2020

2020. aasta (MMXX) oli 21. sajandi 20. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 1. jaanuar – Horvaatia sai Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks.
• 11. jaanuar – Taiwani presidendiks valiti tagasi Tsai Ing-wen.
• 11. jaanuar – Omaani uueks sultaniks kuulutati sultan Qabus ibn Saidi onupoeg Haitham ibn Tariq.
• 13. jaanuar – Malta peaministrina astus ametisse Robert Abela.

Mihhail Mišustin

• 16. jaanuar – Pärast Dmitri Medvedevi ametist lahkumist määrati Venemaa peaministriks Mihhail Mišustin.
• 18. jaanuar – Liibanoni pealinnas Beirutis puhkesid ulatuslikud kokkupõrked meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel, kokku sai hinnanguliselt vigastada 400 inimest.
• 31. jaanuar – Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust ja alustas 11 kuu pikkust üleminekuperioodi.
• 3. veebruar – Malawi konstitutsioonikohus tühistas 2019. aasta mais toimunud presidendivalimiste tulemused ja andis korralduse läbi viia uued valimised.
• 5. veebruar – USA Senat mõistis president Donald Trumpi õigeks talle esitatud süüdistustes ja lõpetas sellega menetluse presidendi umbusaldamiseks.
• 8. veebruar – Iirimaa üldvalimistel ei saavutanud ükski erakond parlamendis enamust.
• 22. veebruar – Lõuna-Sudaanis lõppes kuus aastat kestnud kodusõda.
• 23. veebruar – Indias Delhis algasid meeleavaldused kodakondsusseaduse vastu, milles hukkus 53 sai vigastada veel üle 200 inimese.
• 29. veebruar – Ameerika Ühendriigid ja Afganistani islamistlik äärmusliikumine Taliban allkirjastasid rahuleppe, mis looks raamistiku Afganistani sõja lõpetamiseks.

Muhyiddin Yassin

• 1. märts – Malaisia peaministrina asus ametisse Muhyiddin Yassin pärast poliitilist kriisi, mille tagajärjel astus ametist tagasi riigi eelmine peaminister Mahathir Mohamad.
• 21. märts – Slovakkia peaministrina astus ametisse Igor Matovič.
• 27. märts – Põhja-Makedoonia sai NATO liikmesriigiks.
• 15. aprill – Lõuna-Koreas toimunud parlamendivalimitel sai Demokraatlik Partei absoluutse enamuse.
• 20. aprill – Iisraelis allkirjastasid Benny Gantz ja Binyamin Netanyahu kokkuleppe valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.
• 1. mai – Kanadas keelustati paar nädalat varem toimunud tulistamise tõttu tulirelvade müük.

Massirahutused USA-s Minneapolises

• 27. mai – Minneapolises ja mitmes teistes linnades üle USA puhkesid pärast afroameeriklasest mehe George Floydi tapmist meeleavaldused ja massirahutused.
• 8. juuni – 55-aastaselt suri ametis olev Burundi president Pierre Nkurunziza.
• 15. juuni – Hiina ja India piirialal toimunud tulevahetuses hukkus vähemalt 20 sõdurit.
• 18. juuni – ÜRO Julgeolekunõukogu järgmisteks mittealalisteks liikmeteks valiti Keenia, India, Mehhiko, Iirimaa ja Norra.
• 21. juuni – Serbia parlamendivalimistel saavutas võidu president Aleksandar Vučići juhitud koalitsioon ja tema Serbia Progressiivne Partei. Peamised opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi.
• 23. juuni – Pärast aasta varem toimunud Malawi presidendivalimiste tühistamist võitis uued valimised Lazarus Chakwera.
• 25. juuni–1. juuli – Venemaal hääletati põhiseaduse muutmise poolt.
• 1. juuli – Saksamaa sai Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks.

Lee Hsien Loong

• 10. juuli – Singapuri üldvalimistel valiti Lee Hsien Loong tagasi peaministriks. Tema juhitud Rahvaaktsiooni Partei säilitas kvalifitseeritud häälteenamuse.
• 16. juuli – Armeenia ja Aserbaidžaani piiril toimunud relvastatud kokkupõrkes hukkus vähemalt 16 inimest.
• 24.–26. juuli – Sudaanis Darfuris aset leidnud vägivallalaines hukkus üle 80 inimese ja hävitati mitu küla.
• 2. august – Pärast viis kuud kestnud kohtuvaidlusi kuulutati Irfaan Ali juhitud Progressiivne Rahvapartei Guyana üldvalimiste võitjaks.
• 5. august – Sri Lanka parlamendivalimistel saavutas ülekaaluka võidu president Gotabaya Rajapaksa juhitud võimulolev koalitsioon.

