2019

2019. aasta (MMXIX) oli 21. sajandi 19. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

Jair Bolsonaro

• 1. jaanuar – Jair Bolsonaro asutus ametisse Brasiilia presidendina.
• 1. jaanuar – Rumeenia sai esimest korda Euroopa Liidu eesistujariigiks.
• 6. jaanuar – Malaisia kuningas Muhammad V loobus troonist.
• 7. jaanuar – Gabonis toimus sõjaväeline riigipöördekatse.
• 10. jaanuar – Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendivalimiste võitjaks kuulutati Félix Tshisekedi.
• 11. jaanuar – 2018. aasta detsembris alanud Ameerika Ühendriikide valitsusasutuste tööseisak kujunes riigi ajaloo pikimaks.
• 11. jaanuar – Venezuela põhiseaduslik kriis: Riigi Rahvusassamblee kuulutas võimul oleva presidendi Nicolás Maduro võidu 2018. aasta mais toimunud valimistel kehtetuks ja seadis ametisse Juan Guaidó.
• 14. jaanuar – Zimbabwes puhkesid protestid valitsuse otsuse vastu tõsta kütusehindu. Protestides hukkus 12 inimest.

Stefan Löfven

• 18. jaanuar – Neli kuud pärast Rootsi üldvalimisi valiti Stefan Löfven tagasi riigi peaministriks.
• 19. jaanuar – Burkina Faso peaminister Paul Kaba Thieba ja kogu riigi valitsus astus pärast mitut riigis toimunud terrorirünnakut tagasi.
• 2. veebruar – Nii Venemaa kui ka Ameerika Ühendriigid lahkusid keskmaa tuumajõudude lepingust.
• 3. veebruar – El Salvadori presidendiks valiti San Salvadori endine linnapea Nayib Bukele.
• 14. veebruar – Makedoonia Vabariik muutis Prespa kokkuleppe tulemusena oma nime Põhja-Makedoonia Vabariigiks, lõpetades 27 aastat kestnud nimetüli Kreekaga.

Muhammadu Buhari

• 23. veebruar – Muhammadu Buhari valiti tagasi Nigeeria presidendiks.
• 26. veebruar – India ja Pakistani vahel eskaleerus pärast vastastikkuseid õhurünnakuid sõjaline kokkupõrge.
• 3. märts – XIV Riigikogu valimistel saavutas võidu Eesti Reformierakond.
• 15. märts – Üle maailma ligi 125 riigis avaldasid tuhanded õpilased meelt kliimamuutuste leevendamise nimel.
• 18. märts – Süüria kodusõda: Ameerika Ühendriikide õhuvägi korraldas al-Baghuz Fawqanis õhurünnaku, mille tagajärjel hukkus 64 tsiviilisikut.

Nursultan Nazarbajev

• 20. märts – Kasahstani seni esimene president Nursultan Nazarbajev astus pärast 29 aastat kestnud ametiaega tagasi, määrates oma kohusetäitjaks Kasõm-Žomart Tokajevi.
• 23. märts – Süüria kodusõda: Süüria Demokraatlikud Jõud vallutasid viimase Islamiriigi valduses olnud territooriumi.
• 24. märts – Robert Muelleri juhitud juurdlus ei leidnud tõendeid president Donald Trumpi ja Venemaa võimude koostööst 2016. aasta presidendivalimiste tulemuste mõjutamiseks.

Zuzana Čaputová

• 31. märts – Slovakkia presidendiks valiti Zuzana Čaputová, kellest sai riigi esimene naispresident ja ajaloo noorim.
• 11. aprill – Keset massimeeleavaldusi kukutati riigipöörde käigus Sudaani president Omar al-Bashir, kes oli ametis olnud ligi 30 aastat.
• 17. aprill – Peruu endine president Alan García sooritas vahetult enne enda vahistamist seoses korruptsioonisüüdistustega enesetapu.

Volodõmõr Zelenskõi

• 21. aprill – Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised.
• 28. aprill – Hispaania ennetähtaegsetel parlamendivalimistel võidutses Pedro Sánchezi juhitud Hispaania Sotsialistlik Tööpartei, mis võitis Hispaania parlamendi mõlemas kojas enim kohti.

Naruhito

• 1. mai – Pärast Jaapani keisri Akihito troonist loobumist tõusis keisriks tema poeg Naruhito, kelle troonile asumisega algas Jaapanis reiwa-ajastu.
• 4. mai – Gaza tsooni ja Iisraeli vahelisel piiril toimunud kokkupõrgetes hukkus vähemalt 29 inimest.
• 18. mai – Austraalia parlamendivalimistel saavutas enim kohti peaminister Scott Morrisoni juhitud Liberaalse ja Rahvusliku Partei koalitsioon.
• 18. mai – "Ibiza afääri" tõttu lagunes Austria valitsus ja tõi endaga kaasa ennetähtaegsed valimised.

Narendra Modi

• 19. mai – India üldvalimistel saavutas enamuse peaminister Narendra Modi juhitud India Rahvapartei ja selle liitlased.
• 21. mai – Indoneesias tehti teatavaks aprillis toimunud üldvalimiste tulemused: riigi presidendiks valiti tagasi Joko Widodo ja valimistel sai enim hääli presidendi partei Indoneesia Demokraatlik Võitluspartei.
• 24. mai – Venezuelas Acariguas asuvas vanglas toimunud mässus hukkus 29 vangi.

