi-Seldžuki sõjad: Alp Arslani juhitud seldžukid vangistasid Manzikerti lahingus Bütsantsi keisri Romanos IV.

1076[]

  • 8. oktoober – Demetrius Zvonimir krooniti Horvaatia kuningaks. Ta oli viimane kohalik kuningas, kel oli kogu Horvaatia kuningriigi üle tegelik võim.

1077[]

  • 25. jaanuar – Canossas käik: Saksa kuningas Heinrich IV suundus patukahetsejana Canossasse, kus paavst Gregorius VII ta kirikuvande alt vabastas.
  • Pärast Géza I surma sai Ungari kuningaks László I.

1080[]

  • 17. aprill – Pärast Harald III surma sai Taani kuningaks tema poolvend Knud IV.
  • 14. oktoober – Vastukuningaks valitud Rudolf von Rheinfeldeni väed võitsid Elsteri jõe ääres toimunud lahingus Saksa kuninga Heinrich IV vägesid, kuid Rudolf sai lahingus surmavalt haavata.

1081[]

  • 5. aprill – Bütsantsi keisriks krooniti Aleksios I, millega tuli võimule Komnenoste dünastia.
  • 18. oktoober – Robert Guiscard juhtis sissetungi Bütsantsi, vallutades Dyrrhachiumi linna tänapäeva Albaania aladel.

1084[]

1087[]

  • 26. september – William II krooniti Inglismaa kuningaks.

1095[]

  • 26. november – Paavst Urbanus II kutsus usklikke vallutama moslemite käest Püha Maa, mis sai ristisõdade üheks tõukeks.

1096[]

  • 27. mai – Mainzis leidis aset suurim Reinimaa massimõrvadest, kui kristlastest rahvahulk tappis vähemalt 1100 juuti.
  • 21. oktoober – Kilij Arslan I juhitud seldžukid purustasid Civetot' lahingus Nikaia suunas marssinud rahva ristisõdijate armee.

1097[]

  • 17. aprill – Knud IV sai pärast oma venna Harald III surma Taani kuningaks.
  • 1. juuli – Esimeses ristisõjas võitis ristisõdalaste vägi Dorylaeumi juures türklasi.
  • 20. oktoober – Esimese ristisõja väed jõudsid Antiookia juurde ja alustasid linna kaheksa kuud kestnud piiramist.

1098[]

  • 10. märts – Pärast Edessa pärija Thorose tapmist sai tema ristiisa Baldwin I esimeseks Edessa krahviks ja moodustas sellega esimese Ristisõdijate riigi.
  • 28. juuni – Ristisõdijad lõid esimeses ristisõjas Antiookias türklaste vägesid.

1099[]

  • 7. juuni – Esimesed ristisõdijad jõudsid Jeruusalemma alla ning alustasid piiramist.
Ascalon

13. sajandist pärit illustratsioon Askeloni lahingu kohta

  • 12. august – Esimene ristisõda lõppes Askeloni lahinguga ja Fatimiidide vägede taandumisega Egiptusest.

1100[]

  • 2. august – Inglismaa kuningas William II suri jahil saadud noolehaava tõttu.
Baldwin 1 of Jerusalem

Baldwin I

  • 25. detsember – Baldwin I krooniti Jeruusalemma kuningaks.

12. sajand[]

1105[]

  • 31. detsember – Heinrich V kukutas troonilt oma isa, Saksa kuninga ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV.

1111[]

  • 13. aprill – Saksa-Rooma keisriks krooniti viimane Saali dünastia esindaja Heinrich V.

1113[]

  • 15. veebruar – Paavst Paschalis II andis välja bulla "Pie postulatio voluntatis", milles tunnustas ametlikult Johanniidide ordut.

1121[]

  • 12. august – Davith IV juhitud Gruusia väed võitsid Didgori lahingus seldžukke.

1122[]

  • 23. september – Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaat lõpetas investituuritüli.

1123[]

  • 18. märts – Roomas tuli kokku esimene Laterani kirikukogu, mis kinnitas muuhulgas Wormsi konkordaadi ja keelustas kirikuameti ostmise.

1124[]

  • 21. detsember – Lamberto Scannabecchi valiti Honorius Teisena paavstiks.

1126[]

  • 18. jaanuar – Songi dünastia keiser Huizong loobus troonist oma poja Qinzongi kasuks.
  • 18. veebruar – Tšehhid saavutasid Chlumeci lahingus Soběslav I juhtimisel võidu sakslaste üle.

1130[]

  • 25. detsember – Roger II krooniti Sitsiilia kuningaks.

1138[]

  • 22. august – Inglise väed lõid Yorkshire'is Northallertoni lähedal toimunud Standardi lahingus tagasi Šoti armee.
  • 11. oktoober – Aleppo linna tabanud maavärinas hukkus hinnanguliselt 230 000 inimest.
  • 5. november – Lý Anh Tông krooniti kaheaastaselt Vietnami kuningaks, alustades 37 aastat kestnud valitsemisaega.

1139[]

  • 25. juuli – Prints Afonso Henriquese juhtimisel saavutasid Portugali väed Ourique lahingus võidu Almoraviidide üle, mille tulemusena saavutas Portugal mõni aeg hiljem Leóni kuningriigist iseseisvuse.

1141[]

  • 7. aprill – Keisrinna Matilda sai Inglismaa esimene naissoost troonipärija, võttes endale tiitliks "Inglise Leedi".

1142[]

  • 11. oktoober – Sõlmiti Shaoxingi leping, mis lõpetas Jini–Songi sõjad, kuigi episoodiline võitlus jätkus kuni 1234. aastani.

1143[]

  • 26. september – Paavstiks sai Coelestinus II.

1147[]

  • 15. märts – Rekonkista: Portugali väed vallutasid kuningas Afonso I juhtimisel Almoraviidide käest Santarémi.
  • 24. või 25. oktoober – Portugallaste kuninga Afonso I juhitud väed vallutasid pärast neli kuud kestnud piiramist mauridelt Lissaboni linna. See oli üks väheseid ristiusuliste võite teises ristisõjas.

1148[]

  • 24. juuli – Teises ristisõjas algas Damaskuse piiramine.
  • 29. juuli – Damaskuse piiramine lõppes moslemite võiduga. See oli otsustav sündmus Teise ristisõja käigus.

1149[]

  • 29. juuni – Teine ristisõda: Nur ad-Dini juhitud väed purustasid Inabi lahingus prints Raymondi juhitud Antiookia vürstkonna väed.