Aljaksandr Lukašenka

• 9. august – Pärast seda, kui Aljaksandr Lukašenka vastuolulistel valimistel tagasi Valgevene presidendiks valiti, algasid riigis ulatuslikud meeleavaldused.
• 10. august – Liibanoni peaminister Hassan Diab ja tema valitsus astus nädal aega varem Beirutis üle 170 inimelu nõudnud plahvatuste tõttu tagasi.
• 13. august – Iisrael ja Araabia Ühendemiraadid nõustusid sõlmima diplomaatilised suhted.

Ibrahim Boubacar Keïta

• 18. august – Mali president Ibrahim Boubacar Keïta astus pärast riigipöörde ajal toimunud arreteerimist tagasi ja saatis valitsuse laiali.
• 19. august – Keith Rowley vannutati teiseks ametiajaks ametisse Trinidadi ja Tobago peaministrina pärast Rahva Rahvusliikumise võitu nädala aega varem toimunud üldvalimistel.
• 22. august – Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi toimetati pärast koomasse langemist lennukiga Berliini haiglasse.
• 30. august – Esimest korda 30 aasta jooksul saavutasid Montenegro parlamendivalimistel võidu opositsiooniparteid.
• 7. september – Jamaica peaminister Andrew Holness vannutati uuesti ametisse pärast Jamaica Tööpartei võitu paar päeva varem üldvalimistel.
• 16. september – Yoshihide Suga astus ametisse Jaapani peaministrina pärast seda, kui senine peaminister Shinzō Abe tervislikel põhjustel ametist loobus.
• 21. september – Itaalias toimunud referendumil hääletati põhiseaduse muutmise poolt, mille järgi vähendatakse riigi parlamendi suurust kolmandiku võrra.
• 25. september – Bah Ndaw astus pärast kuu aega varem toimunud riigipööret ametisse Mali ajutise presidendina.
• 27. september – Aserbaidžaani ja Armeenia vägede vahel puhkes Mägi-Karabahhis sõjaline konflikt, mille tõttu kuulutati mõlemas riigis välja sõjaseisukord ja Armeenias mobilisatsioon.

Nawaf Al-Ahmad Al-Jaber Al-Sabah

• 30. september – Nawaf Al-Ahmad Al-Jaber Al-Sabah sai Kuveidi emiiriks pärast seda, kui tema poolvend Sabah Al-Ahmad Al-Jaber Al-Sabah 91-aastaselt suri.
• 4. oktoober – Uus-Kaledoonial toimunud referendumil hääletati Prantsusmaa ülemere territooriumiks jäämise poolt.
• 6. oktoober – Kõrgõzstani parlamendivalimiste tulemused tühistati pärast vägivaldseks kujunenud meeleavaldusi.
• 9. oktoober – Nobeli rahuauhinna pälvis ÜRO Maailma Toiduprogramm jõupingutuste eest näljahädade lõpetamiseks.
• 14. oktoober – Tai ametivõimud kuulutasid välja eriolukorra ja alustasid Bangkokis noorte juhitud demokraatiameelsete meeleavalduste laiali ajamist.
• 15. oktoober – Kõrgõzstani president Sooronbaj Džeenbekov astus valimisprotestide ajal ametikohalt tagasi. Peaminister Sadõr Džaparov kuulutas end seejärel presidendi kohusetäitjaks.
• 17. oktoober – Uus-Meremaa üldvalimistel saavutas võidu ametisoleva peaministri Jacinda Arderni juhitud Tööpartei.
• 18. oktoober – Luis Arce valiti üldvalimistel Boliivia presidendiks.
• 22. oktoober – Poolas puhkesid protestid abordiseaduse vastu.
• 24. oktoober – Wavel Ramkalawan valiti Seišellide presidendiks esimese opositsioonikandidaadina riigi ajaloos.

Joe Biden

• 3. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel saavutas võidu Demokraatliku Partei kandidaat Joe Biden, alistades ametisoleva presidendi Donald Trumpi.
• 5. november – Kosovo president Hashim Thaçi astus sõjakuritegude süüdistuse tõttu tagasi.
• 5. november – Ühinenud Töölispartei võitis Saint Vincenti ja Grenadiinide üldvalimised vaatamata sellele, et ei saanud rahvahääletusel enim hääli.
• 9. november – Armeenia ja Aserbaidžaani sõlmisid Mägi-Karabahhi konflikti lõpetamiseks Venemaa vahendusel relvarahu.
• 10. november – Manuel Merino sai Peruu presidendiks pärast seda, kui senine president Martín Vizcarra ametist altkäemaksusüüdistuse tõttu tagandati. Viis päeva hiljem oli Merino üleriigiliste meeleavalduste tõttu sunnitud tagasi astuma.
• 11. november – Belize'i üldvalimised võitis Johnny Briceño juhitud Ühendatud Rahvapartei.
• 15. november – Maia Sandu valiti Moldova esimeseks naispresidendiks.
• 25. november – Ingrida Šimonytė astus ametisse Leedu peaministrina.
• 4. detsember – Zdravko Krivokapić astus esimese sõltumatu poliitikuna ametisse Montenegro peaministrina.
• 7. detsember – Nana Akufo-Addo valiti teiseks ametiajaks tagasi Ghana presidendiks.

