Vanaaja kronoloogia

Siin on vanaaja ajaloo kronoloogia.

Veel põhjalikum kronoloogia on leitav siit https://vanaaeg.fandom.com/et/wiki/Kronoloogia.

25. sajand eKr

2492 eKr

• 11. august – Legendi järgi tappis Armeenia kultuuriajalooline kangelane Hajk pikkvibuga Vani järve lähedal hiiglase Beluse.

24. sajand eKr

2333 eKr

• 3. oktoober – Legendi järgi rajas Dangun esimese Koera kuningriigi Gojoseoni.

15. sajand eKr

1479 eKr

• 24. aprill – Thutmosis III sai Egiptuse 18. dünastia kuuendaks vaaraoks ning tema tädi Hatšeput kaasvalitsejaks.

12. sajand eKr

1184 eKr

• 24. aprill – Trooja sõda: Langes Trooja linn.

9. sajand eKr

814 eKr

• Legendi järgi rajas Foiniikia linna Tüürose kuninga tütar Dido Kartaago linna.

8. sajand eKr

753 eKr

• 21. aprill – Rooma ajaloolase Varro järgi asutas Romulus toona Rooma linna.

747 eKr

• 26. veebruar – Ptolemaiose kohaselt algas sellel päeval Babüloonia kuninga Nabonassari valitsusaeg ning selle uus ajastu, millele sai omasaks kronoloogiliselt täpsete ajalooliste sündmuste süstemaatiline üleskirjutamine.

7. sajand eKr

648 eKr

• Antiikolümpiamängude kavva võeti esmakordselt pankraation.

6. sajand eKr

597 eKr

• 16. märts – Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II vallutas Jeruusalemma ja seadis Juuda kuningaks Zedekia.

585 eKr

• 28. mai – Kreeka ajaloolase Herodotose kohaselt jäi päikesevarjutuse tõttu Lüüdia ja Meedia vahel lahing pidamata. Mõlema riigi väed olid lahinguks valmis, kuid lahingu eel olnud täielikku päikesevarjutust peeti jumala märguandeks või hoiatuseks, mistõttu sõlmiti sõdimise asemel rahuleping.

539 eKr

• 29. oktoober – Kyros Suur vallutas Babüloni, ühendades Uus-Babüloonia Ahhemeniidide riigiga, mis sai sellega sel ajal maailma suurimaks riigiks.

509 eKr

• Roomas kukutati kuningriik ja kehtestati vabariik.

5. sajand eKr

490 eKr

• 12. september – Kreeka-Pärsia sõjad: Ateenalased ja nende plataialastest liitlased tõrjusid Maratoni lahingus tagasi pärslaste esimese sissetungi Kreekasse.

480 eKr

• 20. august või 8.–10. september – Xerxes I juhitud pärslased võitsid Termopüülide lahingus Sparta kuninga Leonidas I vägesid.
• 20. september – Kreeklased lõid pärslasi Salamise merelahingus.

411 eKr

• 9. juuni – Jõukad ateenalased kukutasid Ateenas demokraatliku valitsuse, asendades selle lühiajalise oligarhiaga.

401 eKr

• 3. september – Eufrati kaldal toimus Kunaxa lahing Kyros noorema ja Artakserkses II vägede vahel.

4. sajand eKr

371 eKr

• 6. juuli – Teebalased saavutasid Epaminondase juhtimisel Leuktra lahingus otsustava võidu Kleombrotose juhitud Sparta vägede vastu.

356 eKr

• 21. juuli – Herostratus põletas maha Artemise templi, lootes oma teoga kuulsaks saada.

338 eKr

• 2. august – Philippos II juhitud makedoonlased võitsid Chaironeia lahingus Ateena ja Teeba vägesid.

333 eKr

• 23. juuni – Aleksander Suur võitis Issose lahingus Dareios III vägesid.

323 eKr

• 10. juuni – Makedoonia kuningas Aleksander Suur suri Babüloonias 33-aastasena palavikku. Troonipärijat temast ei jäänud ja ta impeerium lagunes.

301 eKr

• Früügias toimunud Ipsose lahingus said Antigonose ja Demetriose väed Lysimachoselt ja Seleukoselt hävitavalt lüüa.

3. sajand eKr

264 eKr

• Roomlased võtsid enda võimu alla Messana linna Sitsiilias, millega puhkes Rooma ja Kartaago vahel esimene Puunia sõda.

260 eKr

• Rooma laevastik saavutas Sitsiilia põhjarannikul toimunud Mylae lahingus oma kõige esimese võidu Kartaago laevastiku üle.

256 eKr

• Roomlased võitsid Sitsiilia lõunarannikul toimunud Ecnomuse merelahingus kartaagolasi.