1152[]

  • 18. mai – Akvitaania hertsoginna Eleanor abiellus Henry Plantageneti (hilisema Inglismaa kuninga Henry II-ga). Kaks kuud varem oli Eleanor lahutanud abielu Prantsuse kuninga Louis VII-ga.

1153[]

  • 25. jaanuar – Jeruusalemma kuningas Balduin III vägi alustas Ashkeloni piiramist.
  • 27. mai – Malcolm IV krooniti 12-aastaselt Šotimaa kuningaks.

1154[]

  • 19. detsember – Henry II krooniti Inglismaa kuningaks.

1155[]

  • 18. juuni – Paavst Hadrianus IV kroonis Friedrich I Barbarossa Püha Rooma riigi keisriks.

1156[]

  • 20. jaanuar – Legendi järgis tappis talupoeg Lalli Köyliö järve jääl piiskop Henriki.

1157[]

1159[]

  • 7. september – Aleksander III valiti Hadrianus IV surma järel toimunud vastuolulisel valmisel uueks paavstiks.

1161[]

1169[]

  • 4. veebruar – Sitsiilia idarannikut tabas tugev maavärin, mille tagajärjel hukkus vähemalt 15 000 inimest.

1173[]

The Leaning Tower of Pisa SB

Pisa torn

  • 9. august – Algas Pisa torni ehitus.

1176[]

  • 30. mai – Gvelfide ja gibelliinide sõjad: Lombardia Liiga väed võitsid Legnano lahingus Saksa-Rooma riigi vägesid.
  • 17. september – Bütsantsi-Seldžukkide sõjad: Seldžukid takistasid Bütsantsi Früügias toimunud Myriokefaloni lahingus Anatoolia siseosa vallutamast.

1185[]

  • 12. september – Pärast Andronikos I Komnenose kukutamist sai Bütsantsi keisriks Isaak II.

1187[]

Saladin Guy

Hattini lahing

  • 4. juuli – Saladini väed võitsid Hattini lahingus ristisõdijate väge. See tulemusena langes Jeruusalemm ja mitu ristisõdijate riiki moslemite kätte.
  • 2. oktoober – Saladin vallutas Jeruusalemma.

1189[]

1190[]

  • 10. juuni – Saksa-Rooma riigi keiser Friedrich I Barbarossa uppus kolmanda ristisõja ajal Salephi jõe ületamisel Kiliikias (praeguses Türgis).
  • 4. juuli – Inglise kuningas Richard I Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II Auguste alustasid Kolmandat ristisõda.

1191[]

  • 7. september – Kolmas ristisõda: Richard I juhitud väed võitsid praeguse Iisraeli alal peetud Arsufi lahingus Saladini vägesid.

1192[]

  • 20. detsember – Inglismaa kuniningas Richard I Lõvisüda vahistati Viinis teel kolmandast ristisõjast koju Inglismaale.

1195[]

1198[]

  • 8. jaanuar – Pärast paavast Coelestinus III surma valiti järgmiseks paavstiks Innocentius III.
Vad-0321 040 Philipp von Schwaben

Švaabi Philipp

  • 8. märts – Saksa kuningaks valiti Švaabi Philipp.

1199[]

Richard coeurdelion g

Richard Lõvisüda

  • 6. aprill – Suri Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda (Richard I), kes oli saanud haavata Prantsusmaal Châlus' lossi piiramisel. Trooni päris Richardi vend John.
  • 27. mai – John Maata krooniti Westminsteri kloostris Inglismaa kuningaks.

13. sajand[]

1202[]

  • 10. november – Neljas ristisõda algas Zara piiramisega, mille käigus katoliiklastest ristisõdijad ründasid esimest korda katoliikliku linna.

1203[]

  • 1. august – Alexios IV Angelos sai Bütsantsi keisriks ja tema isa Isaak II tema kaasvalitsejaks.

1204[]

  • 5. veebruar – Alexios V Doukas sai Bütsantsi keisriks.
  • 1. aprill – Suri Prantsusmaa ja Inglismaa kuninganna Akvitaania Eleanor.
  • 13. aprill – Ristirüütlid vallutasid neljanda ristisõja käigus Konstantinoopoli ja rüüstasid seda.
  • 16. mai – Flandria krahv Baldwin I krooniti Ladina keisririigi esimeseks keisriks.

1208[]

  • 31. jaanuar – Rootsi kuningas Sverker II sai Lena lahingus lüüa Eric Knutssoni käest, kes asus ise tema asemel Eric X-ina troonile.

1209[]

  • Asutati Cambridge'i Ülikool.
  • 22. juuli – Albilaste ristisõda: Béziers' linna rüüstamise käigus tapeti suurem osa linnaelanikest, eeskätt seal elanud katarid.

1210[]

  • 18. november – Paavst Innocentius III heitis Saksa-Rooma keisri Otto IV kirikust välja pärast seda, kui Otto oli talt nõudnud Wormsi konkordaadi tühistamist.

1213[]

  • 12. september – Albilaste ristisõda: Muret' lahingus võitis Simon IV de Montforti ristirüütlite vägi Aragóni kuninga Pedro II ja Toulouse'i krahvi Raymond VI väge.

1214[]

  • 27. juuli – Prantsuse kuningas Philippe II võitis Bouvines' lahingus Inglismaa, Flandria, Boulogne'i ja Saksa ühendarmeed, mida juhtis Saksa-Rooma riigi keiser Otto IV. See võit lõhkus Otto IV koalitsiooni ja kindlustas Philippe'i positsiooni.
  • 1. november – Seldžukid vallutasid olulise sadamalinna Musta mere rannikul Sinope.

1215[]

  • 15. juuni – Inglise kuningas John Maata kirjutas alla Magna Cartale, andes oma parunitele suuremad õigused.
  • 11. november – Roomas kogunes neljas Lateraani kirikukogu, kus defineeriti transsubstantsiatsiooni doktriin.

1216[]

1217[]

  • 20. mai – Esimene parunite sõda: Inglased võitsid Lincolni lahingus William Marshali juhtimisel prantslasi.

1219[]

  • 15. juuni – Legendi kohaselt langes Liivimaa ristisõjas praeguse Tallinna juures toimunud Lindanise lahingus taevast valge ristiga punane lipp, millest sai Taani riigilipp Dannebrog.

1223[]

  • 31. mai – Mongolite invasioon Venemaale: Mongolid võitsid tänapäeva Ukraina aladel toimunud Kalka lahingus Vene vürstiriikide koalitsiooni.
  • 14. juuli – Suri Prantsuse kuningas Philippe II Auguste, uueks kuningaks sai Louis VIII.