Terrorirünnakud ja muud rünnakud

• 3. jaanuar – USA raketirünnakus Iraagi pealinnas Bagdadis hukkus Iraagi välisoperatsioonide üksuse Quds juht kindral Qasem Soleimani.
• 8. jaanuar – Veidi aega pärast õhkutõusu Teherani lennujaamast tulistasid Iraani väed alla Ukraine International Airlinesi reisilennuki Boeing 737-800. Hukkusid kõik pardal viibinud 176 inimest.
• 8.–9. veebruar – Tais Nakhon Ratchasimas toimunud massitulistamises hukkus 30 ja sai vigastada veel üle 50 inimese.
• 19. veebruar – Saksamaal Hanaus toimunud tulistamises hukkus 11 ja sai vigastada veel viis inimest.
• 18.–19. aprill – Kanadas Nova Scotia provintsis toimunud tulistamistes hukkus 23 inimest.
• 29. juuni – Pakistani suurimas linnas Karachis rünnati börsihoonet, hukkus kaheksa ja sai vigastada seitse inimest.
• 24. august – Filipiinidel Jolos toimunud kahes pommiplahvatuses hukkus 15 ja sai vigastada veel 75 inimest.
• 2. november – Afganistanis Kabuli Ülikooli linnakus toimunud tulistamises hukkus 35 ja sai vigastada veel 50 inimest.
• 30. detsember – Jeemenis Adeni rahvusvahelises lennujaamas toimunud rünnakus hukkus 25 ja sai vigastada veel 110 inimest.

Tehnika ja teadussaavutused

• 13. jaanuar – Teadlased teatasid Murchisoni meteoriidist seitsme miljardi aasta vanuse tähetolmu avastamisest. Tegemist on vanima Maalt avastatud materjaliga.
• 11. märts – Paleontoloogid teatasid teadaolevalt väikseima dinosauruse Oculudentavis'e avastamisest.
• 18. märts – Paleontoloogid teatasid teadaolevalt vanima, mesosoikumi lõpus elanud tänapäevase linnuliigi Asteriornis maastrichtensis'e avastamisest.
• 6. mai – Astronoomid teatasid esimese musta augu avastamisest palja silmaga näha olevas tähesüsteemis.

Crew Dragoni start

• 30. mai – SpaceX-i kosmosekapsel Crew Dragon alustas kanderaketil Falcon 9 oma esimest mehitatud missiooni.
• Juuli – Põhjapoolkeral oli palja silmaga nähtav komeet C/2020 F3 (NEOWISE).
• 2. august – SpaceX-i kosmosekapsel Crew Dragon jõudis tagasi Maale.
• 2. september – Teadlased kinnitasid gravitatsioonilainete astronoomia abil esimese 65–120 Päikese massiga musta augu olemasolu.

Veenus

• 14. september – Astronoomid teatasid fosfiini avastamisest Veenuse atmosfääris; tegemist võib olla tõendiga orgaanilise elu olemasolust Veenusel.
• 6. oktoober – Roger Penrose, Andrea Ghez ja Reinhard Genzel pälvisid töö eest mustade aukude alal Nobeli füüsikaauhinna.
• 7. oktoober – Emmanuelle Charpentier ja Jennifer Doudna pälvisid Nobeli keemiaauhinna, kes leidsid uue meetodi elusolendite DNA muutmiseks.
• 16. november – Startis kosmosemissioon SpaceX Crew-1.
• 5. detsember – Austraalias maandus kosmoseaparaadi Hayabusa 2 kapsel, milles olid asteroidilt 162173 Ryugu võetud pinnaseproovid.
• 16. detsember – Hiina kosmoseaparaat Chang'e 5 naasis Kuult võetud proovidega tagasi Maale.