250 eKr

• Panormuse lahing: Esimese Puunia sõja viimases olulises maismaalahingus, mis leidis aset Sitsiilias Panormuse all, võitsid roomlased kartaagolasi.

241 eKr

• 10. märts – Esimene Puunia sõda lõppes Kartaago laevastiku otsustava lüüasaamisega Egadide lahingus Rooma laevastikult.
• Kartaago ja Rooma vahel sõlmiti esimese Puunia sõja lõpetanud Lutatiuse leping.

217 eKr

• 21. juuni – Teine Puunia sõda: Rooma väed said Trasimenuse järve lahingus Hannibali juhitud Kartaago vägede käest hävitavalt lüüa.

216 eKr

• 2. august – Teine Puunia sõda: Arvulises ülekaalus olnud Kartaago väed võitsid Cannae lahingus Hannibali juhtimisel roomlasi.

202 eKr

• 28. veebruar – Mässuliste juht krooniti Liu Bang pärast Hiina esimese keisridünastia Qini dünastia kukutamist Hani dünastia keisriks.
• 19. oktoober – Teises Puunias sõjas toimunud Zama lahingus saavutasid roomlased otsustava võidu Kartaago üle.

2. sajand eKr

168 eKr

• 22. juuni – Lucius Aemilius Paulluse juhitud Rooma väed võitisid Pydna lahingus ülekaalukalt Perseuse juhitud Makedoonia vägesid, lõpetades sellega kolmanda Makedoonia sõja. Perseus vangistati.

146 eKr

• Rooma väejuht Scipio Aemilianus vallutas ja hävitas lõplikult Kartaago linna.

101 eKr

• 30. juuli – Gaius Mariuse ja Quintus Lutatius Catuluse väed võitsid Vercellae lahingus kimbride hõimu.

1. sajand eKr

100 eKr

• 13. juuli – Sündis Rooma väejuht, riigimees ja keiser Gaius Julius Caesar.

96 eKr

Nerva

• 18. september – Pärast Vana-Rooma keisri Domitianuse mõrvamist määras Rooma Senat uueks keisriks Nerva.

69 eKr

• 6. oktoober – Rooma vabariigi väed vallutasid Armeenia pealinna Tigranakerti.

55 eKr

• 11. veebruar – Claudiuse poeg ja troonipärija Britannicus suri pärast seda, kui teda oldi õhtusöögil mürgitatud.
• 26. august – Julius Caesari juhitud Rooma väed maabusid Kenti rannikul Britannias.

49 eKr

• 10. jaanuar – Julius Caesar ületas oma vägedega Rubico jõe, mis tähistas Caesari kodusõja algust.

48 eKr

• 9. august – Pompeiuse väed said Pharsaluse lahingus Julius Caesari vägede hävitavalt lüüa.
• 28. september – Egiptuses mõrvati kuningas Ptolemaios XIII käsul Rooma riigimees Pompeius.

47 eKr

• 2. september – Julius Caesari arvatav poeg Caesarion sai Ptolemaioste dünastia viimaseks Egiptuse kuningaks ja Kleopatra kaasvalitsejaks.

46 eKr

• 4. jaanuar – Caesari kodusõda: Julius Caesarile lojaalsed väed said Ruspina lahingus lüüa optimaatide vabariiklaste vägedelt.

45 eKr

• 1. jaanuar – Vana-Roomas hakkas kehtima Juliuse kalender.
• 17. märts – Julius Caesar võitis Munda lahingus Pompeiuse poja Gnaeus Pompeiuse vägesid. Lõppes Caesari kodusõda ja Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja.

44 eKr

Julius Caesari tapmine Vincenzo Camuccini maalil

• 15. märts – Marcus Junius Brutus ja teised senaatorid mõrvasid Rooma keisri Julius Caesari.
• 2. september – Ptolemaioste dünastia viimane valitseja Kleopatra VII tegi oma poja Caesarioni oma kaasvalitsejaks.

43 eKr

• 21. aprill – Mutina lahingus tapsid Marcus Antoniuse juhitud väed Decimus Brutuse, kes oli üks Julius Caesari tapjatest.
• 7. detsember – Tapeti Rooma üheks suurimaks oraatoriks ja kirjanikuks peetud Cicero, kes oli pärast riigivaenlaseks kuulutamist pagendatud.

42 eKr

• 23. oktoober – Teises Philippi lahingus võitsid Antoniuse ja Octavianuse väed Brutuse vägesid, misjärel sooritas Brutus enesetapu.

36 eKr

• 3. september – Sitsiilias puhkenud ülestõus Teise triumviraadi vastu sai lõpu, kui ülestõusnute juht Sextus Pompeius oma laevastikuga Naulohose lahingus lüüa sai.

31 eKr

• 2. september – Rooma Vabariigi viimane sõda: Kreeka läänerannikul toimunud Aktioni lahingus sai Caesar Octavianus otsustava võidu Marcus Antoniuse ja Kleopatra VII juhitud laevastiku üle.

