2021

2021. aasta (MMXXI) oli 21. sajandi 21. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 5. jaanuar – Saudi Araabia avas piiri Katariga, lõpetades kolm aastat kestnud diplomaatilise kriisi.
• 5. jaanuar – Demokraatlik Partei saavutas võiduga Georgia osariigis toimunud valimistel kontrolli USA Senati üle.

Protesteerijad USA Kapitooliumi ees

• 6. jaanuar – Donald Trumpi toetajad tormasid USA Kapitooliumi, häirides presidendivalimiste tulemuste kinnitamist ja sundisid USA Kongressi evakueeruma.
• 13. jaanuar – USA Esindajatekoda hääletas Donald Trumpile süüdistuse esitamise poolt, millega sai Trump USA esimeseks presidendiks, keda on püütud kaks korda tagandada.
• 14. jaanuar – Yoweri Museveni valiti tagasi Uganda presidendiks.
• 15. jaanuar – Hollandi peaministri Mark Rutte valitsus astus lapsetoetuste skandaali tõttu tagasi.
• 18. jaanuar – Faustin-Archange Touadéra valiti teiseks ametiajaks tagasi Kesk-Aafrika Vabariigi presidendiks.
• 20. jaanuar – Joe Biden astus ametisse Ameerika Ühendriikide 46. presidendina.
• 23. jaanuar – Venemaal algasid enam kui 120 linnas meeleavaldused Aleksei Navalnõi vahistamise vastu.

Kaja Kallas

• 26. jaanuar – Kaja Kallas sai pärast Jüri Ratase tagasiastumist Eesti esimeseks naispeaministriks.
• 1. veebruar – Myanmaris toimunud sõjalise riigipöörde käigus kõrvaldati ametist riiginõunik Aung San Suu Kyi.
• 7. veebruar – Liechtensteinis toimunud parlamendivalimistel saavutasid kaks suurimat erakoda riigi parlamendis Landtag mõlemad kümme kohta.

Mario Draghi

• 13. veebruar – Mario Draghi sai pärast Giuseppe Conte tagasiastumist Itaalia peaministriks.
• 13. veebruar – USA Senat vabastas endise presidendi Donald Trumpi põhiseadusevastase kuriteo süüdistusest.
• 23. veebruar – Neljas Ecuadori vanglas toimunud mässus hukkus kokku 79 kinnipeetavat.
• 14. märts – Birma sõjavägi ja politsei tappis Yangonis 65 tsiviilisikut.
• 17. märts – Ametisolev Tansaania president John Magufuli suri 61-aastaselt. Tema asemele asus senine asepresident Samia Suluhu, kellest sai Tansaania esimene naispresident.
• 30. märts – Põhja-Iirimaal lojalistide aladel puhkesid rahutused.
• 4. aprill – Senine presidendi kohusetäitja Vjosa Osmani valiti Kosovo presidendiks.
• 11. aprill – Guillermo Lasso valiti Ecuadori presidendiks.
• 19. aprill – Miguel Díaz-Canel valiti Kuuba Kommunistliku Partei esimeseks sekretäriks, asendades Raúl Castro.

Idriss Déby

• 20. aprill – Tšaadi president Idriss Déby hukkus võitluses mässuliste vastu.
• 28. aprill – Kõrgõzstani ja Tadžikistani piiril paar päeva väldanud sõjalises kokkupõrkes hukkus vähemalt 46 inimest.
• 3. mai – Colombia president Iván Duque Márquez loobus kavandatud maksureformist pärast riigis mitu päeva väldanud ja vähemalt 19 inimelu nõudnud meeleavaldusi.
• 6. mai – Seoses pingete eskaleerumisega Jeruusalemmas toimunud rahutuse tõttu puhkesid Iisraeli ja Gaza tsoonis olevate Palestiina relvarühmituste vahel õhu- ja raketirünnakud, mille tõttu hukkus enam kui 200 inimest.
• 17. mai – Samoa Ülemkohus kinnitas sama aasta aprillis toimunud parlamendivalimiste tulemused, mille kohaselt saavutas võidu Naomi Mataʻafa juhitud opositsioonipartei FAST.
• 21. mai – Kaks nädalat kestnud Iisraeli-Palestiina kriisis kuulutati välja vaherahu.
• 24. mai – Mali president Bah Ndaw ning riigi peaminister ja kaitseminister vahistati sõjaväelises riigipöördes.
• 26. mai – Bashar al-Assad valiti tagasi Süüria presidendiks.

Naftali Bennett

• 13. juuni – Iisraelis moodustati uus valitsus, kus peaministriks sai Naftali Bennett, lõpetades Binyamin Netanyahu 12 aastast kestnud valitsusaja.