Õnnetused ja katastroofid

• 1. jaanuar – Indoneesia pealinna Jakartat ja selle ümbrust tabanud äkktulvades hukkus 66 inimest.
• 12. jaanuar – Filipiinidel hakkas purskama Taali vulkaan, mille tagajärjel suleti Manila rahvusvaheline lennujaam.
• 17.–29. jaanuar – Brasiilia kaguosas tabanud üleujutustes ja maalihetes hukkus vähemalt 70 inimest.
• 24. jaanuar – Türgis Elazığis toimunud 6,7-magnituudilises maavärinas hukkus 41 ja sai vigastada üle 1600 inimese.
• 26. jaanuar – USA-s California osariigis Los Angelese lähedal toimunud helikopteriõnnetuses hukkus üheksa inimest, teiste seas korvpalliajaloo üks silmapaistvamaid mängijaid Kobe Bryant koos oma tütrega.
• 4.–5. veebruar – Türgis Vani provintsis toimunud kahes laviinis hukkus vähemalt 41 inimest.
• 2.–3. märts – USA-s Tennessee osariigi asuvat Nashville'i ja selle ümbrust tabanud tornaadode laines hukkus 25 inimest.

Tsüklon Harold

• 6. aprill – Saalomoni Saari, Vanuatut ja Tongat tabas tsüklon Harold, mille tagajärjel hukkus vähemalt 30 inimest.
• 12.–13. aprill – USA kaguosa tabanud tornaadode laines hukkus 32 inimest.
• 7. mai – Indias Andhra Pradeshi osariigis põhjustas gaasileke 13 inimese surma ja tekitas tervisekahjustusi veel üle 1000 inimesele.
• 10. mai – Iraani mereväe fregatt "Jamaran" tabas õppuste ajal eksikombel raketiga tugilaeva "Konarak", hukkus 19 inimest.

Tsüklon Amphan

• 19. mai – India idaosa ja Bangladeshi tabas tsüklon Amphan, mille tõttu evakueeriti üle nelja miljoni inimese ja mille tõttu hukkus vähemalt 103 inimest.
• 22. mai – Pakistanis Karachis kukkus alla Pakistan International Airlinesi reisilennuk Airbus A320. Pardal viibinud 99 inimesest hukkus 97.
• 2. juuli – Birmas Phakanti linna juures asuvas nefriidikaevanduses toimunud maalihkes hukkus üle 170 inimese.
• 4. juuli – Kyūshū saart Jaapanis tabanud üleujutustes hukkus üle 60 inimese.
• 7. juuli – Hiinas Anshunis sõitis buss veehoidlasse. Hukkus 21 inimest.
• 4. august – Liibanoni pealinnas Beirutis plahvatas sadamasse ladustatud ammooniumnitraat. Hukkus vähemalt 171 ja sai vigastada üle 6000 inimese.
• 7. august – Indias Kerala osariigis sõitis Air India Expressi reisilennuk maandumisrajalt välja. Õnnetuses hukkus 18 inimest.
• 22. august – Peruu pealinnas Limas asuvas ööklubis toimunud rüseluses hukkus 13 inimest.

Orkaan Laura

• 27. august – USA-s Louisiana osariigis maabus neljanda kategooria orkaan Laura, mis oli Kariibi meres nõudnud 35 inimelu ja mille tõttu hukkus USA-s veel 36 inimest.
• 7. september – Sudaani tabanud üleujutuste tõttu oli hukkunud vähemalt 100 inimest ja üle 100 000 inimese oli sunnitud kodudest lahkuma.
• 13. september – USA lääneosas möllanud metsa- ja maastikutulekahjud olid nõudnud 33 inimelu ja hävitanud üle 18 000 km² maastikku.
• 18. september – Kreekat tabas tsüklon Ianos, mille tõttu hukkus neli inimest ja mis tekitas mitmetes linnades üleujutuse.
• 14. oktoober – Hyderabadi linna Indias tabanud üleujutustes hukkus vähemalt 81 inimest.
• 29. oktoober – Filipiine ja Vietnami tabanud taifuun Molave nõudis vähemalt 53 inimelu.
• 30. oktoober – Egeuse mere piirkonda tabanud maavärinas hukkus vähemalt 119 ja sai vigastada üle 1000 inimese.
• 31. oktoober – Filipiinidel maabus supertaifuun Goni, mille tagajärjel hukkus vähemalt 26 inimest.
• 4. november – Kesk-Ameerikat ja Mehhikot tabanud orkaani Eta tekitatud tulvades ja maalihetes hukkus üle 150 inimese.
• 11. november – Filipiine tabanud taifuunis Vamco hukkus vähemalt 67 inimest.
• 17. november – Nicaraguas maabus orkaan Iota, mis nõudis Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kokku 61 inimelu.
• 29. detsember – Horvaatias Petrinja linna lähedal toimunud maavärinas hukkus seitse inimest.
• 30. detsember – Norras Askis toimunu maalihkes hukkus vähemalt seitse inimest.