30 eKr

• 1. august – Octavianuse väed tungisid Aleksandriasse, mis tähistas Egiptuse langemist Rooma võimu alla. Marcus Antonius sooritas samal päeval enesetapu.
• 10. või 12. august – Kleopatra sooritas enesetapu.

28 eKr

• 10. mai – Hani dünastia astronoomid tegid esimese täpselt dateeritud päikeseplekkide vaatluse.

27 eKr

• 16. jaanuar – Octavianus kuulutas Rooma vabariigi taastatuks ja andis riigi juhtimise tagasi senatile.

1. sajand

9

• 10. jaanuar – Lõppes Lääne-Hani düanstia, kui trooni anastas Wang Mang, kes rajas Xini dünastia.
• september – Teutoburgi metsa lahing: Germaani hõimude ühisvägi hävitas Teutoburgi metsas toimunud varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varuse juhitud Rooma keisririigi kolm leegionit ja nende abiväeosad.

25

Guangwu

• 5. august – Guangwu asus Hani keisririigi troonile pärast seda, kui Wang Mang, kes oli ise trooni haaranud ja kuulutanud välja Xini dünastia, hukkus, kui mässu alustanud talupojad piirasid Chang'ani.

37

• 18. märts – Rooma Senat tühistas keiser Tiberiuse testamendi ja kuulutas uueks valitsejaks Caligula.

41

Caligula

• 24. jaanuar – Cassius Chaerea ja rahuolematud retoriaanid mõrvasid Rooma keisri Caligula, kelle asemel asus troonile tema onu Claudius.

54

• 13. oktoober – Suri Rooma keiser Claudius. Arvatakse, et ta mürgitati oma naise Agrippina poolt.

62

• 5. veebruar – Pompei linn sai kannatada tugevas maavärinas, mis võis olla ettekuulujataks 17 aastat hiljem toimunud Vesuuvi vulkaanipurskele.

64

Rooma tulekahju Hubert Roberti maalil

• 19. juuli – Roomas puhkes suur tulekahju, mille legendi järgi süütas keiser Nero.

66

• 22. september – Imperaator Nero asutas Itaalia Leegioni.

68

Nero

• 9. juuni – Rooma keiser Nero sooritas enesetapu.

69

• 22. detsember – Vespasianuse toetajad vangistasid Rooma keisri Vitelliuse ja hukkasid ta seejärel.

70

"Jeruusalemma templi hävitamine". Francesco Hayezi maal.

• 30. august – Esimene Juudi-Rooma sõda: Jeruusalemma piiramine lõppes roomlaste sisenemisega linna ja all-linna rüüstamisega. Sealhulgas hävitati Teine tempel.

79

• 24. august – Vesuuvi vulkaanipurse mattis enda alla Pompei, Stabiae ja Herculaneumi linna.

81

• 13. september – Pärast Tituse surma sai Rooma keisriks Domitianus, viimane keiser Flaviuse dünastiaast.

98

Traianuse büst

• 27. jaanuar – Traianus sai pärast oma kasuisa Nerva surma Rooma keisriks. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse.

2. sajand

106

• 11. august – Daakia sai Rooma riigi provintsiks.

138

• 25. veebruar – Rooma keiser Hadrianus adopteeris pärast oma esimese adopteeritud pja Lucius Aeliuse surma Antoninus Piuse ja määras ta oma järglaseks.
• 10. juuli – Suri Rooma keiser Hadrianus.

161

• 7. märts – Pärast Antoninus Piusi surma said Rooma keisriteks Marcus Aurelius ja Lucius Verus.

192

Commodus

• 31. detsember – Mõrvati Rooma keiser Commodus, kes oli olnud Rooma riigi ainusvalitseja alates pärast oma isa Marcus Aureliuse surma 180. aastal.

193

• 28. märts – Viie keisri aasta: Rooma keiser Pertinax tapeti tema ihukaitseväelaste pretoriaanide poolt. Keisri koht müüdi oksjonil Didius Julianusele.

Septimius Severus

• 9. aprill – Septimius Severus kuulutati Carnuntumis Rooma keisriks.

3. sajand

212

• 11. juuli – Rooma keiser Caracalla andis ediktiga Constitutio Antoniniana peaaegu kõigile keisiriirigi elanikele Rooma kodanikuõigused.

217

• 8. aprill – Mõrvati oma jõhkruse poolest kurikuulus Rooma keiser Caracalla. Tema järel tuli võimule keisri üks ihukaitseväelastest Macrinus.

218

• 8. juuni – Elagabalus võitis leegionäride abiga Antiookia lahingus Rooma keisri Macrinus vägesid.