1227[]

  • 18. august – Suri Mongolite riigi rajaja ja suurkhaan Tšingis-khaan.

1229[]

  • 18. märts – Püha Rooma Riigi keiser Friedrich II kroonis end VI ristisõja ajal Jeruusalemma kuningaks.

1233[]

  • 26. veebruar – Mongolid vallutasid Jini dünastia pealinna Kaifengi.

1236[]

  • 22. september – Liivimaa ristisõda: Žemaidid ja semgalid võitsid Saule lahingus Mõõgavendade ordu väge.

1237[]

  • 25. september – Inglise kuningas Henry III ja Šoti kuningas Alexander II sõlmisid Yorki lepingu, mis määras piiri Šotimaa ja Inglismaa vahel.

1240[]

Chorikov

Aleksander rootslastega võitlemas

  • 15. juuli – Neeva lahing: Soome piiskopi Tooma kogutud Rootsi ristisõdijate vägi, mida juhtis Jarl Birger, sai Neeva jõel lüüa vürst Aleksandri juhitud Novgorodi väelt.
  • 6. detsember – Mongolid vallutasid ja hävitasid Batu-khaani juhtimisel Kiievi. Umbes 30 000 linnaelanikku tapeti, elusana pääses vaid umbes 2000. Seejärel jätkas Batu-khaan vallust läände.

1241[]

  • 18. märts – Poola väed said Chmielniki lahingus mongoli-tatari vägedelt lüüa.
  • 9. aprill – Batu-khaani väed lõid Liegnitzi lahingus Sileesias Teutooni ordut.
  • 11. aprill – Mongolid võitsid Mohi lahingus ungarlasi.

1242[]

  • 5. aprill – Aleksander Nevski juhitud Vene väed lõid Peipsi järvel toimunud Jäälahingus väidetavalt puruks Saksa ordu ja taanlaste ühendväe.

1243[]

  • 26. juuni – Mongolid saavutasid tänapäeva Türgi alal toimunud Köse Daği lahingus otsustava võidu seldžukkide vastu, viies seldžukkide riigi langusesse ja lagunemiseni.

1248[]

  • 15. august – Algas Kölni toomkiriku ehitus. See valmis alles 1880. aastal.

1249[]

  • 16. veebruar – Prantsusmaa kuningas Louis IX lähetas André de Longjumeau oma saadikuna Mongolite riiki.

1250[]

  • 6. aprill – Seitsmes ristisõda: Egiptuse aijubiidid võitsid Fariskuri lahingus ristisõdalaste väge ja võtsid vangi Prantsusmaa kuninga Louis IX.

1252[]

  • 15. mai – Paavst Innocentius IV andis välja bulla "Ad extirpanda", milles lubas ketserite ülekuulamisel tõe väljaselgitamiseks kasutada piinamist.

1253[]

  • 6. juuli – Leedu suurvürst Mindaugas krooniti Leedu esimeseks kuningaks.

1256[]

  • 15. detsember – Mongolite valitseja Hulagu vallutas ja purustas assassiinidele kuulunud Alamati kindluse.

1258[]

  • 10. veebruar – Bagdadi piiramine lõppes mongolite võiduga. Piiramises hukkus üle 100 000 sõduri ja linnaelaniku. See tähendas ühtlasi Abbassiidide kalifaadi lõppu.

1259[]

  • 29. mai – Suri Taani kuningas Christoffer I
  • 11. august – Suri mongoli suurkhaan Möngke-khaan. Pärast tema surma puhkes tema vendade Arig Böke ja Hubilai vahel pärilussõda.
  • 25. detsember – Taani kuningaks krooniti Erik V.

1260[]

  • 13. juuli – Liivimaa ristisõda: Žemaidid saavutasid Durbe lahingus otsustava võidu Saksa ja Liivimaa ordu vastu.
  • 24. oktoober – Mamelukkide väepealik Baibars mõrvas Egiptuse sultani Qutuzi ja sai seejärel ise võimule.

1261[]

  • 25. juuli – Alexios Strategopoulose juhitud Nikaia keisririigi väed vallutasid tagasi Konstantinoopoli, misjärel taastati Ida-Rooma keisririik ja lõppes Ladina keisririik.
Michael VIII Palaiologos (head)

Michael VIII

  • 15. august – Michael VIII krooniti Konstantinoopolis Bütsantsi keisriks.

1262[]

  • 14. september – Alfonso X vallutas tagasi Cádizi, mis oli 500 aastat mauride valduses olnud.

1263[]

  • 2. oktoober – Šotimaal tänapäevase Largsi linna lähedal toimunud lahing Norra ja Šoti vägede vahel lõppes tulemusteta.

1264[]

  • 14. mai – Teine parunite sõda: Inglise parunid Simon de Montforti juhtimisel lõid Lewesi lahingus kuningas Henry III vägesid.

1265[]

  • 20. jaanuar – Simon de Montforti kutsel kogunes Inglise parlament Westminsteri palees esimesele istungile.
  • 4. august – Inglismaa Teises Parunite sõjas võitsid rojalistid prints Edwardi juhtimisel Eveshami lahingus Simon de Montfort'i vägesid.

1268[]

  • 18. veebruar – Vene keskaegsetest riikidest moodustatud koalitsioonivägi võitis Rakvere lahingus Mõõgavendade ordut.
  • 4. veebruar – Bütsantsi keisririik ja Veneetsia vabariik sõlmisid rahulepingu, mis lõpetas seitsmeks aastaks kahe riigi vahel vaenutegevuse.
  • 29. oktoober – Hohenstaufenide dünastia viimane esindaja Konradin hukati 16-aastaselt Napolis.
  • 29. november – Suri paavst Clemens IV. Tema järel valiti järgmiseks paavstiks Gregorius X alles kahe aasta ja kümne kuu pärast. Nii kaua pole kunagi paavstluse ajaloos troon võimuta olnud.

1270[]

  • 26. veebruar – Liivimaa ristisõda: Leedu suurvürstiriik saavutas merejääl Läänemaa ranniku lähedal toimunud Karuse lahingus otsustava võidu Liivi ordu vastu.
  • 30. oktoober – Algas kaheksas ja viimane ristisõda.

1271[]

1273[]

  • 1. oktoober – Krahv Rudolf IV Habsburg krooniti Saksamaa kuningaks.

1274[]

Gal nations edward i

Edward I

  • 19. august – Veidi aega pärast üheksandast ristisõjast naasmist krooniti Edward I Westminster Abbeys Inglismaa kuningaks.
  • oktoober–november – Ebaõnnestus mongolite esimene sissetung Jaapani, kui mongolite laevastik tormis hävines.