Ettevõtlus ja majandus

• 9. märts – Maailma aktsiaturgudel toimus suurim langus pärast 2008. aasta suurt majandussurutist.
• 10. juuli – Bulgaaria ja Horvaatia liitusid Euroopa vahetuskursimehhanismiga ERM2, astudes lähemale euro kasutusele võtmisele.
• 15. november – 15 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riiki allkirjastasid maailma suurima vabakaubanduslepingu RCEP-i.
• 24. detsember – Euroopa Liit ja Suurbritannia sõlmisid kaubanduskokkuleppe.

Õigus ja kuritegevus

• 24. veebruar – Endine filmiprodutsent Harvey Weinstein mõisteti süüdi kahes seksuaalkuriteos.

"Nueneni pastoraadiaed kevadel"

• 30. märts – Hollandist Singer Lareni muuseumist varastati Vincent van Goghi maal "Nueneni pastoraadiaed kevadel".
• 7. aprill – Austraalia Ülemkohus mõistis roomakatoliku kiriku kardinali George Pelli õigeks kahes talle esitatud süüdistuses alaealiste seksuaalsest ärakasutamisest.
• 26. mai – Costa Rica legaliseeris esimese riigina Kesk-Ameerikas samasooliste abielu.
• 15. juuni – USA Ülemkohus otsustas, et 1964. aasta kodanikuõiguste seadus keelab ka homo- ja transsooliste inimeste diskrimineerimist.
• 29. juuni – Prantsusmaa endine peaminister François Fillon mõisteti libatöökohtade tõttu viieks aastaks vangi.
• 30. juuni – Hiina võttis vastu vastuolulise Hongkongi julgeolekuseaduse.
• 7. juuli – Euroopa politseiagentuurid infiltreerusid väidetavasse kriminaalsesse vestlussüsteemi EncroChat, mis viis enam kui 800 inimese arreteerimiseni.
• 15. juuli – Turvavea tõttu õnnestus häkkeritel pääseda ligi mitmete tuntud inimeste Twitteri kontodele ja seal reklaamida seal bitcoin'i.
• 28. juuli – Malaisia endine peaminister Najib Razak mõisteti võimu kuritarvitamises ja korruptsioonis 12 aastaks vangi.
• 3. august – Endine Hispaania kuninga Juan Carlos I suundus korruptsioonikahtluse tõttu vabatahtlikult eksiili.

Keskkond ja tervishoid

Koroonaviirus elektronmikroskoobi all vaadelduna

• 30. jaanuar – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas Hiinas puhkenud koroonaviiruse epideemia rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks.
• 9. märts – Itaalia valitsus kehtestas koroonaviirushaiguse puhangu tõttu esimesena karantiini üle kogu riigi.
• 11. märts – Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas koroonaviirushaiguse COVID-19 pandeemiaks.

Norilski keskkonnareostus

• 3. juuni – Venemaa president Vladimir Putin kuulutas välja eriolukorra, kui Siberis Norilskis jõgedesse lekkinud diislikütus põhjustas keskkonnakatastroofi.
• 25. august – Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas Aafrika lastehalvatusest vabaks.

Kultuur

• 8. oktoober – Ameerika luuletaja Louise Glück pälvis Nobeli kirjandusauhinna.

Sport

• 2. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis Kansas City Chiefs, alistades San Francisco 49ersi.
• 15. veebruar – Armand Duplantis püstitas Glasgow's teivashüppes uue maailmarekordi, ületades kõrguse 6.18.
• 24. märts – Rahvusvaheline Olümpiakomitee teatas, et koroonaviirushaiguse pandeemia tõttu lükati Tōkyō suveolümpiamängud 2021. aastasse.
• 14. august – Uganda jooksja Joshua Cheptegei püstitas Monacos 5000 meetri jooksus uue maailmarekordi – 12.35,36.
• 28. september – Tampa Bay Lightning tuli teist korda klubi ajaloos Stanley karika võitjaks, alistades finaalseerias Dallas Starsi.
• 7. oktoober – Joshua Cheptegei püstitas Valencias 10 000 meetri jooksus uue maailmarekordi – 26.11,00. Samadel võistlustel püstitas Letesenbet Gidey uue maailmarekordi naiste 5000 meetri jooksus – 14.06,62.
• 11. oktoober – NBA finaalseerias võitis Los Angeles Lakers Miami Heati.
• 27. oktoober – Pesapalliklubi Los Angeles Dodgers võitis World Seriesi, alistades Tampa Bay Raysi.

Muusika

Billie Eilish

• 26. jaanuar – 62. Grammy auhindade jagamisel võidutses Billie Eilish neljas tähtsaimas kategoorias: parim uus artist, parim laul, parim salvestis ja parim album.

