1991

1991. aasta (MCMXCI) oli 20. sajandi 91. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

Nõukogude Liidu lagunemine

 Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu lagunemine

Vilniuse veresaun 13. jaanuaril

• 13. jaanuar – Vilniuse veresaun: Leedu iseseisvusliikumist maha suruma saabunud Nõukogude väed ründasid Vilniuse telemaja, tappes vähemalt 14 tsiviilisikut.
• 9. veebruar – Leedus peetud iseseisvusreferendumil pooldas 90,2% protsenti valijatest riigi iseseisvust.
• 3. märts – Eestis ja Lätis viidi läbi iseseisvusreferendum. Eestis hääletas iseseisvumise poolt 78,4% ja Lätis 73,7% hääletanutest.
• 17. märts – Toimus üleliiduline referendum Nõukogude Liidu säilitamise küsimuses. Kuus vabariiki boikoteerisid seda. Ülejäänud vabariikides hääletas ligi 80% valijatest Nõukogude Liidu säilitamise poolt.
• 9. aprill – Gruusia kuulutas välja iseseisvuse.
• 26. mai – Zviad Gamsahhurdia valiti Gruusia presidendiks.
• 12. juuni – Boriss Jeltsin saavutas Venemaa esimestel presidendi otsevalimistel võidu kommunistide üle.
• 1. juuli – Ida-Euroopa liidrid kuulutasid Prahas Varssavi pakti laialisaadetuks.
• 31. juuli – Leedu-Valgevene piiril asuval Medininkai piiripunktis toimunud rünnakus tapsid Riia OMONi eriüksuslased seitse inimest.

T-80 tankid Moskvas riigipöördekatse ajal

• 19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse, mis kahe päeva pärast nurjus.
• 20. august – Eesti taasiseseisvus.
• 21. august – Läti kuulutas end iseseisvaks.
• 24. august – Seitsmenda Nõukogude Liidust eraldunud liiduvabariigina kuulutas end sõltumatuks Ukraina.
• 24. august – Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov astus tagasi kommunistliku partei juhi kohalt ning kutsus selle juhtkonda NLKP-d laiali saatma.
• 25. august – Valgevene kuulutas end iseseisvaks.
• 27. august – Moldova kuulutas end iseseisvaks.
• 30. august – Aserbaidžaan eraldus Nõukogude Liidust.
• 31. august – Usbekistan ja Kõrgõzstan kuulutasid kümnenda ja üheteistkümnenda endise liiduvabariigina välja iseseisvuse.
• 6. september – Nõukogude Liit tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.
• 9. september – Tadžikistan kuulutas välja iseseisvuse.
• 21. september – Armeenia kuulutas end iseseisvaks.
• 27. oktoober – Türkmenistani ülemnõukogu võttis vastu Nõukogude Liidust iseseisvumise seaduse.
• 1. detsember – Üle 92% Ukraina elanikest hääletasid referendumil Nõukogude Liidust lahkulöömise poolt.
• 8. detsember – Venemaa, Valgevene ja Ukraina moodustasid Sõltumatute Riikide Ühenduse.
• 25. detsember – Mihhail Gorbatšov loobus ametlikult Nõukogude Liidu presidendi ametikohast. Päev hiljem lakkas Nõukogude Liit olemast.

Jugoslaavia lagunemine ja sõjad

 Pikemalt artiklites Jugoslaavia lagunemine ja Jugoslaavia sõjad

• 9. märts – Jugoslaavia sõjavägi sisenes mitmekümne tankiga Belgradi, kus politsei ja mitmetuhande kommunismivastase meeleavaldaja vahel toimunud tänavalahingutes oli surma saanud vähemalt kaks inimest.
• 19. mai – Toimus Horvaatia iseseisvusreferendum Jugoslaaviast. 93,2% hääletanutest olid iseseisvuse poolt.
• 25. juuni – Jugoslaavia vabariigid Sloveenia ja Horvaatia kuulutasid end iseseisvaks, vallandades vägivallalaine.
• 7. juuli – Brioni kokkuleppega lõppes kümme päeva väldanud Sloveenia iseseisvussõda.
• 1. oktoober – Horvaatia iseseisvussõda: Jugoslaavia Rahvaarmee piiras Horvaatias sisse Dubrovniki ümbritsevad alad ja alustasid seitse kuud kestnud linna piiramist.
• 7. oktoober – Horvaatia iseseisvussõda: Jugoslaavia Rahvaarmee korraldas Zagrebis õhurünnaku Horvaatia presidendi ametlikule residentsile Banski dvorile.
• 18. november – Horvaatia iseseisvussõda: Jugoslaavia Rahvaarmee vallutas Vukovari linna Horvaatias, lõpetades 87 päeva kestnud piiramise.

Lahesõda

 Pikemalt artiklis Lahesõda

• 12. jaanuar – USA Kongress andis president George Bushile loa kasutada jõudu Iraagi väljatõrjumiseks Kuveidist.