1276[]

  • 22. juuni – Roomas suri paavst Innocentius V.

1278[]

  • 26. august – Saksa kuninga Rudolf I ja Ungari kuninga László IV väed saavutasid Marchfeldi lahingus võidu Böömimaa kuninga Otakar II üle.
  • 8. september – Loodi Andorra vürstiriik.

1279[]

  • 5. märts – Leedu suurvürstiriik saavutas Aizkraukle lahingus võidu Saksa ordu rüütlite vastu.
  • 19. märts – Songi dünastia viimane keiser Bing hukkus Yameni lahingus, tuues sellega lõpu kolm sajandit Hiinat valitsenud Songi keisririigile. Kogu Hiina langes mongolite Yuani dünastia kätte.

1281[]

  • 15. august – Ebaõnnestus mongolite teine sissetung Jaapani, kui mongolite laevastik sai taifuunis taas suuri purustusi.

1282[]

  • 30. märts – Sitsiilial algas mäss Sitsiilia kuninga Carlo I vastu.
  • 11. detsember – Orewini silla lahingus hukkus viimane Walesi prints Llywelyn ap Gruffudd.

1285[]

  • 5. oktoober – Prantsuse kuningas Philippe III suri, troonile asus Philippe IV.

1290[]

  • 18. juuli – Edward I andis välja edikti, millega saadeti kõik juudid Inglismaalt välja.

1291[]

  • 18. mai – Akko piiramine: Egiptuse sultani ja tema poja Ashrafi väed vallutasid Akko, kristlaste viimase tugipunkti Pühal Maal.
  • 1. august – Šveitsi kantonid Uri, Unterwalden ja Schwyz moodustasid nn Igavese Liiga, mis pani aluse hilisemale Šveitsi konföderatsioonile.

1292[]

  • 17. november – Inglismaa kuningas Edward I 13 nõudleja seast Šotimaa kuningaks John Ballioli.

1294[]

  • 5. juuli – Nicolaus IV järel sai paavstiks Celestinus V.
  • 13. detsember – Paavst Celestinus V loobus ametist.
  • 24. detsember – Celestinus V järel valiti paavstiks Bonifatius VIII.

1295[]

  • 26. juuni – Przemysł II krooniti Poola kuningaks.
  • 23. oktoober – Šotimaa ja Prantsusmaa moodustasid Inglismaa vastu Auld Alliance'i.

1296[]

  • 26. märts – Algas Šotimaa esimene iseseisvussõda.
  • 27. aprill – Inglise armee Edward I juhtimisel lõi Dunbari lahingus puruks John Ballioli juhitud Šoti väed.

1297[]

  • 11. september – William Wallace’i juhitud šotlased lõid Stirlingi silla lahingus puruks inglaste väe.
  • 12. september – Portugali kuninga Dinis I ja Kastiilia kuninga Fernando IV vahel sõlmiti Alcañicese leping, millega määrati praegune piir Portugali ja Hispaania vahel.

1298[]

  • 2. juuli – Pärast seda, kui Albrecht I oli Adolfi asemel valitud uueks Saksa kuningaks, võitsid Albrechti väed Göllheimi lahingus Adolfi vägesid, misjärel võis Albrecht Saksa troonile asuda.
  • 22. juuli – Edward I juhitud inglise väed võitsid Falkiriki lahingus William Wallace'i juhitud šotlasi.

14. sajand[]

1301[]

  • 14. jaanuar – Kuningas András III suri ilma meessoost järeltulijateta, tuues lõpu Árpádi dünastiale, mis oli valitsenud Ungarit alates 9. sajandi lõpust.
  • 7. detsember – Tallinna piiskopi kirja alusel teatas paavst Bonifatius VIII oma ürikus Tallinna linna ja piiskopkonna elanike püüdest taganeda ristiusust, milleks neid õhutasid ümberkaudsed rahvad: venelased, karjalased, isurid, vadjalased ja leedulased.

1302[]

  • 11. juuli – Flandria armee võitis Kortrijki lähedal toimunud Kuldkannuste lahingus Prantsuse väge.
  • 18. november – Paavast Bonifatius VIII avaldas "Unam Sanctam", milles sätestas, et maailmas on vaid üks tõeline Kirik, mille pea on Jeesus Kristus, keda esindab Rooma paavst.

1303[]

  • 20. mai – Prantsusmaa kuninga Philippe IV ja Inglismaa kuninga Edward I vahel sõlmiti Pariisi leping, millega Gascogne läks taas Inglismaa valdusse.

1305[]

  • 5. juuni – Benedictus XI järel sai paavstiks Clemens V.
  • 5. august – Šoti vabadusvõitleja Sir William Wallace sattus inglaste kätte vangi ja hukati kui riigireetur.

1307[]

  • 7. juuli – Inglise kuningas Edward I suri teel Šotimaale, kus ta plaanis maha suruda mässu. Trooni päris Edward II.
  • 13. oktoober – Prantsuse kuningas Philippe IV lasi oma riigis kõik Templiordu rüütlid arreteerida ja nende varad konfiskeerida, süüdistades neid ketserluses ja ebamoraalsuses.

1308[]

  • 1. mai – Saksa kuningas Albrecht I mõrvati oma vennapoja Johann Parricida poolt, kuna ta Johanni pärandusõigusest ilma jätnud.
  • 27. november – Saksa-Rooma keisriks valiti Heinrich VII.

1309[]

  • 12. september – Rekonkista: Kastiilia väed vallutasid Granada emiraadi käest Gibraltari, kuigi selle üle kaotati võim taas 24 aastat hiljem.

1312[]

  • 22. märts – Paavst saatis laiali Templirüütlite ordu, süüdistades selle liikmeid ketserluses ja moraalilageduses.

1314[]

  • 18. märts – Templiordu viimane suurmeister Jacques de Molay põletati tuleriidal.

1315[]

  • 24. juuni – Šotimaa esimese iseseisvussõja otsustavas Bannockburni lahingus võitsid Robert Bruce'i juhitud šoti väed Edward II juhitud inglise vägesid.
  • 15. november – Šveitsi Konföderatsiooni väed võitsid Morgarteni lahingus hertsog Leopold I juhitud Austria rüütliväge.

1319[]

  • 8. juuli – Kolmeaastane Magnus Eriksson valiti Rootsi kuningaks, millega ühendati Norra ja Rootsi ühtseks riigiks.