Ebrahim Raisi

• 18. juuni – Ebrahim Raisi valiti Iraani presidendiks.
• 20. juuni – Armeenia parlamendivalimistel saavutas võidu peaminister Nikol Pašinjani juhitud valitsev partei Ühiskondlik Kokkulepe.
• 9. juuli – Lõuna-Aafrika Vabariigis puhkesid seoses endise presidendi Jacob Zuma vangi mõistmisega meeleavaldused, milles hukkus vähemalt 337 inimest ja arreteeriti üle 3400 inimese.
• 11. juuli – Kuubas puhkesid keset toidunappust ja koroonaolukorra halvenemist valitsusvastased meeleavaldused.
• 11. juuli – Bulgaarias toimunud erakorralistel parlamendivalimistel võitis enim parlamendikohti erakond On Selline Rahvas, kuid valitsust moodustada ei suudetud ning sama aasta novembris toimusid uued parlamendivalimised.
• 11. juuli – Moldova parlamendivalimised võitis Tegevuse ja Solidaarsuse Partei.
• 13. juuli – Nepali ülemkohus määras riigi peaministriks Sher Bahadur Deuba.
• 19. juuli – Pedro Castillo kuulutati Peruu presidendivalimiste võitjaks.
• 26. juuli – Saint Lucia üldvalimised võitis Philip Pierre'i juhitud Saint Lucia Tööpartei.
• 12. august – Sambia presidendiks valiti Hakainde Hichilema.
• 15. august – Afganistani pealinn Kabul langes Talibani kätte, riigi president Ashraf Ghani põgenes riigist.
• 21. august – Ismail Sabri Yaakob määrati Malaisia peaministriks.

Alpha Condé

• 5. september – Guineas toimunud sõjalise riigipöörde käigus kukutati riigi president Alpha Condé.
• 5. september – São Tomé ja Príncipe presidendiks valiti Carlos Vila Nova.
• 8. september – Maroko üldvalimistel saavutas parima tulemuse ärimees Aziz Akhannouchi juhitud Rahvuslik Iseseisvuspartei (RNI).
• 15. september – Austraalia, USA ja Suurbritannia moodustasid julgeolekualliansi AUKUS, mille esmaseks eesmärgiks on aidata Austraalial hankida tuumajõuallikaga allveelaevad.
• 20. september – Kanada parlamendivalimised võitis peaminister Justin Trudeau juhitud Liberaalne Partei, mis ei saavutanud küll teisi valimisi järjest parlamendis enamust.
• 25. september – Islandi parlamendivalimistel säilitas Iseseisvuspartei riigi parlamendis koha suurima parteina.
• 26. september – Saksamaa parlamendivalimistel suurendasid nii SPD kui ka Liit 90/Rohelised selgelt oma toetust, kristlike demokraatlike parteide (CDU/CSU) jaoks olid valimised ajaloo halvimad.
• 29. september – Jaapani peaministriks valiti Fumio Kishida, kes astus ametisse 4. oktoobril.
• 1. oktoober – Mamady Doumbouya vannutati pärast sama aasta septembris riigis toimunud riigipööret ametisse Guinea ajutise presidendina.
• 8. oktoober – Filipiinide ajakirjanik Maria Ressa ja Venemaa ajakirjanik Dmitri Muratov pälvisid Nobeli rahuauhinna tänu nende tegevusele sõnavabaduse kaitsmisel.
• 9. oktoober – Tšehhis toimunud parlamendivalimistel järel nõustus valimisliit SPOLU moodustama koalitsiooni Piraadipartei ja STANi-ga.
• 11. oktoober – Alexander Schallenberg sai pärast Sebastian Kurzi tagasiastumist Austria liidukantsleriks, kuid Schallenberg astus ise juba vähem kui kaks kuud hiljem samuti ametist tagasi.
• 17. oktoober – Roheneemesaarte presidendiks valiti José Maria Neves.
• 20. oktoober – Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi pälvis Sahharovi auhinna.

Sandra Mason

• 20. oktoober – Sandra Mason valiti Barbadose esimeseks presidendiks.
• 24. oktoober – Shavkat Mirziyoyev valiti tagasi Usbekistani presidendiks.
• 25. oktoober – Kindral Abdel Fattah al-Burhani juhitud sõjaväelises riigipöördes kukutati Sudaanis peaminister Abdalla Hamdoki valitsus.
• 31. oktoober – Jaapanis toimunud parlamendivalimiste tulemusena säilitas peaminister Fumio Kishida juhitud Liberaaldemokraatlik Partei parlamendis enamuse.
• 7. november – Daniel Ortega valiti tagasi Nicaragua presidendiks.
• 14. november – Bulgaarias toimunud parlamendivalimistel võitis enim parlamendikohti erakond Me Jätkame Muutust.
• 21. november – Abdalla Hamdok ennistati Sudaani peaministri kohale pärast kokkuleppe sõlmimist sama aasta oktoobris toimunud riigipööret.
• 24. november – Magdalena Andersson astus vaid paar tundi pärast seda, kui oli valitud Rootsi esimeseks naispeaministriks, ametikohalt tagasi.
• 25. november – Rumeenias astus ametisse Nicolae Ciucă juhitud koalitsioonivalitsus, lõpetades ligi kolm kuud kestnud poliitilise kriisi.
• 28. november – Xiomara Castro valiti Hondurase esimeseks naispresidendiks.