Tähtsamaid 2020. aastal ilmunud albumeid

• Selena Gomez – "Rare" (10. jaanuar)
• Ozzy Osbourne – "Ordinary Man" (21. veebruar)
• Dua Lipa – "Future Nostalgia" (27. märts)
• Fiona Apple – "Fetch the Bolt Cutters" (17. aprill)
• Lady Gaga – "Chromatica" (29. mai)
• Bob Dylan – "Rough and Rowdy Ways" (19. juuni)
• Taylor Swift – "Folkore" (24. juuli)
• Deep Purple – "Whoosh!" (7. august)
• Bruce Springsteen ja E Street Band – "Letter to You" (23. oktoober)
• Ariana Grande – "Positions" (30. oktoober)
• Kylie Minogue – "Disco" (6. november)
• AC/DC – "Power Up" (13. november)
• Miley Cyrus – "Plastic Hearts" (27. november)
• Taylor Swift – "Evermore" (11. detsember)
• Paul McCartney – "McCartney III" (18. detsember)

Filmindus

• 9. veebruar – 92. Oscarite jagamisel võitis enim auhindu Lõuna-Korea film "Parasiit" ("Parasite"), sh parima filmi ja parima lavastaja kategoorias.

Suurima piletituluga filmid 2020. aastal

Koht	Pealkiri	Levitaja	Piletitulu
1.	"Pahad poisid 3" ("Bad Boys for Life")	Sony Pictures	$426 505 244
2.	"Tenet"	Warner Bros.	$362 609 000
3.	"Sonic the Hedgehog"	Paramount	$310 669 856
4.	"Dolittle"	Universal	$245 233 401
5.	"Harley Quinn: Röövlinnud" ("Birds of Prey")	Warner Bros.	$201 858 461
6.	"Nähtamatu mees" ("The Invisible Man")	Universal	$143 151 000
7.	"Edasi" ("Onward")	Disney	$141 915 848
8.	"Ürgne kutse" ("The Call of the Wild")	20th Century Studios	$110 954 519
9.	"Kruudid: Uus ajastu" ("The Croods: A New Age")	Universal	$99 236 105
10.	"Wonder Woman 1984"	Warner Bros.	$85 400 000

Märkus: Toodud on ainult Hollywoodi filmid. 2020. aastal oli maailmas kõige enam piletitulu teeninud film Hiina ajaloodraama "The Eight Hundred", mis piletitulu oli kokku 461,3 miljonit dollarit.