Theresa May

• 24. mai – Suurbritannia peaminister Theresa May teatas oma tagasiastumisest, mis jõustus 7. juunil.
• 26. mai – Euroopa parlamendivalimistel kaotasid kohti paremtsentristid ja vasaktsentristid, samas kui liberaalid, paremäärmuslased ning rohelised ja regionalistid saavutasid suurimat edu.
• 26. mai – Leedu presidendivalimised võitis Gitanas Nausėda.
• 30. mai – Paapua Uus-Guinea peaministriks valiti pärast Peter O'Neilli tagasiastumist James Marape.
• 3. juuni – Brigitte Bierlein nimetati ametisse Austria kantslerina pärast seda, kui parlament oli umbusaldusavaldusega laiali saatnud Sebastian Kurzi valitsuse.
• 5. juuni – Taani üldvalimistel saavutasid võidu vasaktsentristid ja vasakäärmuslased.

Hongkongi protesteerijad

• 9. juuni – Hongkongis avaldasid sajad tuhanded inimesed meelt valitsuse ettepaneku vastu võimaldada väljaandmist Hiinale.
• 1. juuli – Soome sai Euroopa Liidu eesistujariigiks.
• 7. juuli – Iraan ületas uraani rikastamisel tuumaleppes seatud piiri.

Ursula von der Leyen

• 16. juuli – Euroopa Parlament valis Ursula von der Leyeni Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks.
• 17. juuli – Puerto Ricos toimunud meeleavaldustel nõuti kuberneri Ricardo Rosselló tagasiastumist seoses sotsiaalmeediaskandaaliga.

Boris Johnson

• 23. juuli – Boris Johnson valiti Konservatiivse Partei esimeheks. Järgmisel päeval sai ta pärast Theresa May tagasiastumist Suurbriannia peaministriks.
• 25. juuli – 92-aastaselt suri ametisolev Tuneesia president Beji Caid Essebsi, kelle ametikohustused võttis üle Mohamed Ennaceur.
• 29. juuli – Brasiilias Altamiras asuvas vanglas toimunud mässus hukkus 57 inimest.
• 5. august – India muutis Jammu ja Kashmiri eristaatus ning lõi sellest eraldi Ladakhi territooriumi.

Kliimamuutuste vastu protesteerijad Austraalias Sydneys

• 20. september – 150 riigis toimusid meeleavalused globaalsete kliimamuutuste ja sellest tingitud ohtude vastu.
• 24. september – Suurbritannia Ülemkohus otsustas ühehäälselt, et peaminister Boris Johnsoni otsus parlamendi töö ajutiseks peatamiseks ei olnud seaduspärane ja kuulutas selle kehtetuks.
• 30. september – Peruu president Martín Vizcarra saatis parlamendi laiali, mille tagajärjel algas riigis põhiseaduslik kriis.
• 4. oktoober – Iraagis neljandat päeva tööpuuduse ja korruptsiooni vastu kestvatel meeleavaldustel oli hukkunud sada inimest.
• 8. oktoober – Ecuadoris toimunud meeleavaldustel nõuti riigi presidendi Lenín Moreno tagasiastumist, kuna riigi valitsus oli viidud pealinnast Quitost Guayaquili.
• 8. oktoober – Aserbaidžaani pealinnas Bakuus puhkesid valitsusvastased meeleavaldused, kus nõuti vabasid ja õiglasi valimisi.
• 9. oktoober – Türgi alustas Rojava piirkonnas sõjalist operatsiooni pärast seda, kui USA olid sealt väed välja viinud.
• 11. oktoober – Etioopia peaminister Abiy Ahmed pälvis aastaid kestnud relvakonflikti lõpetamise eest naaberriigi Eritreaga Nobeli rahuauhinna.
• 14. oktoober – Ecuadoris lõppesid kümme päeva väldanud meeleavaldused pärast seda, kui riigi president Lenín Moreno nõustus taaskehtestada kütusesubsiidiumid ja lõpetada kasinusmeetmed.
• 18. oktoober – Tšiili president Sebastián Piñera kuulutas pealinnas Santiagos metroopiletite hinnatõusu vastu puhkenud ulatuslike meeleavalduste tõttu välja erakorralise seisukorra.
• 19. oktoober – Liibanonis astus mitmendat päeva kestnud ulatuslike meeleavalduste tõttu ametist tagasi neli ministrit.

Sebastián Piñera

• 20. oktoober – Boliivia president Evo Morales valiti tagasi ametisse, kuigi tema partei kaotas parlamendis enamuse.
• 22. oktoober – Kanada üldvalimistel saavutas võidu peaminister Justin Trudeau juhitud Liberaalne Partei, mis aga kaotas valimiste tulemusena enamuse.
• 27. oktoober – Terrorirühmituse Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) juht Abu Bakr al-Baghdadi sooritas enesetapu.
• 28. oktoober – Etioopias Oromia osariigis mitu päeva väldanud etnilistes kokkupõrgetes hukkus vähemalt 86 inimest.