1322[]

  • 6. jaanuar – Serbia kuningaks sai Stefan Dečanski.
  • 16. märts – Rojaliste väed võitsid Boroughbridge'i lahingus Leicesteri krahv Thomasele lojaalseid vägesid, võimaldades kuningas Edward II veel viis aastat võimul olla.

1323[]

  • 12. august – Sõlmiti Pähkinäsaari rahu, millega määrati esmakordselt ära Novgorodi vabariigi ja Rootsi vaheline idapiir.

1325[]

  • 13. märts – Asutati asteekide impeeriumi pealinn Tenochtitlán.

1327[]

  • 1. veebruar – Inglismaa kuningaks krooniti Edward III.
  • 6. aprill – Itaalia poeet Petrarca nägi Avignonis esmakordselt Laurat, kellest ta elu lõpuni armastussonette kirjutas.
  • 21. september – Mõrvati sama aasta jaanuaris kukutatud Inglise kuningas Edward II.

1328[]

  • 17. märts – Edinburghi–Northamptoni lepinguga lõppes Esimene Šotimaa iseseisvussõda.
  • 18. aprill – Saksa-Rooma riigi keiser Ludwig IV kukutas paavst Johannes XXII, kuid Johannes jäi sellest hoolimata ametisse edasi, Ludwigi nimetatud vastupaavst Nicolaus V leidis vähe toetust ja astus kaks aastat hiljem tagasi.

1329[]

  • 10. juuni – Bütsantsi-Türgi sõjad: Osmanid võitsid Pelekanoni lahingus tugevalt relvastatud Bütsantsi väge.

1330[]

  • 12. november – Vojevoodi Basarab I juhtimisel võitsid Valahhia väed Posada lahingus Ungari vägesid.

1332[]

  • 11. august – Šoti parunid eesotsas Edward Ballioliga lõid Dupplini lahingus kuningas David II toetavaid vägesid.

1333[]

  • 19. juuli – Teine Šotimaa iseseisvussõda: Inglismaa kuninga Edward III väed võitsid Halidon Hilli lahingus otsustavalt Sir Archibald Douglase juhitud šotlasi ja Berwick-upon-Tweed läks tagas Inglismaa võimu alla.

1340[]

BattleofSluys

Sluisi lahing

  • 24. juuni – Saja-aastane sõda: Edward III juhitud Inglise laevastik hävitas Sluisi lahingus Prantsuse laevastiku peaaegu täielikult.

1341[]

  • 26. oktoober – Bütsantsi sõjavägi kuulutas keisriks Ioannes VI, vallandades kodusõja tema toetajate ja troonipärija Ioannes V vahel.

1343[]

  • 27. jaanuar – Paavst Clemens VI bulla "Unigenitus", mis õigustas paavsti võimu ja indulgentside kasutamist.
  • 23. aprill – Puhkes Jüriöö ülestõus.
  • 19. mai – Jüriöö ülestõus jätkus. Eesti saadikuile antud lubadust täites jõudis kohale Turu foogt Dan Niclisson, oli aga sunnitud eestlaste abistamise asemel sõlmima rahu Taani kuninga esindajatega. Põhja-Eesti oli läinud Liivi Ordu kätte.

1345[]

  • 21. oktoober – Saja-aastane sõda. Inglased saavutasid Auberoche'i lahingus võidu mitu korda suurema prantslaste väe üle.

1346[]

Battle of crecy froissart

Crécy lahing

  • 26. august – Saja-aastane sõda: Inglismaa kuningas Edward III juhitud inglise ja kõmri vibuküttide armee lõi hävitavalt Prantsusmaa kuningas Philip VI suuremaarvulist rüütliväge Põhja-Prantsusmaal peetud Crécy lahingus.
  • 17. oktoober – Saja-aastane sõda: Šoti kuningas David II sai Neville's Crossi lahingus inglastega haavata ning langes Edward III kätte vangi.

1347[]

  • 27. september – Saja-aastases sõjas sõlmiti Inglismaa kuninga Edward III ja Prantsusmaa kuninga Philip VI vahel Calais' vaherahu.

1348[]

  • 7. aprill – Böömi kuningas Karl IV asutas Prahas Kesk-Euroopa esimese ülikooli Univerzita Karlova.
  • 23. aprill – Inglismaa kuningas Edward III asutas Inglismaa esimese rüütliordu, Sukapaelaordu.

1350[]

  • 29. august – Saja-aastane sõda: Kuningas Edward III juhtimisel vallutas 50 laevast koosnenud Inglise laevastik Winchelsea lahingus vähemalt 14 Kastiilia alust ja uputas veel umbes sama palju.


1355[]

  • 10. veebruar – Oxfordi Ülikooli ja linnarahva vahel puhkes kõrtsis mäss, mille tagajärjel hukkus umbes 90 inimest.
  • 5. aprill – Karl IV krooniti Roomas Saksa-Rooma keisriks.
  • 17. aprill – Veneetsias hukati ebaõnnestunud vandenõu korraldanud doodž Marino Faliero.

1356[]

  • 10. jaanuar – Saksa-Rooma keiser Karl IV andis välja kuldbulla, mis reguleeris Saksa kuninga valimise korra.
  • 19. september – Inglased võitsid Must Prints Edwardi juhtimisel Poitiers' lahingus Prantsuse kuninga armeed. Prantsusmaa kuningas Jean II langes inglaste kätte vangi. Sellega lõppes Saja-aastase sõja esimene faas.
Erdbeben Basel Jauslin

Baseli maavärin

  • 18. oktoober – Kesk-Euroopat tabanud ajaloo märkimisväärsemas maavärinas hävis Baseli linn Šveitsis.

1360[]

  • 24. oktoober – Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid sõlmisid Calais' lepingu, millega osa Prantsuse alasid jäi Inglismaa valdusse.

1361[]

  • 27. juuli – Visby lahing: Taani kuningas Valdemar IV vallutas Gotlandi saarel asuva Visby linna.

1362[]

  • 17. aprill – Kaunase linnus langes kuu aega pärast kestnud piiramist Saksa ordu kätte.

1368[]

  • 23. jaanuar – Zhu Yuanzhang asutas Mingi dünastia ja krooniti nime all Hongwu selle esimeseks keisriks.

1370[]

  • 24. mai – Sõlmiti Stralsundi leping, millega Taani loovutas oma laialdased kaubandusõigused Hansa Liidus.

1371[]

Robert2 of Scotland

Robert II

  • 22. veebruar – Robert II sai Šotimaa kuningaks oma onu David II järel, juhatades sisse Stuartite dünastia valitsusaja.