Magdalena Andersson

• 29. november – Magdalena Andersson valiti tagasi Rootsi peaministriks.
• 30. november – Kariibi meres asuv senine Rahvaste Ühenduse kuningriik Barbados sai vabariigiks ja Sandra Mason riigi esimeseks presidendiks.
• 1. detsember – Indias lükati tagasi vastuolulised põllumajandusreformid pärast aasta aega kestnud farmerite meeleavaldusi.
• 4. detsember – Adama Barrow valiti tagasi Gambia presidendiks.
• 6. detsember – Karl Nehammer sai pärast Alexander Schallenbergi tagasiastumist Austria liidukantsleriks.

Olaf Scholz

• 8. detsember – Saksamaal moodustati äsja liidukantsleriks valitud Olaf Scholzi juhtimisel koalitsioonivalitsus.
• 12. detsember – Uus-Kaledoonias toimunud otsustaval iseseisvusreferendumil hääletasid valijad ülekaalukalt Prantsusmaast iseseisuvmise vastu.
• 15. detsember – Siaosi Sovaleni valiti Tonga peaministriks.
• 19. detsember – Tšiili presidendiks valiti Gabriel Boric.

Terrorirünnakud ja muud rünnakud

• 26. veebruar – Nigeerias Zamfara osariigis röövisid relvastatud kurjategijad 279 koolitüdrukut, kes vabastati 2. märtsiks.
• 16. märts – USA-s Atalanta ümbruses massaažisalongides toimunud tulistamistes hukkus kaheksa inimest.
• 24. märts – Islamistlikud mässulised hõivasid Palma linna Mosambiigis ning tapsid vähemalt paarkümmend tsiviilisikut.
• 6. mai – Maldiivide parlamendi spiiker ja endine president Mohamed Nasheed ning neli teist said vigastada riigi pealinnas Malés toimunud autopommiplahvatuses.
• 8. mai – Afganistani pealinnas Kabulis toimus kooli juures pommiplahvatus, hukkus 85 ja sai vigastada üle 140 inimese.
• 11. mai – Venemaal Kaasanis toimunud koolitulistamises hukkus kümme inimest.
• 4.–5. juuni – Burkina Fasos Yagha provintsis asuvale kahele külale korraldatud rünnakutes hukkus vähemalt 174 inimest.

Jovenel Moïse

• 7. juuli – Mõrvati Haiti president Jovenel Moïse.
• 26. august – Afganistanis Kabuli lennujaamas toimus evakueerimisoperatsiooni ajal enesetapurünnak, hukkus vähemalt 183 inimest.
• 13. oktoober – Norras Kongsbergis tappis kurjategija vibupüssiga viis inimest ja haavas veel kolme.
• 15. oktoober – Inglismaa kagurannikul asuvas Leigh-on-Sea linnakeses pussitati Suurbritannia parlamendiliiget David Amessi, kes suri saadud haavadesse.

Tehnika ja teadussaavutused

• 17. jaanuar – LauncherOne sai esimeseks raketiks, mille vedelkütusega lennuk orbiidile saatis.
• 10. veebruar – Hiina kosmosesond Tianwen-1 jõudis Marsi orbiidile. Päev varem oli eraldi jõudnud Marsi orbiidile Araabia Ühendemiraatide kosmosesond Hope.

Perseverance koos Ingenuityga

• 18. veebruar – NASA kulgur Perseverance maandus koos droon-kopter Ingenuityga edukalt Marsi pinnal.
• 8. aprill – Arheoloogid teatasid Vana-Egiptuse linna Ateni avastamisest.
• 19. aprill – NASA droon-kopter Ingenuity lendas Marsil esimese inimeste valmistatud õhusõidukina teisel planeedil.
• 29. aprill – Hiina saatis orbiidile tulevase Tiangongi kosmosejaama esimese mooduli.
• 14. mai – Hiina Riikliku Kosmoseameti kosmosemissiooni Tianwen-1 kulgur maandus edukalt Marsi pinnal.
• 7. juuni – NASA kosmosesond Juno möödus Jupiteri kaaslasest Ganymedesest.
• 17. juuni – Hiina saatis Shenzhou kosmoseprogrammi raames esimese meeskonna Tiangongi kosmosejaama.
• 22. juuli – USA-s Texase osariigis asuvast Corn Ranchi kosmosesadamast startis Blue Origini lend NS-16, mille pardal viibinud Wally Funkist sai vanim ja Oliver Daemenist noorim kosmoses käinud inimene.
• 9. august – Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu avaldas raporti, mille kohaselt kliimasoojemine hoogustub.
• 16.–18. september – Toimus SpaceXi kosmosemissioon Inspiration4. See oli esimene kosmosemissioon, mille koosseisus ei olnud ühtegi elukutselist astronauti.
• 11. november – SpaceX-i kosmosemissioon Crew-3 viis neli astronauti Rahvusvahelisse kosmosejaama.
• 15. november – Venemaa õhkis enam kui 30 aastat varem orbiidile saadetud satelliidi Kosmos 1408, mille tagajärjel tekkis kosmoseprügi, mis seadis ohtu Rahvusvahelise kosmosejaama.