Evo Morales

• 10. november – Boliivias astus massimeeleavalduste tulemusel tagasi president Evo Morales, keda kahtlustati valimispettuse korraldamises.
• 15. november – Iraanis puhkesid meeleavaldused, kus protestiti valitsuse otsuse vastu tõsta kütuse hinda ja hakata kütust normeerima. Meeleavaldustes hukkus erinevate andmete kohaselt üle 1000 inimese.
• 24. november – Rumeenia presidendivalimised võitis Klaus Iohannis.
• 24. november – Uruguay presidendiks valiti Luis Alberto Lacalle Pou.
• 24. november – Hongkongis toimunud kohalike omavalitsuste valimistel saatis edu demokraatiameelseid ja laialdast autonoomiat toetavaid kandidaate.
• 1. detsember – Iraagi president Adil Abdul-Mahdi astus keset käimasolevaid meeleavaldusi ametist tagasi.
• 11. detsember – Bougainville'i autonoomne piirkonnas toimunud iseseisvusreferendumil hääletas 98% hääletanutest Paapua Uus-Guineast iseseisvumise poolt.
• 12. detsember – Suurbritannia üldvalimistel saavutas võidu Boris Johnsoni juhitav valitsev Konservatiivne Partei.
• 15. detsember – Indias teist nädalat jätkunud meeleavaldustes moslemivastaseks peetud kodakondsusseaduse vastu oli hukkunud vähemalt 28 inimest.

Donald Trump

• 18. detsember – USA Esindajatekoda toetas president Donald Trumpi tagandamist, kinnitades hääletusel nii võimu kuritarvitamise kui Kongressi töö takistamist.
• 21. detsember – Kuuba president Miguel Díaz-Canel nimetas Manuel Marrero Cruzi riigi esimeseks peaministriks pärast 1976. aastast, mil peaministri ametikoht riigis kaotati.

Terrorirünnakud ja muud rünnakud

• 14. jaanuar – Poola linna Gdański linnapea Paweł Bogdan Adamowicz suri päev pärast seda, kui teda oli heategevusüritusel pussitatud.
• 15. jaanuar – Keenia pealinnas Nairobis sõjalise rühmituse Al-Shabaabi korraldatud terrorirünnakus hotellile hukkus vähemalt 21 inimest.
• 17. jaanuar – Colombia pealinnas Bogotás toimunud autopommirünnakus politsei kõrgkoolile hukkus 21 inimest.
• 20. jaanuar – al-Qaeda tappis Malis kümme Tšaadi ÜRO rahuvalvajat ilmseks kättemaksuks diplomaatilise suhete normaliseerumisele Tšaadi ja Iisraeli vahel.
• 21. jaanuar – Rünnakus sõjaväekompleksile Maidan Sharis hukkus väidete kohaselt üle saja Afganistani sõjaväelase.
• 27. jaanuar – Filipiinidel Jolo linnas asuvas katedraalis toimunud kahes pommiplahvatuses hukkus vähemalt 20 ja sai vigastada veel üle 100 inimese.
• 14. veebruar – India kontrolli all olevas Kashmiris asuva Pulwama linna lähedal toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 40 julgeolekutöötajat.
• 13. märts – Kaks relvastatud meest avasid Brasiilias Suzano linna koolis tule, tappes kaheksa inimest.
• 15. märts – Uus-Meremaal Christchurchis asuvas kahes mošees toimunud tulistamistes hukkus vähemalt 50 inimest.
• 18. märts – Hollandis Utrechtis tappis relvastatud mees kolm ja vigastas veel viit inimest.
• 23. märts – Mali keskosas fulbe karjakasvatajate vastu toimunud rünnakus hukkus vähemalt 160 inimest.
• 21. aprill – Sri Lankas kirikutes ja hotellides toimunud mitmes pommiplahvatuses hukkus üle 350 inimese.
• 13. juuni – Iraani ja USA vahel kõrgenenud pingete ajal rünnati Omaani lahes kahte naftatankerit.
• 1. juuli – Afganistanis Kabulis toimunud rünnakutes hukkus üle 40 inimese.
• 3. juuli – Liibüas Tripoli lähedal toimus õhurünnak immigrantide keskusele. Hukkus vähemalt 53 ja sai vigastada 130 inimest.
• 18. juuli – Jaapanis Kyōtos süüdati põlema animatsioonistuudio. Hukkus 34 inimest.
• 3. august – USA-s Texase osariigis El Pasos asuvas Walmarti poes toimunud tulistamiseks hukkus 20 inimest.
• 4. august – USA-s Ohio osariigis Daytonis toimunud tulistamises hukkus 10 inimest.
• 7. august – Afganistanis Kabulis politseijaoskonna lähedal toimunud suitsiidirünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 145 inimest.
• 17. august – Afganistanis Kabulis toimus pulmapeol plahvatus. Hukkus vähemalt 80 inimest.
• 14. september – Jeemeni mässulised korraldasid droonirünnaku Saudi Araabia kahele suurele naftarajatisele.
• 28. detsember – Somaalia pealinnas Muqdishos asunud julgeolekujõudude kontrollpunktis toimunud autopommiplahvatuses hukkus vähemalt 85 inimest.

Tehnika ja teadussaavutused

• 1. jaanuar – NASA kosmosesond New Horizons möödus Kuiperi vöös asuvast objektist (486958) 2014 MU69 ehk Ultima Thule.
• 3. jaanuar – Hiina riikliku kosmoseagentuuri maandur Chang'e 4 maandus esimese kosmoseaparaadina Kuu tagaküljel.

Kunstniku kujutlus Marsi kulgurist

• 13. veebruar – NASA lõpetas 14 aastat kestnud kulguri Opportunity missiooni Marsil, kuna kulguriga ei suudetud enam ühendust saada.
• 21. veebruar – Teadlased sünteesisid Hachimoji-DNA kasutades nelja nukleiinalust, mida looduslikus DNA-s ei leidu.
• aprill – Teadlased teatasid looduslikult esinevate heeliumhüdriidi ioonide esinemisest planetaarudukogus NGC 7027.