222

• 11. märts – Rooma keiser Elagabalus, keda süüdistati Rooma usuliste traditsioonide hülgamises ja seksuaalsetes tabudes, ja tema Julia Soaemias tapeti tema ihukaitseväelaste pretoriaanide poolt. Nende surnukehad heideti Tiberi jõkke.

224

• 28. aprill – Partia riik langes Hormozdgani lahingu tulemusena Sassaniidide riigi valdusse.

230

• 21. juuli – Pärast Urbanus I sai paavstiks Pontianus.

235

Maximinus Thrax

• 20. märts – Rooma keisriks sai Maximinus Thrax.

236

• 10. jaanuar – Fabianus alustas paavstina oma ametiaega. Paavsti valimiste ajal oli pea peale laskunud tuvi, milles nähti jumalikku märki.

238

• 22. märts – Oma isa Gordianus I kõrge vanuse tõttu kuulutati Rooma kaaskeisriks Gordianus II.

250

Decius

• 3. jaanuar – Vana-Rooma keiser Decius algatas esimese üleriigilise kristlaste tagakiusamise.

258

• 14. september – Rooma keisri Valerianuse valitsusajal toimunud kristlaste tagakiusamise ajal tapeti Kartaago piiskop Cyprianus.

284

Diocletianus Rooma mündil

• 20. november – Rooma keisriks sai Diocletianus, kelle läbi viidud reformid lõpetasid kolmanda sajandi kriisi.

4. sajand

303

• 24. veebruar – Keiser Diocletianus avaldas edikti, millega algas kristlaste tagakiusamine Vana-Roomas.

306

• 25. juuli – Constantinus Suur kuulutati pärast Constantius I Chloruse surma Rooma keisriks.

311

• 30. aprill – Galerius Valerius Maximianus andis välja edikti, mille kohaselt Rooma impeerium tunnistas kristlasi.

312

• 28. oktoober – Constantinus alistas Roomas toimunud Mulviuse silla lahingus Maxentiuse.

313

• 3. veebruar – Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis.
• 30. aprill – Rooma keiser Licinius võitis lahingus Maximinus II armeed ning ühendas keisririigi idaosa enda võimu alla.

314

• 31. jaanuar – Paavstiks sai Silvester I, kelle valitsusajal ehitati Rooma arvukalt kirikuid.

320

• 18. oktoober – Antiikaja üks viimaseid suur kreeka matemaatikuid Pappos Aleksandriast vaatles varjutust, mis võimaldas ajaloolastel välja arvutada tema eluaja ligikaudsed daatumid.

321

• 7. märts – Rooma kristlasest keiser Constantinus kuulutas pühapäeva, mis oli päikesejumala Sol Invictuse mälestuspäev, puhkamise ja jumalateenimise päevaks.

324

• 3. juuli – Rooma keiser Constantinus Suure väed võitsid Adrianoopoli lahingus Liciniuse vägesid.
• 18. september – Constantinus alistas otsusavas Chrysopolise lahingus Liciniuse, millega Constantinus saavutas ainuvõimu Rooma keisririigi üle ja lõppes tetrarhia.

325

• 20. mai – Algas Nikaia I kirikukogu, esimene oikumeeniline kirikukogu.
• 19. juuni – Nikaia I kirikukogul võeti vastu Nikaia usutunnistus.

330

• 11. mai – Konstantinoopolist sai Rooma keisririigi uus pealinn.

335

• 13. september – Jeruusalemmas pühitseti sisse Püha Haua kirik.

337

• 9. september – Pärast seda, kui kõik võimalikud sugulased, kes võiksid trooni nõuelda, olid kõrvaldatud, said Constantinus II, Constantius II ja Constans Rooma kaasvalitsejateks.

351

• 28. september – Constantius II juhitud Ida-Rooma väed võitsid Mursa Majori lahingus usurpaator Magnentiuse vägesid.

363

• 5. märts – Rooma-Pärsia sõjad: Rooma keiser Julianus suundus Antiookiast sõjakäigule Sassaniidide riigi vastu.

365

• 21. juuli – Kreeta saare lähedal toimunud maavärin ja selle tagajärjel tekkinud tsunami tekitasid Vahemere idaosas suuri purustusi.

378

• 9. august – Läänegoodid purustasid Adrianoopoli lahingus Rooma armee, algas barbarite ulatuslik sissetung Rooma aladele.

380

• 27. veebruar – Thessaloníki ediktiga sai kristlusest Rooma keisririigi riigiusund.

392

Valentinianus II

• 15. mai – Rooma keiser Valentinianus II avastati oma residentsis Vienne'is ülespooduna.

394

• 6. september – Ida-Rooma keiser Theodosius I saavutas Frigiduse lahingus võidu usurpaator Eugeniuse üle.

395

• Theodosius I surmaga jagunes Rooma keisririik lõplikult kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.