Surnud

Kirk Douglas

Hosni Mubarak

Kenny Rogers

Bill Withers

Shirley Knight

Little Richard

Jerry Sloan

Carlos Ruiz Zafón

Ennio Morricone

Olivia de Havilland

Alan Parker

Diana Rigg

Juliette Gréco

Eddie Van Halen

Sean Connery

Diego Maradona

John le Carré

• 1. jaanuar – Don Larsen, USA pesapallur (90)
• 7. jaanuar – Neil Peart, Kanada muusik (67)
• 12. jaanuar – Roger Scruton, inglise filosoof (75)
• 21. jaanuar – Terry Jones, Walesi koomik, stsenarist ja filmilavastaja (77)
• 31. jaanuar – Mary Higgins Clark, USA kirjanik (92)
• 4. veebruar – Daniel arap Moi, Keenia poliitik (95)
• 4. veebruar – Nadia Lutfi, Egiptuse näitleja (83)
• 5. veebruar – Kirk Douglas, USA näitleja (103)
• 5. veebruar – Stanley Cohen, USA biokeemik (97)
• 9. veebruar – Mirella Freni, Itaalia ooperilaulja (84)
• 16. veebruar – Larry Tesler, USA arvutiteadlane (74)
• 24. veebruar – Katherine Johnson, USA matemaatik (101)
• 24. veebruar – Diana Serra Cary, USA näitleja (101)
• 25. veebruar – Hosni Mubarak, Egiptuse poliitik (91)
• 28. veebruar – Freeman Dyson, USA füüsikateoreetik ja matemaatik (96)
• 4. märts – Robert Šavlakadze, Gruusia kõrgushüppaja (86)
• 6. märts – Henri Richard, Kanada jäähokimängija (84)
• 6. märts – McCoy Tyner, USA džässpianist (81)
• 8. märts – Max von Sydow, Rootsi näitleja (90)
• 11. märts – Charles Wuorinen, USA helilooja (81)
• 13. märts – Dana Zátopková, Tšehhi kergejõustiklane (97)
• 16. märts – Stuart Whitman, USA näitleja (92)
• 17. märts – Betty Williams, põhjaiiri rahuaktivist (76)
• 18. märts – Alfred Worden, USA astronaut (88)
• 20. märts – Kenny Rogers, USA kantrimuusik (81)
• 23. märts – Lucia Bosè, Itaalia näitleja (89)
• 24. märts – Albert Uderzo, prantsuse koomiksikunstnik (92)
• 24. märts – Manu Dibango, Kameruni muusik (86)
• 24. märts – Terrence McNally, USA näitekirjanik, libretist ja stsenarist (81)
• 24. märts – Bill Rieflin, USA muusik (59)
• 28. märts – Tom Coburn, USA poliitik (72)
• 29. märts – Philip W. Anderson, USA füüsik (96)
• 29. märts – Krzysztof Penderecki, poola helilooja ja dirigent (86)
• 29. märts – Joe Diffie, USA kantrimuusik (61)
• 30. märts – Joachim Yhombi-Opango, Kongo poliitik (81)
• 30. märts – Bill Withers, USA laulja (81)
• 1. aprill – Bucky Pizzarelli, USA džässkitarrist (94)
• 5. aprill – Margaret Burbidge, Briti-USA astrofüüsik (100)
• 5. aprill – Honor Blackman, inglise näitleja (94)
• 6. aprill – Al Kaline, USA pesapallur (85)
• 7. aprill – John Prine, USA laulja (73)
• 11. aprill – John Horton Conway, inglise matemaatik (82)
• 12. aprill – Stirling Moss, briti vormelisõitja (90)
• 15. aprill – Lee Konitz, USA helilooja ja saksofonist (92)
• 15. aprill – Brian Dennehy, USA näitleja (81)
• 16. aprill – Jane Dee Hull, USA poliitik (84)
• 16. aprill – Luis Sepúlveda, Tšiili kirjanik ja ajakirjanik (70)
• 17. aprill – Norman Hunter, inglise laulja (76)
• 21. aprill – Florian Schneider, saksa muusik (73)
• 22. aprill – Shirley Knight, USA näitleja (83)
• 29. aprill – Jānis Lūsis, Läti kergejõustiklane (80)
• 29. aprill – Irrfan Khan, India näitleja (53)
• 30. aprill – Tony Allen, Nigeeria muusik (79)
• 30. aprill – Rishi Kapoor, India näitleja (67)
• 3. mai – Dave Greenfield, inglise klahvpillimängija ja laulja (71)
• 4. mai – Don Shula, USA ameerika jalgpallur ja treener (90)
• 5. mai – Millie Small, Jamaica laulja (72)
• 9. mai – Little Richard, USA muusik (87)
• 10. mai – Betty Wright, USA laulja (66)
• 11. mai – Jerry Stiller, USA koomik (92)
• 12. mai – Michel Piccoli, prantsuse näitleja (94)
• 13. mai – Astrid Kirchherr, saksa fotograaf (81)
• 21. mai – Oliver E. Williamson, USA majandusteadlane (87)
• 22. mai – Jerry Sloan, USA korvpallur ja korvpallitreener (78)
• 22. mai – Mory Kanté, Guinea muusik (70)
• 24. mai – Jimmy Cobb, USA džässtrummar (91)
• 27. mai – Sam Johnson, USA poliitik ja sõjaväelane (89)
• 30. mai – Bobby Morrow, USA kergejõustiklane (84)
• 2. juuni – Wes Unseld, USA korvpallur (74)
• 8. juuni – Pierre Nkurunziza, Burundi president (55)
• 18. juuni – Vera Lynn, briti laulja (103)
• 19. juuni – Carlos Ruiz Zafón, Hispaania kirjanik (55)
• 19. juuni – Ian Holm, inglise näitleja (88)
• 26. juuni – Milton Glaser, USA tarbegraafik (91)
• 27. juuni – Linda Cristal, Argentina näitleja (89)