Ülimassiivne must auk M87*

• 10. aprill – Event Horizon Telescope avaldas esimese otsese pildi mustast august, milleks oli ülimassiivne must auk M87*.
• 10. aprill – Identifitseeriti inimese perekonna uus liik, Homo luzonensis.
• 11. aprill – Esimese eramissiooni käigus Kuule jõudnud kosmosemaandur Beresheet purunes maandumisel.
• 13. aprill – Suurima tiivaulatusega lennuk Scaled Composites Stratolaunch sooritas esmalennu.
• 1. mai – Teadlased teatasid, et Baishiya karstikoopast avastatud alalõualuu kuulus esimesele teadaolevale Denisova inimesele väljaspool Siberit ja esimesele varasele inimesele, kes oli teadaolevalt elanud Tiibeti kiltmaal.
• 20. mai – Jõustus Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi otsus viia kilogramm viimase SI-süsteemi ühikuna üle konstandipõhisele definitsioonile.

Päikesevarjutus vaadatuna Tšiili linnas La Serenast

• 2. juuli – Vaikse ookeani lõunaosas ja Lõuna-Ameerika osades piirkondades toimus täielik päikesevarjutus.
• 10. juuli – Kreekast Apidima koopast 1978. aastal avastatud inimese peakolju dateeriti 215 000 aasta vanuseks, mis teeb sellest kõige vanema tedaoleva Homo sapiens'i leiu väljaspool Aafrikat.
• 13. juuli – Kasahstanis Bajkongõri kosmodroomilt viidi orbiidile Vene-Saksa kosmoseteleskoobi Spektr-RG.
• 30. august – Avastati esimene tähtedevaheline komeet 2I/Borisov.
• 7. september – India Kosmoseuurimise Organisatsioon kaotas sideme Chandrayaan-2 kuumaanduriga enne selle maandumist Kuule.

Kunstniku kujutlus eksoplaneedist K2-18b

• 11. september – Astronoomid teatasid vee avastamisest eksoplaneedi K2-18b atmosfääris. Tegemist oli esimese korraga, kui selline avastus tehti elukõlbulikus tsoonis paikneval eksoplaneedil.
• 6. oktoober – Arheoloogid teatasid suurima teadaoleva Lõuna-Levandis asuva pronksiaegse asula En Esuri avastamisest.
• 7. oktoober – Astronoomid teatasid Saturni 20 uue kaaslase avastamisest, millega sai Saturn kõige rohkemate kaaslastega planeediks Päikesesüsteemis.
• 6. november – Teadlased kirjeldasid uut väljasurnud inimlaste liiki Danuvius guggenmosi, kes võis liikuda ka kahel jalal.
• 2. detsember – Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina president Xi Jinping avasid esimese kaht riiki ühendava gaasijuhtme Sila Sibiri.

Õnnetused ja katastroofid

• 2. jaanuar – Taanis Suur-Beldi sillal sõitis reisirong vastu kaubarongilt maha kukkunud poolhaagisele. Õnnetuses hukkus kaheksa inimest.
• 14. jaanuar – Iraani lennufirma Saha Airlinesi lennuk Boeing 707 kukkus maandumisel alla. Õnnetusest pääses eluga vaid üks pardal viibinud 16 inimesest.
• 18. jaanuar – Mehhikos Tlahuelilpanis toimus naftajuhtmel plahvatus. Hukkus vähemalt 96 inimest.
• 22. jaanuar – Indoneesias Lõuna-Sulawesi provintsis hukkus tulvades üle 60 inimese.
• 25. jaanuar – Brasiilias Minas Geraisi osariigis Brumadinhos purunes mäendusettevõttele Vale kuulunud pais. Õnnetuses hukkus vähemalt 248 ja jäi kadunuks 22 inimest.
• 1. veebruar – Põhja-Ameerikat tabanud külmalaines hukkus vähemalt 21 inimest.
• 20. veebruar – Bangladeshi pealinna Dhaka ajaloolises piirkonnas toimunud tulekahjus hukkus vähemalt 80 inimest.

Tornaado tekitatud kahjud Lee maakonnas Alabamas

• 3. märts – USA kaguosa tabas tornaadode laine, millest üks nõudis Alabama osariigis vähemalt 23 inimelu.
• 10. märts – Keenia pealinna Nairobisse teel olnud Ethiopian Airlinesi reisilennuk kukkus varsti pärast õhkutõusu Addis Ababast alla. Hukkusid kõik pardal viibinud 157 inimest. Pärast õnnetust pandi üle maailma kõik Boeing 737 MAX lennukid lennukeelu alla.
• 15. märts – Lõuna-Aafrikas maabus tsüklon Idai, mille tõttu hukkus Mosambiigis, Malawi ja Zimbabwes üle 850 inimese.
• 17. märts – Jayapura linna Indoneesias tabanud tulvades ja maalihetes hukkus üle 90 inimese.
• 21. märts – Hiinas Jiangsu provintsis Yanchengis asuvas keemiatehas toimunud plahvatuses hukkus vähemalt 78 ja sai vigastada veel üle 600 inimese.
• 1. aprill – Iraanis märtsi lõpus alanud üleujutustes oli hukkunud vähemalt 62 inimest.