1374[]

  • 24. juuni – Saksamaal Aachenis puhkes tantsumaania, mille käigus tantsisid inimesed end kurnatuseni, ja levis seejärel ülejäänud linnadesse.

1377[]

  • 17. jaanuar – Paavst Gregorius XI saabus pärast nelja kuu pikkust teekonda Rooma, lõpetades sellega paavstide vangipõlve Avignonis.
  • 17. juuli – 10-aastane Richard II krooniti Inglismaa kuningaks.

1378[]

  • 8. aprill – Pärast Gregorius XI sai paavstiks Urbanus VI.
  • 29. november – Saksa-Rooma keiser Karl IV suri Prahas. Tema järel asus Böömimaa troonile tema poeg Wenzel, kuid järgmise Saksa-Rooma keisrina krooniti Karli poeg Sigismund alles 1433. aastal.

1380[]

Kulikovo05

Kulikovo lahing 17. sajandi käsikirjas

  • 8. september – Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi väed võitsid Kulikovo lahingus tatarlasi.

1381[]

1384[]

  • 16. oktoober – Jadwiga krooniti "Poola kuninganna" asemel "Poola kuningaks", peegeldades seda, et ta oli oma õiguses sõltumatu.

1386[]

Jogaila (Władysław II)

Władysław II Jagiełło

  • 4. märts – Poola kuningaks krooniti Władysław II Jagiełło.
  • 29. aprill – Leedu suurvürstiriik saavutas Vihra jõe lahingus otsustava võidu, mille tulemusena sai Smolenski vürstiriik Leedu vasallriigiks.
  • 21. november – Turkestani väepealik Timur vallutas ja rüüstas Gruusia pealinna Thbilisi, sundides kuningas Bagrat V vastu võtma islami.

1389[]

  • 24. veebruar – Rootsi kuningas Albrecht sai Falköpingi lahingus taanlastelt lüüa ning langes vangi. Sellega sai Taani kuninganna Margrete nii Rootsi kui Taani valitsejaks.
  • 28. juuni – Türklased lõid Kosovo väljal serblaste vägesid ja vallutasid kogu Serbia, mis jäi Türgi võimu alla 500 aastaks.

1394[]

  • 3. november – Prantsuse kuningas Charles VI käskis juudid riigist välja saata.

1396[]

  • 25. september – Osmanid võitsid Nikopolise lahingus Ungari kuninga Sigismundi juhitud Ungari, Prantsusmaa, Saksa-Rooma riigi, Inglismaa ja Valahhia ühendvägesid.
  • 21. november – Turkestani väepealik Timur vallutas ja rüüstas Gruusia pealinna Tbilisit.

1397[]

  • 17. juuni – Taani kuninganna Margrethe I ühendas Taani, Rootsi ja Norra oma valitsuse alla, millega loodi Kalmari unioon.

1398[]

  • 12. oktoober - Leedu suurvürstiriigi ja Saksa ordu vahel sõlmiti Salynase leping, mille kohaselt anti muuhulgas Žemaitia (Samogitia) alad Saksa ordule.

1399[]

  • 30. september – Inglise kuningas Richard II loobus troonist Henry Bolingbroke'i kasuks, kes tema vastu aadlike mässu korraldas.

1400[]

  • 23. märts – Vietnamis kõrvaldati võimult Trầni dünastia.

15. sajand[]

1403[]

  • 21. mai – Kastiilia kuningas Enrique III saatis oma saadiku timuriidide õukonda, et arutada võimalikku liitu Osmanite riigi vastu.
  • 21. juuli – Percyde suguvõsa tõstis mässu Inglismaa kuninga Henry IV vastu, kuid Henry Percy juhitud mäss Shrewsbury lahingus suruti maha ja Percy hukkus lahingu käigus.

1405[]

  • 11. juuli – Hiina maadeuurija Zheng He asus Suzhoust teele oma esimesele mereretkele.

1407[]

  • 16. juuni – Mingi Hiina väed vangistasid Vietnami valitseja Hồ Quý Ly ja tema pojad ning vallutasid Đại Việti kuningriigi ja tegi sellega lõpu Hồ dünastiale.

1409[]

1410[]

  • 25. märts – Mingi Hiina keiser Yongle alustas sõjakäiku mongolite vastu, mille tulemusena kukutati mongoli khaan Bunyashiri.
  • 15. juuli – Poola-Leedu väed võitsid Saksa ordu–Poola sõja otsustavas Grünwaldi lahingus Saksa ordu vägesid.

1411[]

  • 1. veebruar – Toruńi rahu lõpetas Saksa ordu ja Poola vahelise sõja.

1413[]

  • 21. märts – Henry V sai Inglismaa kuningaks pärast oma isa Henry IV surma.

1415[]

Jan Hus 2

Jan Hus

  • 6. juuli – Katoliku kirik põletas tuleriidal tšehhi usureformaatori Jan Husi.
Schlacht von Azincourt

Agincourt'i lahing

1417[]

  • 11. november – Saksamaal peetud Konstanzi kirikukogul valiti paavstiks Martinus V. Tema valimine paavstiks lõpetas läänekiriku lõhe ehk suure skisma.

1418[]

1419[]

  • 19. jaanuar – Saja-aastases sõjas Prantsusmaa ja Inglismaa vahel alistus kuningas Henry V-le Prantsuse linn Rouen. Sellega oli Henry V vallutanud kogu Normandia.
  • 30. juuli – Hussiitide sõja avaetendusena viskasid Praha kodanikud raekoja akendest välja seitse kuninga ametnikku.

1422[]

  • 31. august – Prantsusmaal suri düsenteeriasse Inglise kuningas Henry V, kelle järglaseks sai tema üheksa kuud vana poeg Henry VI.
  • 27. september – Sõlmiti Melno rahu, millega määrati piir Preisimaa ja Leedu vahel ja mis jäi muutumatuks järgmiseks ligi 500 aastaks.
  • 28. november – Tallinnas hakkas tööle raepteek.

1423[]

Vigiles du roi Charles VII 47

Cravant' lahing

  • 31. juuli – Saja-aastane sõda: Inglismaa ja nende Burgundia liitlased võitsid Auxerre'i lähedal toimunud Cravant' lahingus Pratsusmaa vägesid.

1424[]

  • 17. august – Saja-aastane sõda: Inglise-Burgundia ühendväed saavutasid Prantsusmaal Normandias toimunud verises Verneuili lahingus strateegiliselt olulise võidu.