Kustniku kujutlus missiooniaparaadi lähenemisest asteroidile Dimorphos

• 24. november – Startis kosmosemissioon Double Asteroid Redirection Test, mille eesmärgiks on muuta asteroidi Dimorphosi kurssi.
• 25. detsember – Guajaana kosmosekeskusest startis kanderaketi Ariane 5 pardal James Webbi kosmoseteleskoop.

Õnnetused ja katastroofid

• 9. jaanuar – Indoneesia reisifirma reisilennuk Boeing 737-524 kukkus Jakarta põhjaranniku lähedal alla. Hukkusid kõik pardal viibinud 62 inimest.
• 15. jaanuar – Indoneesias Sulawesi saarel toimunud maavärinas hukkus vähemalt 45 ja sai vigastada üle 800 inimese.
• 7. veebruar – Indias Uttarakhandi osariigis murdus lahti liustik, vallandades jõkke paiskudes tulvaveed ja mudalaviinid, mille tagajärjel hukkus 32 ja jäi kadunuks ligi 200 inimest
• 13.–17. veebruar – Põhja-Ameerikat tabanud talvetormis hukkus vähemalt 47 inimest ning miljonid inimesed jäid ilma puhta joogivee või elektrita.
• 7. märts – Ekvatoriaal-Guineas Bata linnas toimunud mitmes plahvatuses hukkus vähemalt 107 ja sai vigastada üle 600 inimese.
• 18. märts – Uus-Lõuna-Walesi osariiki Austraalias tabanud üleujutuste tõttu oli sunnitud 18 000 inimest kodudest evakueeruma.
• 22. märts – Bangladeshis Cox's Bazari linna lähedal asuvas rohingjade laagris toimunud tulekahjus hukkus vähemalt 15 inimest.

Ever Given Suessi kanalit blokeerimas

• 23. märts – Suessi kanalis jooksis karile kaubalaev Ever Given, mille tagajärjel kanalis liiklus peatus. Laev saadi liikuma kuus päeva hiljem.
• 2. aprill – Taiwanil sõitis reisirong rööbastelt välja. Õnnetuses hukkus vähemalt 50 inimest.
• 5. aprill – Indoneesiat ja Ida-Timori tabanud tsükloni Seroja tõttu hukkus vähemalt 150 inimest.
• 8. aprill – Kariibi meres Saint Vincenti saarel hakkas purskama La Soufrière'i vulkaan, mille tagajärjel evakueeriti ligi 20 000 inimest.
• 21. aprill – Bali meres uppus Indoneesia laevastiku allveelaev KRI "Nanggala". Hukkus 53 meeskonnaliiget.
• 24. aprill – Iraagis Bagdadis asuvas koroonahaigete haiglas toimunud tulekahjus hukkus vähemalt 82 inimest.
• 30. aprill – Iisraelis Meroni mäel usufestivali ajal toimunud rüseluses tallati surnuks vähemalt 45 inimest.
• 3. mai – Mehhiko pealinnas Méxicos kukkus kokku metrooviadukt, hukkus vähemalt 24 ja sai vigastada üle 70 inimese.
• 17. mai – Indias maabus tsüklon Tauktae, mille tagajärjel hukkus vähemalt 170 ja jäi kadunuks veel üle 80 inimese.

Darwini kaar 2006. aastal

• 17. mai – Galápagose saartel asuv Darwini kaar kukkus loodusliku erosiooni tagajärjel kokku.
• 22. mai – Kongo Demokraatlikus Vabariigis hakkas purskama Nyiragongo vulkaan, mille laavavool jõudis välja Goma linnani.
• 22. mai – Hiinas Gansu provintsis toimunud ultramaratonil hukkus ekstreemsete ilmaolude tõttu 21 osalejat.
• 23. mai – Itaalias Lago Maggiore lähedal toimunud köisraudteeõnnetuses hukkus 14 inimest.
• 26. mai – Nigeerias Nigeri jõel toimunud paadiõnnetuses hukkus vähemalt 76 inimest.
• 2. juuni – Iraani mereväe tanker IRIS Kharg süttis Omaani lahes Jāski linna lähedal põlema ja uppus.
• 2. juuni – Konteinerlaev X-Press Pearl uppus Sri Lanka linna Colombo lähedal, lekitades lämmastikhapet ja naftat, mille tagajärjel tekkis tõsine keskkonnakatastroof.
• 7. juuni – Pakistanis Sindhi provintsis toimunud kahe rongi kokku põrkes hukkus vähemalt 63 inimest.
• 24. juuni – USA-s Miami lähedal kukkus kokku kortermaja, hukkus vähemalt 97 inimest.
• 30. juuni – Põhja-Ameerika kirdeosa tabanud kuumalaine tõttu oli surnud vähemalt 480 inimest.
• 3. juuli – Jaapanis Honshū saare keskosas asuvat Atami linna tabanud maalihetes hukkus vähemalt 26 inimest.
• 4. juuli – Filipiinide õhuväe lennuk Lockheed C-130 Hercules purunes maandumisel Jolo saarel. Hukkus vähemalt 53 inimest.
• 6. juuli – Venemaal Kamtšatka poolsaarel sõitis reisilennuk Antonov An-26 Palana lennujaamale lähenedes vastu mäekülge. Hukkusid kõik pardal viibinud 28 inimest.