Notre-Dame'i katedraal tules

• 15. aprill – Pariisis asuv Notre-Dame'i katedraal sai tulekahjus tugevasti kahjustada.
• 22. aprill – Filipiinidel Luzoni saarel toimunud maavärinas hukkus vähemalt 16 inimest.
• 29. aprill – Tsüklon Kennethi põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 45 inimest. Üleujutused tekitasid tõsist kahju Mosambiigis ja Komooride saarestikus.
• 4. mai – Bangladeshi ja Indiat tabas tsüklon Fani, mille tõttu hukkus vähemalt 89 inimest.
• 5. mai – Moskvas Šeremetjevo lennujaamas sooritas hädamaandumise Aerofloti reisilennuk Suhhoi Superjet 100. Lennuk süttis maandumisel põlema, 78 pardal olnud inimesest hukkus 41.
• 24. mai – Indias Suratis asuvas kaubanduskompleksis toimunud tulekahjus hukkus 22 inimest.
• 29. mai – Ungari pealinnas Budapestis põrkas kruusilaev kokku teise laevaga ja uppus. Õnnetuses hukkus 10 inimest.
• 16. juuni – Argentinat, Uruguayd ja Paraguayd tabas ulatuslik elektrikatkestus, mille tagajärjel jäi elektrita miljonid inimesed.
• 18. juuni – Indiat tabanud kuumalaine tagajärjel oli hukkunud vähemalt 184 inimest.
• 18. juuni – Indias Bihari osariigis hukkus entsefaliidipuhangu tõttu üle 100 lapse.
• 26. juuni – Madagaskaril Antananarivos toimunud kontserdil tallati rahvamassis surnuks 16 inimest ja üle 100 sai vigastada.
• 1. juuli – Venemaa allveelaeval Lošarik toimunud tulekahjus hukkus 14 meeskonnaliiget.
• 10. august – Tansaanias Morogoro linnas toimunud kütuseveokiplahvatuses hukkus vähemalt 70 ja sai vigastada üle 50 inimest.

Taifuun Lekima

• 10. august – Taifuun Lekima tabas Filipiine, Ryukyu saari, Taiwani ja Hiina idaosa, hukkus 105 inimest. Hiinas kujunes Lekima ajaloo kõige enam varalist kahju tekitanud taifuuniks.
• 15. august – Venemaal Moskvas tegi Ural Airlinesi reisilennuk Airbus A321 veidi aega pärast õhkutõusu hädamaandumise lähedal asuvale põllule pärast seda, kui lennuki mootorid oli sinna lennanud lindude tõttu seiskunud. Kõik pardal viibinud 233 inimest pääsesid eluga.

Orkaan Dorian oma tugevuse tipul 1. septembril

• 1. september – Orkaan Dorian maabus Bahamas viienda kategooria orkaanina, olles ajaloo võimsaim orkaan väljaspool troopikat. Hukkus 74 inimest.
• 2. september – USA-s California rannikul Santa Cruzi saare lähedal puhkes põlema tšarterlaev. Hukkus vähemalt 33 inimest.
• 10. september – Iraagis Karbalas puhkes islami püha ashurat tähistama tulnud inimeste seas rüselus, mille tagajärjel tallati surnuks vähemalt 31 inimest.
• 23. september – Pikka aega Kagu-Aasia kohal püsinud sudu oli põhjustatud üle 800 000 inimesel hingamisteede haiguseid.
• 24. september – Kashmiri piirkonnas toimunud maavärinas hukkus 40 ja sai vigastada 800 inimest.
• 25. september – Mali põhjaosas põrkasid lahingoperatsiooni ajal kokku kaks Prantsusmaa kaitsejõududele kuulunud helikopterit, kokkupõrkes hukkus 13 Prantsuse sõdurit.
• 26. september – Indoneesias Maluku provintsi tabanud maavärinas hukkus 41 inimest.
• 2. oktoober – USA-s Connecticuti osariigis purunes ja süttis põlema hädamaandumist sooritada püüdnud pommitaja Boeing B-17. Lennukis viibis õnnetuse hetkel 13 inimest, kellest seitse hukkusid.
• 12. oktoober – Jaapanis maabus taifuun Hagibis, mille tagajärjel hukkus vähemalt 95 inimest.
• 29. oktoober – Mindanao saart Filipiinidel tabas mitu maavärinat, millest tugevaim oli 6,6-magnituudiline. Hukkus 24 inimest.
• 31. oktoober – Jaapanis sai tulekahjus tugevalt kannatada UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Shuri loss.
• 31. oktoober – Pakistanis Liaquatpuri lähedal süttis reisirong põlema, hukkus 75 inimest.
• 9. november – India ja Bangladeshi rannikut tabas tsüklon Bulbul, mille tagajärjel hukkus 41 inimest.
• 26. november – Albaania loodeosa tabanud 6,4-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 52 ja sai vigastada üle 3000 inimese.
• 8. detsember – India pealinna Delhis toimunud tehasepõlengus hukkus 43 inimest.
• 9. detsember – Uus-Meremaal White Islandi saarel hakkas purskama vulkaan, hukkus 19 inimest.
• 9. detsember – Tšiili õhujõududele kuulunud transpordilennuk Lockheed C-130 Hercules kukkus Drake'i väina kohal alla. Hukkusid kõik pardal viibinud 38 inimest.
• 27. detsember – Kasahstanis Almatõ lähedal kukkus alla peatselt pärast õhkutõusmist alla reisilennuk Fokker 100. Hukkus vähemalt 12 ja sai vigastada 54 inimest.