1429[]

Joan of arc miniature graded

Jeanne d'Arc

  • 29. aprill – Jeanne d'Arc saabus Orléansi ja tema juhtimisel saavutasid prantslased võidu Inglise vägede üle.
  • 8. mai – Saja-aastases sõjas lõppes Orléans'i piiramine.

1430[]

  • 29. märts – Bütsantsi-Osmanite sõjad: Pärast kaheksa aastat kestnud piiramist vallutas Osmanite riik Veneetsia vabariigi linna Thessaloníki.
  • 23. mai – Compiegne'is langes vangi Jeanne d'Arc.

1431[]

  • 30. mai – Prantsusmaal Rouenis põletati tuleriidal Jeanne d'Arc. Paavst Benedictus XV kuulutas ta 1920. aastal pühakuks.

1435[]

  • 13. jaanuar – Paavst Eugenius IV avaldas bulla Sicut Dudum, milles taunis Kanaari saarte päriselanike guantšide orjastamist.


1436[]

1437[]

  • 21. veebruar – Vandenõulased mõrvasid Šoti kuninga James I.

1444[]

  • 2. märts – Veneetsia Albaanias moodustati kohalikest albaania vürstidest koosnev Lezhë liiga, mille juhiks sai Skanderbeg.
  • 26. august – Vana Zürichi sõda: Prantslased saavutasid St. Jakob an der Birsi lahingus šveitslaste üle võidu, kuid suurte kaotuste tõttu taganeti.

1446[]

  • 9. oktoober – Loodi Korea kirjasüsteem hangul.

1447[]

  • 6. märts – Tomaso Parentucellist sai paavst Nicolaus V.

1449[]

  • 6. jaanuar – Konstantinos XI krooniti Bütsantsi viimaseks keisriks.
  • 7. aprill – Viimase vastupaavstina astus tagasi Felix V.

1453[]

  • 29. mai – Türklased vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli.
  • 17. juuli – Prantsuse ja Inglise väed pidasid Castilloni lahingu, mille inglased kaotasid. Sellega lõppes Saja-aastane sõda.
  • 28. oktoober – 13-aastane Ladislaus Postumus krooniti Böömimaa kuningaks, kuigi Jiří Poděbradyst säilitas võimu valitsuse üle.

1454[]

  • 9. aprill – Itaalia linnriigid Milano, Firenze ja Veneetsia sõlmisid Lodi rahulepingu.

1455[]

Gutenberg bible Old Testament Epistle of St Jerome

Gutenbergi piibel

  • 23. veebruar – Trükimasinal alustati Gutenbergi piibli masstootmist.

1456[]

  • 7. juuli – Jeanne d'Arc kuulutati 25 aastat pärast hukkamist ketserlusest süütuks.

1457[]

  • 14. august – Ilmus esimene värvitrükis raamat, Johannes Gutenbergi kujundatud mustpunane Mainzi psalter.

1458[]

  • 24. jaanuar – 14-aastane Mátyás Hunyadi kuulutati üksmeelselt Ungari kuningaks.

1460[]

  • 10. juuli – Rooside sõda: Northamptoni lahingus võitsid Yorkid Lancastere ja võtsid kuningas Henry VI vangi.
  • 3. august – Roxburghi lossi piiramisel hukkus Šotimaa kuningas James II.
Richard of York Talbot Shrewsbury Book

Yorki hertsog Richard

  • 30. detsember – Rooside sõda: Inglismaal Lääne-Yorkshire'is toimunud Wakefieldi lahingus hukkus Yorki hertsog Richard.

1461[]

  • 17. veebruar – Rooside sõda: Yorklased sai Warwicki all peetud teises St Albansi lahingus lüüa kuninganna Margareti juhitud lancasterlastelt. Warwickis vangis vangistuses olnud kuningas Henry VI põgenes.
  • 4. märts – Rooside sõda: Yorki hertsog hõivas Londoni ja kuulutas end Edward IV nime all kuningaks.
  • 29. märts – Yorki lähedal toimus Rooside sõja verisem lahing, mis kindlustas Inglismaa trooni Yorki dünastiale.
  • 7. august – Mingi kindral Cao Qin korraldas ebaõnnestunud riigipöördekatse keiser Yingzongi kukutamiseks.
  • 15. august – Bütsantsi-Osmanite sõjad: Osmanite väed vallutasid pärast kuu aega kestnud piiramist Trapezundi keisririigi.

1462[]

  • 17. juuni – Türgi-Ungari sõjad: Vlad Dracula juhitud Valahhia väed ründasid öösel türklaste laagrit, üritades mõrvata sultan Mehmed II.

1467[]

  • 15. detsember – Moldova vürsti Ștefan III väed võitsid tänapäeva Rumeenia alal Baias toimunud Baia lahinglahingus Ungari kuninga Mátyás I vägesid.


1471[]

  • 14. aprill – Rooside sõda: Yorki väed lõid Inglismaal Barneti lahingus Lancasteri vägesid, kuningas Edward IV tõusis tagasi troonile.
  • 4. mai – Yorki väed lõid Inglismaa Rooside sõjas Tewkesbury lahingus Lancasteri relvajõude.

1475[]

  • 10. jaanuar – Moldova vürstiriigi väed Ștefan III juhtimisel tõrjusid Vaslui linna lähedal tänapäeva Rumeenia aladel tagasi osmanite rünnaku.
  • 29. august – Pärast Inglismaa ja Burgundia hertsogkonnna sissetungi sõlmis Prantsusmaa Inglismaaga Picquigny lepingu, mille tulemusena vabastati Prantsusmaa kuningas Louis XI.

1476[]

  • 16. november – Vlad Dracula sai Ștefan III ja István V abiga kolmandat korda Valahhia valitsejaks, tõrjudes Basarab Laiotă põgenema Türki.

1477[]

  • 5. jaanuar – Burgundia viimane hertsog Charles Südi hukkus Nancy lahingus ning Burgundia liideti Prantsusmaaga.
  • 18. november – Ilmus William Caxtoni trükitud esimene ingliskeelne trükis.

1478[]

  • 26. aprill – Firenze Vabariigis korraldasid Pazzi perekonna liikmed vandenõu Medici perekonna liikmete kõrvaldamiseks Firenze valitsejate kohalt. Lorenzo de' Medici sai selle käigus haavata ja tema vend Giuliano tapeti.

1479[]

  • 1. juuni – Asutati Kopenhaageni Ülikool.

1483[]

Richard III earliest surviving portrait

Richard III

1484[]

  • 29. august – Paavstiks sai Innocentius VIII.
  • 5. detsember – Paavst Innocentius VIII avaldas bulla "Summis desiderantes affectibus", milles ta kutsus inkvisitsiooni Saksamaal tegutsema karmilt nõidade vastu.