Üleujutus Hollandis Valkenburg aan de Geulis

• 12. juuli – Lääne-Euroopat tabanud üleujutustes hukkus vähemalt 217 inimest.
• 16.–31. juuli – Hiinat, Jaapani ja Filipiine tabanud taifuuni In-fa ja sellega kaasnenud üleujutuste tõttu hukkus üle 300 inimese.
• 28. juuli – Maharashtra osariiki Indias tabanud üleujutustes oli hukkunud üle 250 inimese.
• 1. august – Türgi lõunaosa tabanud ulatuslikes metsatulekahjudes oli hukkunud vähemalt kaheksa inimest.

Maavärina tagajärjed Haitil

• 14. august – Haitit tabas 7,2-magnituuduline maavärin, milles hukkus üle 2200 inimese.
• 29. august – Orkaan Ida põhjustas USA-s ulatuslikke üleujutusi. Hukkus vähemalt 56 inimest.
• 8. september – Indoneesias Tangerangis asuvas vanglas toimunud tulekahjus hukkus 49 kinnipeetavat.
• 19. september – Kanaaride saarestikku kuuluval La Palma saarel hakkas purskama Cumbre Vieja vulkaan, mille tõttu evakueeriti üle 5000 inimese ja hävis üle 600 hoone.
• 26. september – Indiat tabas tsüklon Gulab, mis üle maismaa liikudes tugevnes mere kohal uuesti ja tabas 3. oktoobril Omaani. Kokku hukkus 38 inimest.
• 7. oktoober – Pakistani Belutšistani provintsi tabanud 5,9-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 20 ja sai vigastada veel umbes 300 inimest.
• 11.–13. oktoober – Filipiine ja Hongkongi tabanud troopiline torm Kompasu nõudis 40 inimelu.
• 14. oktoober – Taiwanis Kaohsiungis süttis põlema kõrghoone, hukkus vähemalt 46 inimest.
• 1. november – Nigeerias Lagoses toimunud majavaringus hukkus vähemalt 22 inimest.
• 5. november – Sierra Leone pealinnas Freetownis toimunud kütuseveokiplahvatuses hukkus vähemalt 99 inimest.
• 5. november – USA-s Texase osariigis Houstonis Astroworldi festivalil toimunud rüseluses hukkus kaheksa inimest.
• 23. november – Bulgaaria lääneosas süttis reisibuss põlema. Hukkus 46 inimest.
• 24. november – La Manche'i väinas läks ümber migrante vedanud paat. Hukkus vähemalt 27 inimest.
• 25. november – Venemaal Kemerovo oblastis asuvas kivisöekaevanduses toimunud õnnetuses hukkus 51 inimest.
• 4. detsember – Indoneesias Jaava saarel hakkas purskama Semeru vulkaan. Hukkus vähemalt 39 inimest.
• 7. detsember – Burundi pealinnas Gitegas asuvas vanglas toimunud tulekahjus vähemalt 38 kinnipeetavat.
• 8. detsember – Helikopteriõnnetuses hukkus India kaitseväe juhataja Bipin Rawat ja veel kaksteist inimest.
• 9. detsember – Mehhikos Chiapase osariigis hukkus liiklusõnnetuses vähemalt 55 inimest, kui peamiselt Guatemalast ja Hondurasest pärit sisserändajaid vedanud veok ümber läks ja silda rammis.
• 10. detsember – Kentucky osariiki USA-s tabanud tornaadodes hukkus 75 inimest, lisaks veel 14 inimest naaberosariikides.
• 14. detsember – Haitil Cap-Haïtienis toimunud kütuseveokiplahvatuses hukkus vähemalt 75 inimest.
• 17. detsember – Filipiine tabanud taifuunis Rai hukkus vähemalt 169 inimest.
• 17. detsember – Jaapanis Ōsakas hukkus kaheksakorruselise maja põlengus 25 inimest.
• 17. detsember – Malaisiat tabanud üleujutustes hukkus vähemalt 46 inimest ja kodudest oli sunnitud lahkuma üle 71 000 inimese.
• 20. detsember – Madagaskari ranniku lähedal uppus illegaalseid reisijaid vedanud kaubalaev. Õnnetuses hukkkus vähemalt 85 inimest.
• 24. detsember – Bangladeshis puhkes põlema reisiparvlaev. Hukkus 41 inimest.