Ettevõtlus ja majandus

• 7. juuli – Jõustus Aafrika mandri vabakaubandusleping.
• 23. september – Suurbritannia ülemaailmne turismiettevõte Thomas Cook Group lõpetas tegevuse, mille tagajärjel jäi ettevõtte 600 000 klienti välismaale.

Õigus ja kuritegevus

• 1. jaanuar – Austrias legaliseeriti samasooliste abielu.

Laurent Gbagbo

• 15. jaanuar – Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis Elevandiluuranniku endise presidendi Laurent Gbagbo süüdi inimsusvastastes kuritegudes.
• 12. veebruar – Mehhiko narkoparun Joaquín "El Chapo" Guzmán mõisteti USA kohtus süüdi kümnes talle süüks pandud kuriteos ning talle määrati eluaegne vanglakaristus.
• 26. veebruar – Austraalias avalikustati 2018. aasta detsembris langetatud kohtuotsus, millega katoliku kiriku kardinal George Pell mõisteti süüdi laste seksuaalses ahistamises ja ärakasutamises. Pell oli kõrgeima Vatikani ametniku, kes kunagi on seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud.
• 11. aprill – Briti võimud vahistasid WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i pärast seda, kui Ecuadori suursaatkond oli otsustanud talle varjupaika enam mitte pakkuda.
• 24. mai – Taiwanis legaliseeriti esimese riigina Aasias samasooliste abielu.
• 14. oktoober – Hispaania Ülemkohus mõistis üheksat 2017. aastal toimunud Kataloonia iseseisvusreferendumi läbiviijat vanglakaristusega. Kohtuotsuste peale vallandusid Kataloonias massilised meeleavaldused.
• 23. oktoober – Inglismaal Graysis avastati konteinerist 39 inimese surnukehad.
• 25. november – Saksamaal Dresdeni lossist varastati mitusada teemanti ja juveeli.
• 18. detsember – Endine Pakistani president Pervez Musharraf mõisteti riigireetmise ja põhiseaduse rikkumise eest surma.
• 23. detsember – Saudi Araabia kohus mõistis 2018. aastal ajakirjaniku ja dissidendi Jamal Khashoggi tapmise eest viis inimest surma.

Keskkond ja tervishoid

• 9. mai – ÜRO teatas, et inimtegevuse tõttu on Maa elurikkus katastroofiliselt vähenenud.
• 17. juuli – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas Kongo Demokraatliku Vabariigi ebolaepideemia, mis oli nõudnud üle 1600 inimelu, rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks.
• 25. juuli – Euroopat tabanud kuumalaines purunesid mitmetes riikides kuumarekordid.

Satelliidifotol nähtavad metsapõlengud Amazonases

• 21. august – Brasiilia Riiklik Kosmoseuuringute Instituut (INPE) teatas, et satelliidiandmate põhjal on Amazonase vihmametsa piirkonnas metsatulekahjud sagenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui 80%.
• 2. september – Brasiilia kirderannikul avastati teadmata päritolu tohutu naftareostus.

Religioon

Bartholomeos I annab Ukraina õigeusu kirikule üle autokefaalia tomose

• 5. jaanuar – Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I andis Ukraina õigeusu kirikule iseseisvuse.

Kunst ja kultuur

• 19. märts – Karen Uhlenbeck pälvis esimese naisena puhta ja rakendusmatemaatika alal välja antava Abeli auhinnna.

Sport

• 3. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis kuuendat korda New England Patriots, alistades Los Angeles Ramsi.
• 12. juuni – Jäähokiliiga NHL-i klubi St. Louis Blues võitis esimest korda Stanley karika, alistades finaalseerias Boston Bruinsi.
• 13. juuni – Toronto Raptors tuli esimest korda klubi ajaloos NBA meistriks, võites viiendat korda järjest finaalseeriasse jõudnud Golden State Warriorsi.

Eliud Kipchoge

• 12. oktoober – Keenia jooksja Eliud Kipchoge sai esimeseks inimeseks, kes on jooksnud maratoni alla kahe tunni.
• 13. oktoober – Keenia jooksja Brigid Kosgei püstitas Chicago maratonil naiste maratonijooksu maailmarekordi.
• 30. oktoober – Pesapalliklubi Washington Nationals võitis esimest korda klubi ajaloos World Seriesi, alistades Houston Astrosi.
• 9. detsember – Maailma Antidopingu Agentuur kehtestas Venemaale dopinguskandaalide tõttu nelja-aastase keelu rahvusvahelisel suurvõistlustel osalemiseks.

Muusika

Duncan Laurence

• 10. veebruar – 61. Grammy auhindade jagamisel pälvisid enim auhindu Childish Gambino ja Kacey Musgraves, võites mõlemad kokku neljas kategoorias.
• 18. mai – Iisraelis Tel Avivis toimunud 64. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalkontserdi võitis Hollandi laulja Duncan Laurence lauluga "Arcade".