• 29. juuni – Johnny Mandel, USA helilooja (94)
• 29. juuni – Carl Reiner, USA näitleja, koomik ja filmilavastaja (98)
• 6. juuli – Ennio Morricone, itaalia helilooja ja dirigent (91)
• 6. juuli – Charlie Daniels, USA laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (83)
• 10. juuli – Jack Charlton, inglise jalgpallur (85)
• 15. juuli – Toke Talagi, Niue poliitik (69)
• 17. juuli – Zizi Jeanmaire, prantsuse baleriin (96)
• 17. juuli – John Lewis, USA kodanikuõiguslane ja poliitik (80)
• 24. juuli – Ben Jipcho, Keenia kergejõustiklane (77)
• 24. juuli – Benjamin Mkapa, Tansaania president (81)
• 24. juuli – Regis Philbin, USA telesaatejuht (88)
• 25. juuli – John Saxon, USA näitleja (83)
• 25. juuli – Peter Green, inglise muusik (73)
• 25. juuli – Eddie Shack, Kanada jäähokimängija (83)
• 25. juuli – Olivia de Havilland, Briti-Ameerika näitleja (104)
• 26. juuli – Hans-Jochen Vogel, saksa jurist ja poliitik (94)
• 27. juuli – Owen Arthur, Barbadose poliitik (70)
• 30. juuli – Herman Cain, USA ettevõtja ja poliitik (74)
• 30. juuli – Lee Teng-hui, Hiina Vabariigi poliitik (97)
• 31. juuli – Alan Parker, inglise filmitegija (76)
• 2. august – Leon Fleisher, USA pianist ja dirigent (92)
• 3. august – John Hume, Põhja-Iirimaa poliitik (83)
• 4. august – Frances E. Allen, USA arvutiteadlane (88)
• 6. august – Brent Scowcroft, USA sõjaväelane ja riigitegelane (95)
• 11. august – Trini Lopez, USA laulja ja kitarrist (83)
• 14. august – Julian Bream, inglise klassikaline kitarrist (87)
• 14. august – Pete Way, USA basskitarrist (69)
• 20. august – Frankie Banali, USA trummar (68)
• 26. august – Gerald Carr, USA insener ja astronaut (88)
• 31. august – Tom Seaver, USA pesapallur (75)
• 2. september – David Graeber, USA antropoloog, anarhist ja aktivist (59)
• 4. september – Gary Peacock, USA džässkontrabassist (85)
• 7. september – Vaughan Jones, Uus-Meremaa matemaatik (67)
• 11. september – Diana Rigg, inglise näitleja (82)
• 18. september – Ruth Bader Ginsburg, USA jurist (87)
• 18. september – John Turner, Kanada poliitik (91)
• 19. september – Lee Kerslake, inglise muusik (73)
• 21. september – Michael Lonsdale, briti-prantsuse näitleja (89)
• 23. september – Juliette Gréco, prantsuse laulja ja näitleja (93)
• 29. september – Mac Davis, USA kantrimuusik (78)
• 29. september – Helen Reddy, Austraalia-USA laulja (78)
• 2. oktoober – Bob Gibson, USA pesapallur (84)
• 4. oktoober – Kenzō Takada, Jaapani-Prantsuse moelooja (81)
• 6. oktoober – Johnny Nash, USA laulja (80)
• 6. oktoober – Eddie Van Halen, USA kitarrist (65)
• 7. oktoober – Mario Molina, Mehhiko keemik (77)
• 8. oktoober – Whitey Ford, USA pesapallur (91)
• 8. oktoober – Charles Moore, USA kergejõustiklane (91)
• 14. oktoober – Rhonda Fleming, USA näitleja (97)
• 15. oktoober – Gordon Haskell, inglise muusik (74)
• 19. oktoober – Spencer Davis, USA muusik (81)
• 21. oktoober – Marge Champion, USA tantsija ja näitleja (101)
• 31. oktoober – Sean Connery, šoti näitleja (90)
• 4. november – Ken Hensley, inglise laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (75)
• 9. november – Tom Heinsohn, USA korvpallur (86)
• 12. november – Jerry Rawlings, Ghana poliitik (73)
• 17. november – Walt Davis, USA kergejõustiklane ja korvpallur (89)
• 25. november – Diego Maradona, Argentina jalgpallur (60)
• 29. november – Ben Bova, USA kirjanik (88)
• 1. detsember – Arnie Robinson, USA kergejõustiklane (72)
• 2. detsember – Rafer Johnson, USA kergejõustiklane ja näitleja (86)
• 2. detsember – Valéry Giscard d'Estaing, prantsuse poliitik (94)
• 6. detsember – Tabaré Vázquez, Uruguay poliitik (80)
• 7. detsember – Chuck Yeager, USA õhuväelane ja katselendur (97)
• 12. detsember – John le Carré, inglise kirjanik (89)
• 12. detsember – Charley Pride, USA kantrilaulja (86)
• 12. detsember – Ann Reinking, USA tantsija (71)
• 18. detsember – Michael Jeffery, Austraalia poliitik (83)
• 22. detsember – Leslie West, USA muusik (75)
• 25. detsember – K. C. Jones, USA korvpallur (88)
• 26. detsember – George Blake, Briti spioon (98)
• 26. detsember – Phil Niekro, USA pesapallur (81)
• 28. detsember – Armando Manzanero, Mehhiko muusik ja helilooja (85)
• 29. detsember – Pierre Cardin, prantsuse moelooja (98)