1485[]

  • 22. august – Rooside sõda lõppes Inglise kuninga Richard III langemisega Bosworthi lahingus.
  • 30. oktoober – Pärast rooside sõda Inglismaa trooni haaranud Henry VII krooniti formaalselt Westminster Abbeys.

1486[]

  • 18. jaanuar – Inglise kuningas Henry VII abiellus Edward IV tütre Elizabethiga, ühendades Lancasteri ja Yorki kuningasuguvõsad.

1488[]

  • 3. veebruar – Portugali meresõitja Bartolomeu Dias purjetas esimese eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika mandri lõunatipus.
  • 11. juuni – Šoti kuningas James III mõrvati pärast kaotust Sauchieburni lahingus. Troonile asus tema poeg James IV.

1489[]

Gentile Bellini 002

Catherine Cornaro

  • 14. märts – Küprose kuninganna Catherine Cornaro müüs oma kuningriigi Veneetsiale.

1492[]

  • 2. jaanuar – Hispaanlased vallutasid Granada mauridelt tagasi.
  • 31. märts – Hispaania juutidele anti kolm kuud aega võtta vastu ristiusk või maalt lahkuda.
  • 3. august – Christoph Kolumbus alustas Palose sadamast teekonda uue läbipääsu leidmiseks itta.
  • 11. august – Pärast Innocentius VIII surma valiti paavstiks Aleksander VI.
  • 11. oktoober – Christoph Kolumbuse esimese reisi liikmed teatasid enne Guanahani saarele jõudmist tundmatu valgusallika nägemisest.
Landing of Columbus (2)

Kolumbuse saabumine Uude Maailma

  • 12. oktoober – Christoph Kolumbus saabus Ameerikasse, maabudes Bahama saarte hulka kuuluval Guanahani saarel.
  • 28. oktoober – Christoph Kolumbus avastas esimesel reisil Uude Maailma Kuuba.
  • 7. november – Praeguse Prantsusmaa alal asuva Ensisheimi küla lähedale nisupõllule kukkus meteoriit. See oli esimene täheldatud meteooriidi langemine Euroopas.
  • 15. november – Christoph Kolumbus märkis oma päevikusse, et indiaanlased kasutavad tubakat. See on esimene kirjalik viide tubakale.
Columbus landing on Hispaniola

Kolumbuse maabumine Hispaniola saarele. Theodor de Bry gravüür.

  • 5. detsember – Christoph Kolumbus avastas Hispaniola saare, mis tänapäeval on jagatud Haiti ja Dominikaani Vabariigi vahel.
  • 25. detsember – Christoph Columbuse lipulaev "Santa Maria" jooksis Haiti rannikul madalikule.

1493[]

  • 19. jaanuar – Prantsusmaa ja Hispaania sõlmisid Barcelona leppe.
  • 4. mai – Paavst Aleksander VI andis välja bulla "Inter caetera", mis seadis piiri Hispaania ja Portugali koloniaalimpeeriumite vahel.
  • 9. september – Osmani väed võitsid Krbava välja lahingus horvaatlasi.
  • 25. september – Christoph Kolumbus alustas teist reisi Uue Maailma avastamiseks.
  • 26. september – Paavst Aleksander VI andis välja bulla "Dudum siquidem", mis andis kõik mandrialad ja saared, "mis on kunagi kuulunud või saavad isegi tulevikus kuuluma India koosseisu" Hispaaniale, isegi kui need asusid bullas "Inter caetera" kehtestatud eraldusjoonest idas.
  • 3. november – Christoph Kolumbus avastas Dominikaani saare. Samal päeval 1978. aastal sai Dominikaani riik iseseisvaks.

1494[]

  • 3. mai – Meresõitja Christoph Kolumbus nägi esmakordselt saart, mille nimeks sai hiljem Jamaica.
  • 7. juuni – Hispaania ja Portugal sõlmisid Tordesillase lepingu Uue Maailma jagamiseks.
  • 1. september – Napoli troonile pretendeeriva Prantsuse kuninga Charles VIII väed tungisid Itaaliasse.

1495[]

  • 10. veebruar – Inglismaal hukati kuningas Henry VII varahoidja sir William Stanley.

1497[]

  • 7. veebruar – Dominikaani preestri Girolamo Savonarola toetajad kogusid kokku ja põletasid Firenzes avalikult patuelu sümboleid, näiteks kunstiteoseid, raamatuid ja erinevaid luksusesemeid.
  • 24. juuni – Inglise meresőitja John Cabot maabus Põhja-Ameerikas Newfoundlandis.
  • 8. juuli – Portugali meresõitja Vasco da Gama lahkus Lissabonist, et otsida mereteed Indiasse.
  • 22. november – Portugali maadeuurija Vasco da Gama sõitis esimesena maailmas ümber Hea Lootuse neeme, püüdes leida mereteed Indiasse.

1498[]

  • 20. mai – Maadeavastaja Vasco da Gama saabus Calicutti Indias, et lõpetada oma reis ümber Aafrika.
  • 23. mai – Itaalias poodi ning põletati tuleriidal poliitika- ja usureformaator Girolamo Savonarola.
  • 30. mai – Christoph Kolumbus alustas Hispaaniast Sanlucarist kuue laevaga oma kolmandat avastusretke.
  • 31. juuli – Christoph Kolumbus avastas oma kolmandal uurimisreisil saare, mille nimetas Trinidadiks. Päev hiljem maabus ta esimest korda Ameerika mandril, avastades Orinoco jõe suudme.
  • 20. september – Jaapani Nankaidō piirkonda maavärina järel tabanud tsunami uhtus Kamakuras Kōtoku-ini templis ära hoone, kus paiknes Suur Buda kuju.

1499[]

  • 12. august – Osmanid lõid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.
  • 22. september – Baseli leping lõpetas Vana Šveitsi Konföderatsiooni ja Saksa-Rooma riigi vahel toimunud Švaabi sõja.

1500[]

  • 26. jaanuar – Hispaania meresõitja Vicente Yáñez Pinzón jõudis Brasiilia põhjarannikule.
Pedro Alvares Cabral

Pedro Álvares Cabral

  • 22. aprill – Portugali meresõitja Pedro Álvares Cabral avastas Brasiilia.
  • 11. november – Teise Itaalia sõja ajal sõlmisid prantsuse kuningas Louis XII ja Aragóni kuningas Fernando II salajase lepingu, millega jagati Lõuna-Itaalia omavahel ära.

Välislingid[]

Advertisement