Tähtsamad 2019. aastal ilmunud albumid

• Backstreet Boys – "DNA" (23. jaanuar)
• Bring Me the Horizon – "Amo" (25. jaanuar)
• Ariana Grande – "Thank U, Next" (8. veebruar)
• Avril Lavigne – "Head Above Water" (15. veebruar)
• Billie Eilish – "When We All Fall Asleep, Where Do We Go?" (29. märts)
• Rammstein – "Rammstein" (17. mai)
• Madonna – "Madame X" (14. juuni)
• Slipknot – "We Are Not Your Kind" (9. august)
• Taylor Swift – "Lover" (23. august)
• Lana Del Rey – "Norman Fucking Rockwell!" (30. august)
• Tool – "Fear Inoculum" (30. august)
• Kanye West – "Jesus Is King" (25. oktoober)
• Celine Dion – "Courage" (15. november)
• Coldplay – "Everyday Life" (22. november)
• The Who – "Who" (6. detsember)
• Harry Styles – "Fine Line" (13. detsember)

Filmindus

• 26. veebruar – 91. Oscarite jagamisel võitis parima filmi auhinna "Roheline raamat" ("Green Book"). Kõige enam, neli auhinda võitis "Bohemian Rhapsody", sealhulgas parima meespeaosatäitja kategoorias.
• 20. juuli – "Tasujad: Lõppmäng" ("Avengers: Endgame") sai kõigi aegade enim piletitulu teeninud filmiks, ületades "Avatarile" kuulunud rekordi.

Suurima piletituluga filmid 2019. aastal

Koht	Pealkiri	Levitaja	Piletitulu
1.	"Tasujad: Lõppmäng" ("Avengers: Endgame")	Disney	$2 797 800 564
2.	"Lõvikuningas" ("The Lion King")		$1 656 821 650
3.	"Lumekuninganna ja igavene talv 2" ("Frozen II")		$1 220 078 738
4.	"Ämblikmees: Kodust kaugel" ("Spider-Man: Far From Home")	Sony	$1 131 927 996
5.	"Kapten Marvel" ("Captain Marvel")	Disney	$1 128 274 794
6.	"Lelulugu 4" ("Toy Story 4")		$1 073 394 593
7.	"Jokker" ("Joker")	Warner Bros.	$1 062 994 002
8.	"Aladin" ("Aladdin")	Disney	$1 050 693 953
9.	"Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw" ("Hobbs & Shaw")	Universal	$758 910 100
10.	"Star Wars: Skywalkeri tõus" ("Star Wars: The Rise of Skywalker")	Disney	$725 513 384