Õigus ja kuritegevus

• 4. jaanuar – Suurbritannia kohus keelas Julian Assange'i väljaandmise Ameerika Ühendriikidele, misjärel pakkus Mehhiko talle poliitilist varjupaika.
• 8. jaanuar – Venezuela pealinnas Caracases toimunud politseioperatsiooni käigus hukkus 23 inimest.
• 7. mai – USA suurimat kütusetorustikku Colonial Pipeline'i tabanud küberrünnaku tõttu tekkis mitmes riigi kaguosa osariigis märkimisväärne kütusepuudus.
• 23. mai – Valgevene võimud sundisid Ateenast Vilniusesse teel olnud reisilennuki maanduma Minskis, et vahistada lennukis olnud ajakirjanik Raman Pratasevitš.
• 26. mai – Haagi ringkonnakohus andis naftatootmiskontsernile Royal Dutch Shell korralduse vähendada selle süsinikdioksiidi heitkogust 2030. aasta lõpuks 45 protsenti.
• 28. mai – Kanadas Briti Columbia provintsis Kamloopsis leiti endise põlisrahvaste internaatkooli alalt 215 lapse säilmed.
• 24. juuni – Kanadas Saskatchewani provintsis teatati endise põlisrahvaste internaatkooli alalt 751 märgistamata haua avastamisest.
• 20. aprill – Ameerika politseinik Derek Chauvin mõisteti George Floydi tapmise eest 22,5 aastaks vangi.
• 29. juuni – Lõuna-Aafrika Vabariigi endine president Jacob Zuma mõisteti kohtukutse eiramise eest 15 kuuks vangi.
• 24. september – Mõni aeg pärast seda, kui Kanada vabastas Huawei finantsjuhi Meng Wanzhou, vabastati kanadalased Michael Spavor ja Michael Kovrig vangistusest Hiinas.
• 26. september – Šveitsis toimunud referendumil hääletasid valijad samasooliste abielu heaks kiitmise poolt.
• 3. oktoober – Avalikkusele lekkisid Pandora paberid, 11,9 miljonit offshore-investeerimisega seotud dokumenti.
• 14. detsember – Malta parlament kiitis esimesena Euroopas heaks kanepi omamise ja enda tarbeks kasvatamise
• 28. detsember – Venemaa Ülemkohus sulges Venemaa vanima inimõigusorganisatsiooni Memorial, kuna see rikkus väidetavalt Venemaa välisagentide seadust.
• 29. detsember – Briti seltskonnategelase ja ärimehest seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteini kaasosaline Ghislaine Maxwell mõisteti USA-s süüdi mitmes seksuaalkuriteos.

Keskkond ja tervishoid

• 6. oktoober – RTS,S sai esimeseks malaariavaktsiiniks, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) heaks kiitis.
• 2. november – Šotimaal Glasgow's toimuval kliimakohtumisel lubasid maailma liidrid 2030. aastaks kärpida metaaniheidet ja lõpetada raadamine.

Kunst ja kultuur

• 21. juuli – Liverpooli mereäärne sadama- ja kaubanduspiirkond eemaldati uusarenduste tõttu UNESCO maailmapärandi nimistust.
• 1. oktoober – Araabia Ühendemiraatides Dubais algas kuni 31. märtsini 2022 kestev maailmanäitus Expo 2020.

Abdulrazak Gurnah

• 7. oktoober – Tansaania kirjanik Abdulrazak Gurnah pälvis Nobeli kirjandusauhinna.

Sport

• 6. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis Tampa Bay Buccaneers, alistades eelmise aasta võitja Kansas City Chiefsi.
• 18. juuni – Ameeriklane Ryan Crouser püstitas kuulitõukes uue maailmarekordi, kui tõukas 23.37.
• 7. juuli – Jäähokiklubi Tampa Bay Lightning tuli teist aastat järjest Stanley karika võitjaks, alistades finaalseerias Montreal Canadiensi.
• 11. juuli – Itaalia jalgpallikoondis tuli teist korda Euroopa meistriks, alistades finaalis Inglismaa koondise.
• 20. juuli – Korvpalliklubi Milwaukee Bucks tuli 50 aasta pikkuse vaheaja järel teist korda NBA meistriks, alistades finaalseerias Phoenix Sunsi.