Surnud

Albert Finney

Bibi Andersson

John Havlicek

Ieoh Ming Pei

Herman Wouk

Gloria Vanderbilt

Ross Perot

Rutger Hauer

Toni Morrison

Peter Fonda

Jacques Chirac

Anna Karina

• 11. jaanuar – Michael Atiyah, Briti matemaatik (89)
• 15. jaanuar – Carol Channing, USA näitleja (97)
• 23. jaanuar – Jonas Mekas, leedu päritolu USA filmilavastaja (96)
• 25. jaanuar – Florence Knoll, USA arhitekt ja disainer (101)
• 29. jaanuar – James Ingram, USA laulja (66)
• 4. veebruar – Matti Nykänen, Soome suusahüppaja (55)
• 6. veebruar – Rosamunde Pilcher, Briti kirjanik (94)
• 6. veebruar – Manfred Eigen, saksa bio- ja füsikokeemik (91)
• 7. veebruar – Frank Robinson, USA pesapallur (83)
• 7. veebruar – Albert Finney, inglise näitleja (82)
• 12. veebruar – Gordon Banks, inglise jalgpallur (81)
• 16. veebruar – Bruno Ganz, Šveitsi näitleja (77)
• 16. veebruar – Don Bragg, USA teivashüppaja (83)
• 18. veebruar – Alessandro Mendini, Itaalia disainer ja arhitekt (87)
• 19. veebruar – Don Newcombe, USA pesapallur (92)
• 21. veebruar – Stanley Donen, USA filmilavastaja ja koreograaf (94)
• 21. veebruar – Peter Tork, USA muusik (77)
• 25. veebruar – Mark Hollis, inglise muusik (64)
• 1. märts – Kevin Roche, iiri arhitekt (96)
• 4. märts – Klaus Kinkel, Saksa poliitik ja jurist (82)
• 4. märts – Keith Flint, inglise laulja (49)
• 9. märts – Bernard Binlin Dadié, Elevandiluuranniku kirjanik (103)
• 11. märts – Hal Blaine, USA trummar (90)
• 15. märts – W. S. Merwin, USA luuletaja (91)
• 16. märts – Dick Dale, USA kitarrist (81)
• 22. märts – Scott Walker, USA laulja (76)
• 29. märts – Agnès Varda, prantsuse filmilavastaja (90)
• 5. aprill – Sydney Brenner, Lõuna-Aafrika bioloog (92)
• 13. aprill – Lydia Wideman, Soome murdmaasuusataja (98)
• 13. aprill – Paul Greengard, USA neuroteadlane (93)
• 13. aprill – Yvette Williams, Uus-Meremaa kergejõustiklane (89)
• 14. aprill – Bibi Andersson, Rootsi näitleja (83)
• 15. aprill – Owen Garriott, USA elektriinsener ja astronaut (88)
• 16. aprill – Fay McKenzie, USA näitleja (101)
• 17. aprill – Alan García, Peruu poliitik (69)
• 22. aprill – Lê Đức Anh, Vietnami poliitik ja kindral (98)
• 25. aprill – John Havlicek, USA korvpallur (79)
• 30. aprill – Peter Mayhew, Inglise-USA näitleja (74)
• 2. mai – Red Kelly, Kanada jäähokimängija ja -treener (91)
• 7. mai – Jean Vanier, Kanada filosoof ja teoloog (90)
• 11. mai – Peggy Lipton, USA näitleja (72)
• 13. mai – Doris Day, USA näitleja ja laulja (97)
• 16. mai – Bob Hawke, Austraalia poliitik (89)
• 16. mai – Ieoh Ming Pei, Hiina-USA arhitekt (102)
• 17. mai – Herman Wouk, USA kirjanik (103)
• 20. mai – Niki Lauda, Austria vormelisõitja (70)
• 26. mai – Bart Starr, USA ameerika jalgpallur (85)
• 28. mai – Edward Seaga, Jamaica poliitik (89)
• 30. mai – Frank Lucas, USA narkokaubitseja (88)
• 31. mai – Roky Erickson, USA laulja ja kitarrist (71)
• 1. juuni – Michel Serres, prantsuse filosoof (88)
• 2. juuni – Ken Matthews, Briti kergejõustiklane (84)
• 6. juuni – Dr. John, USA laulja (77)
• 15. juuni – Franco Zeffirelli, Itaalia filmirežissöör ja teatrilavastaja (96)
• 15. juuni – Wilhelm Holzbauer, Austria arhitekt (88)
• 17. juuni – Gloria Vanderbilt, USA seltskonnadaam (95)
• 23. juuni – Dave Bartholomew, USA muusik ja helilooja (100)
• 30. juuni – Mitchell Feigenbaum, USA matemaatik ja füüsik (74)
• 2. juuli – Lee Iacocca, USA autotööstur (94)
• 6. juuli – João Gilberto, Brasiilia laulja, helilooja ja muusik (88)
• 9. juuli – Ross Perot, USA ettevõtja ja poliitik (89)
• 9. juuli – Rip Torn, USA näitleja ja koomik (88)
• 9. juuli – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik (81)
• 10. juuli – Valentina Cortese, Itaalia näitleja (96)
• 14. juuli – Hossain Mohammad Ershad, Bangladeshi kindral ja poliitik (89)
• 16. juuli – John Paul Stevens, USA kohtunik (99)
• 16. juuli – Johnny Clegg, Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik ja antropoloog (66)
• 17. juuli – Andrea Camilleri, Itaalia kirjanik (93)
• 19. juuli – Rutger Hauer, Hollandi näitleja (75)
• 22. juuli – Christopher C. Kraft Jr., USA aerokosmose insener (95)
• 22. juuli – Li Peng, Hiina poliitik (90)
• 25. juuli – Beji Caid Essebsi, Tuneesia president (92)
• 27. juuli – John Robert Schrieffer, USA füüsik (88)
• 29. juuli – Egil Danielsen, Norra odaviskaja (85)
• 4. august – Nuon Chea, Kambodža poliitik (93)
• 5. august – Toni Morrison, USA kirjanik (88)
• 7. august – Kary Mullis, USA biokeemik (74)
• 16. august – Felice Gimondi, Itaalia jalgrattur (76)
• 16. august – Peter Fonda, USA näitleja, lavastaja ja stsenarist (79)
• 19. august – Larry Taylor, USA basskitarrist (77)
• 25. august – Ferdinand Piëch, Austria ärimagnaat (82)
• 27. august – Dawda Jawara, Gambia poliitik (95)
• 30. august – Valerie Harper, USA näitleja (80)
• 3. september – Carol Lynley, USA näitleja ja modell (77)
• 6. september – Robert Mugabe, Zimbabwe poliitik (95)
• 9. september – Robert Frank, Šveitsi fotograaf ja dokumentalist (94)
• 10. september – Daniel Johnston, USA muusik (58)
• 11. september – B. J. Habibie, Indoneesia poliitik (83)
• 13. september – Eddie Money, USA laulja (70)
• 15. september – Ric Ocasek, USA muusik (75)
• 21. september – Sigmund Jähn, Saksamaa õhuväelane ja kosmonaut (82)
• 23. september – Robert Hunter, USA laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (78)
• 26. september – Jacques Chirac, Prantsusmaa poliitik (86)
• 30. september – Jessye Norman, USA ooperilaulja (74)
• 1. oktoober – Karel Gott, Tšehhil laulja (80)
• 4. oktoober – Diahann Carroll, USA näitleja (84)
• 6. oktoober – Ginger Baker, inglise trummar (80)
• 11. oktoober – Aleksei Leonov, vene kosmonaut (85)
• 11. oktoober – Robert Forster, USA näitleja (78)
• 13. oktoober – Charles Jencks, USA kultuuriteoreetik, maastikukujundaja ja arhitektuuriajaloolane (80)
• 16. oktoober – John Tate, USA matemaatik (94)
• 17. oktoober – Alicia Alonso, Kuuba baleriin ja koreograaf (98)
• 27. oktoober – Vladimir Bukovski, vene kirjanik ja ühiskonnategelane (76)
• 2. november – Marie Laforêt, prantsuse laulja ja näitleja (80)
• 6. november – Robert Freeman, inglise fotograaf (82)
• 9. detsember – Marie Fredriksson, rootsi laulja ja laulukirjutaja (61)
• 15. november – Harrison Dillard, USA kergejõustiklane (96)
• 29. november – Yasuhiro Nakasone, Jaapani poliitik (101)
• 12. detsember – Peter Snell, Uus-Meremaa kergejõustiklane (80)
• 14. detsember – Anna Karina, Taani-Prantsuse näitleja (79)
• 20. detsember – Roland Matthes, saksa ujuja (69)
• 26. detsember – Sue Lyon, USA näitleja (73)
• 29. detsember – Alasdair Gray, šoti kirjanik (85)