2020. aasta suveolümpiamängude avatseremoonia

• 23. juuli – Jaapani pealinnas Tōkyōs algasid kuni 8. augustini kestnud XXXII suveolümpiamängud.
• 1. august – Venezuela sportlane Yulimar Rojas tuli Tōkyō suveolümpiamängudel kolmikhüppes olümpiavõitjaks uue maailmarekordiga 15.67.
• 3. august – Norra sportlane Karsten Warholm tuli Tōkyō suveolümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksus olümpiavõitjaks uue maailmarekordiga 45,94.
• 4. august – USA sportlane Sydney McLaughlin tuli Tōkyō suveolümpiamängudel naiste 400 meetri tõkkejooksus olümpiavõitjaks uue maailmarekordiga 51,46.
• 2. november – Pesapalliklubi Atlata Braves võitis neljandat korda klubi ajaloos World Seriesi, alistades Houston Astrosi.

Max Verstappen

• 12. detsember – Vormel-1 maailmameistriks tuli Max Verstappen.
• 12. detsember – Magnus Carlsen alistas Jan Nepomnjaštši ja säilitas maailmameistritiitli.

Muusika

• 14. märts – 63. Grammy auhindade jagamisel oli nelja auhinnaga edukaim Beyoncé, kellest sai selle tulemusena kokku 28 auhinnaga Grammyde ajaloo pärjatuim naisartist.
• 22. mai – Hollandis Rotterdamis toimunud 65. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalkontserdi võitis Itaalia ansambel Måneskin lauluga "Zitti e buoni".
• 5. november – Rootsi popansambel ABBA andis välja albumi "Voyage", mis oli nende esimene stuudioalbum pärast 40 aastat.

Veel teisi 2021. aastal ilmunud albumeid

• Foo Fighters – "Medicine at Midnight" (5. veebruar)
• Justin Bieber – "Justice" (19. märts)
• Olivia Rodrigo – "Sour" (21. mai)
• Billie Eilish – "Happier Than Ever" (30. juuli)
• Lorde – "Solar Power" (20. august)
• Kanye West – "Donda" (29. august)
• Iron Maiden – "Senjutsu" (3. september)
• Tony Bennett ja Lady Gaga – "Love for Sale" (30. september)
• Coldplay – "Music of the Spheres" (15. oktoober)
• Lana Del Rey – "Blue Banisters" (22. oktoober)
• Ed Sheeran – "=" (29. oktoober)
• Adele – "30" (19. november)
• Robert Plant ja Alison Krauss – "Raise the Roof" (19. november)

Filmindus

• 25. aprill – 93. Oscarite jagamisel võitis kolm auhinda Hiina filmilavastaja Chloé Zhao film "Nomaadimaa" ("Nomadland"), sh parima filmi auhinna.

Suurima piletituluga filmid 2021. aastal

Koht	Pealkiri	Levitaja	Piletitulu
1.	"Ämblikmees: Pole koduteed" ("Spider-Man: No Way Home")	Columbia Pictures	$1 115 256 855
2.	"007: Surm peab ootama" ("No Time to Die")	MGM/Universal	$774 034 007
3.	"Kiired ja vihased 9" ("F9")	Universal	$726 229 501
4.	"Venom: Carnage alustab" ("Venom: Let There Be Carnage")	Columbia Pictures	$501 027 511
5.	"Godzilla vs. Kong"	Warner Bros./Toho	$467 863 133
6.	"Shang-Chi ja kümne rõnga legend" ("Shang-Chi and the Legend of the Ten Rings"	Disney	$432 233 010
7.	"Igavesed" ("Eternals")		$401 312 618
8.	"Düün" ("Dune")	Warner Bros.	$394 585 276
9.	"Must Lesk" ("Black Widow")	Disney	$379 631 351
10.	"Vabamees" ("Free Guy")	20th Century Studios	$331 503 757

Märkus: Toodud on ainult Hollywoodi filmid.

Surnud

Phil Spector

Carlos Menem

Prints Philip

Michael Collins

B. J. Thomas

Charlie Watts

Colin Powell

F. W. de Klerk

Anne Rice

• 3. jaanuar – Gerry Marsden, inglise laulja (78)
• 11. jaanuar – Sheldon Adelson, USA ettevõtja (87)
• 16. jaanaur – Phil Spector, USA muusikaprodutsent (81)
• 22. jaanuar – Hank Aaron, USA pesapallur (86)
• 23. jaanuar – Hal Holbrook, USA näitleja (95)
• 26. jaanuar – Cloris Leachman, USA näitleja (94)
• 28. jaanuar – Paul J. Crutzen, Hollandi keemik (87)
• 28. jaanuar – Cicely Tyson, USA näitleja ja modell (96)
• 5. veebruar – Christopher Plummer, Kanada näitleja (91)
• 6. veebruar – George P. Shultz, USA majandusteadlane, diplomaat ja ettevõtja (91)
• 9. veebruar – Chick Corea, USA džässpianist ja -helilooja (79)
• 11. veebruar – Leslie E. Robertson, USA insener (92)
• 11. veebruar – Isadore Singer, USA matemaatik (96)
• 13. veebruar – Juri Vlassov, Nõukogude Liidu tõstja (85)
• 14. veebruar – Carlos Menem, Argentina president (90)
• 2. märts – Bunny Wailer, Jamaica muusik (73)
• 17. märts – John Magufuli, Tansaania president (61)
• 22. märts – Elgin Baylor, USA korvpallur (86)
• 23. märts – George Segal, USA näitleja (87)
• 25. märts – Beverly Cleary, USA kirjanik (104)
• 25. märts – Larry McMurtry, USA kirjanik (84)
• 25. märts – Bertrand Tavernier, prantsuse lavastaja ja stsenarist (79)
• 28. märts – Didier Ratsiraka, Madagaskari president (84)
• 4. aprill – Robert Mundell, Kanada majandusteadlane (88)
• 6. aprill – Hans Küng, Šveitsi teoloog ja vaimulik (93)
• 9. aprill – prints Philip, kuninganna Elizabeth II abikaasa (99)
• 9. aprill – Ramsey Clark, USA jurist ja poliitik (93)
• 19. aprill – Jim Steinman, USA laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (73)
• 20. aprill – Idriss Déby, Tšaadi president (68)
• 21. aprill – Walter Mondale, USA poliitik (93)
• 26. aprill – Tamara Press, Nõukogude Liidu kergejõustiklane (83)
• 28. aprill – Michael Collins, USA astronaut (90)
• 1. mai – Olympia Dukakis, USA näitleja (89)
• 3. mai – Lloyd Price, USA laulja (88)
• 19. mai – Lee Evans, USA kergejõustiklane (74)
• 25. mai – John Warner, USA poliitik (94)
• 27. mai – Carla Fracci, itaalia baleriin (84)
• 28. mai – Mark Eaton, USA korvpallur (64)
• 29. mai – B. J. Thomas, USA laulja (78)
• 4. juuni – John Malcolm Patterson, USA poliitik (99)
• 13. juuni – Ned Beatty, USA näitleja (83)
• 26. juuni – Mike Gravel, USA poliitik (91)
• 29. juuni – Donald Rumsfeld, USA poliitik (88)
• 5. juuli – Richard Donner, USA filmilavastaja (91)
• 5. juuli – Vladimir Menšov, vene näitleja ja filmilavastaja (81)
• 5. juuli – Raffaella Carrà, Itaalia laulja, näitleja ja telesaatejuht (78)
• 7. juuli – Carlos Reutemann, Argentina vormelisõitja (79)
• 26. juuli – Mike Enzi, USA poliitik (77)
• 28. juuli – Dusty Hill, USA kitarrist ja laulja (79)
• 29. juuli – Carl Levin, USA poliitik (87)
• 7. august – Jane Withers, USA näitleja (95)
• 10. august – Tony Esposito, Kanada-USA jäähokimängija (78)
• 13. august – Carolyn S. Shoemaker, USA astronoom (92)
• 16. august – Volodõmõr Golubnõtšõi, Ukraina käija (85)
• 20. august – Tom T. Hall, USA kantrimuusik (85)
• 23. august – Jean-Luc Nancy, prantsuse filosoof (81)
• 24. august – Hissène Habré, Tšaadi president (79)
• 24. august – Charlie Watts, inglise trummar (80)
• 29. august – Ed Asner, USA näitleja (91)
• 6. september – Jean-Paul Belmondo, prantsuse näitleja (88)
• 6. september – Michael K. Williams, USA näitleja (54)
• 13. september – Antony Hewish, briti raadioastronoom (97)
• 16. september – Clive Sinclair, inglise ettevõtja ja leiutaja (81)
• 16. september – Jane Powell, USA näitleja (92)
• 17. september – Abdelaziz Bouteflika, Alžeeria poliitik (84)
• 19. september – Jimmy Greaves, inglise jalgpallur (81)
• 9. oktoober – Abolhassan Banisadr, Iraani poliitik (88)
• 18. oktoober – Colin Powell, USA poliitik (84)
• 26. oktoober – Roh Tae-woo, Lõuna-Korea president (88)
• 1. november – Pat Martino, USA džässmuusik (77)
• 4. november – Ruth Ann Minner, USA poliitik (86)
• 7. november – Dean Stockwell, USA näitleja (85)
• 11. november – F. W. de Klerk, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (85)
• 13. november – Wilbur Smith, Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (88)
• 23. november – Chun Doo-hwan, Lõuna-Korea president (90)
• 25. november – Stephen Sondheim, USA helilooja ja laulukirjutaja (91)
• 29. november – Arlene Dahl, USA näitleja (96)
• 4. detsember – Stonewall Jackson, USA kantrimuusik (89)
• 5. detsember – Bob Dole, USA poliitik (98)
• 9. detsember – Lina Wertmüller, Itaalia filmilavastaja ja stsenarist (93)
• 10. detsember – Michael Nesmith, USA muusik (78)
• 11. detsember – Anne Rice, USA kirjanik (80)
• 26. detsember – Desmond Tutu, Lõuna-Aafrika Vabariigi vaimulik ja inimõiguslane (90)