USA hävituslennukid Kuveidi põlevate naftaväljade kohal

• 17. jaanuar – USA juhitud liitlasväed alustasid Iraagi vastu operatsiooni Kõrbetorm.
• 29. jaanuar – Lahesõjas algas esimene suurem maismaalahing, kui Iraagi väed tungisid Saudia Araabia linna Khafjisse.
• 13. veebruar – USA lennukid hävitasid Bagdadis asunud punkri, mida peeti armeeobjektiks, kuid kus tegelikult viibisid tsiviilisikud. Eri andmeil hukkus 40–500 inimest.
• 24. veebruar – Lääneriikide maaväed alustasid pealetungi Iraagi vägedele Kuveidis ja Iraagis.
• 28. veebruar – Lahesõja lõpp: Lääneriigid ja Iraak lõpetasid vastastikuse sõjategevuse ning Iraak lubas nõustuda kõigi ÜRO resolutsioonidega Kuveidi suhtes.
• 14. märts – Kuveidi emiir Jaber Al-Ahmad Al-Sabah naasis kodumaale pärast seitsmekuist eksiili ning kaks nädalat pärast riigi vabastamist Iraagi okupatsioonist.

Muud sündmused

• 5. jaanuar – Algas Gruusia ja Lõuna-Osseetia vägede vahel toimunud Esimene Lõuna-Osseetia sõda, kus viimaste poolele osalesid veel vabatahtlikud Venemaalt.
• 17. jaanuar – Harald V sai pärast oma isa Olav V surma Norra kuningaks.
• 26. jaanuar – Somaalias kukutati ülestõusu käigus enam kui 20 aastat riiki valitsenud president Siad Barre.
• 7. veebruar – Iiri Vabariiklik Armee ründas isetehtud müüseriga Londonis Suurbritannia valitsuse peakorterit, üritades tappa Briti peaminister John Majori. Neli inimest sai vigastada.
• 11. veebruar – Haagis asutati Esindamata Rahvaste Organisatsioon.
• 15. veebruar – Loodi Visegrádi grupp.
• 3. märts – Mustanahalise taksojuhi Rodney Kingi peksmine Los Angelese politseinike poolt põhjustas avalikkuse pahameeletormi, mille tõttu kasvasid pinged mustanahaliste kogukonna ja politsei vahel.
• 31. märts – Kommunistid saavutasid Albaania esimestel mitmeparteilistel valimistel võidu, kuid opositsioon võitis kõigis suuremates linnades.
• 9. aprill – Poolast lahkusid esimesed Nõukogude väed.
• 15. mai – Édith Cresson astus ametisse Prantsusmaa esimese naispeaministrina.
• 18. mai – Somaalimaa eraldus Somaaliast.
• 21. mai – Endine India peaminister Rajiv Gandhi hukkus Sriperumbuduris enesetapurünnakus.
• 24. mai – Iisraeli kaitseväed alustasid salaoperatsiooni "Solomon", mille eesmärgiks oli Etioopia juutide toomine Iisraeli.
• 31. mai – Portugali pealinnas Lissabonis kirjutati alla Angola rahuleppele.
• 12. juuni – Sri Lankal Kokkadichcholai külas sõjaväelased üle 150 tamili tsiviilisiku.
• 17. juuni – Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus tühistas viimase apartheidiseaduse.
• 20. juuni – Saksamaa seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise Berliini.
• 17. september – ÜRO Peaassamblee võttis organisatsiooni liikmeteks Eesti, Läti ja Leedu, samuti Põhja- ja Lõuna-Korea, Mikroneesia ning Marshalli Saared.
• 29. september – Haiti president Jean-Bertrand Aristide tagandati pärast kaheksa kuud varem toimunud esimesi üldvalmisi riigis sõjaväelise riigipöörde käigus.
• 16. oktoober – Relvastatud mees sõitis USA-s Texase osariigis Killeenis sõidukiga kohvikusse ja avas seejärel tule, tappes 23 inimest.
• 30. oktoober – Kogunes Madridi konverents, mis oli rahvusvahelise üldsuse katse taasalustada Iisraeli-Palestiina rahuprotsess läbirääkimiste kaudu.
• 12. november – Ida-Timoris Dilis tapeti üliõpilaste demonstratsioonil vähemalt 250 iseseisvuspooldajat.
• 20. november – Mägi-Karabahhi sõda: Rahuvalvajaid vedanud Aserbaidžaani helikopter tulistati Mägi-Karabahhi kohal alla, hukkusid kõik pardal viibinud 22 inimest. Sellega katkesid käimasolevad rahukõnelused.
• 12. detsember – Nigeeria pealinnaks sai Lagose asemel Abuja.
• 26. detsember – Alžeerias toimusid esimesed mitmeparteilised valimised pärast iseseisvumist Prantsuse võimu alt 1962. aastal.

Õnnetused ja katastroofid

• 30. aprill – Bangladeshi tabanud troopilises tsüklonis hukkus hinnanguliselt 138 000 inimest.

Pinatubo vulkaan

• 26. mai – Veidi aega pärast õhkutõusu Bangkoki lennujaamast Tais hakkas Austria lennufirma Lauda Airi reisilennuk õhus lagunema, kuni alla kukkus. Hukkusid kõik pardal viibinud 223 inimest.
• 10. juuni – Esmakordselt mitme sajandi jooksul hakkas purskama Pinatubo vulkaan Filipiinidel, mistõttu USA Clarki õhujõudude baasist evakueeriti tuhandeid ameeriklasi.
• 11. juuli – Veidi aega pärast õhkutõusmist kukkus Saudi Araabias alla Nigeria Airwaysi lennuk palveränduritega, surma said kõik 261 pardalviibinut.
• 8. august – Kukkus kokku Varssavi raadiomast, mis oli sel ajal maailma kõrgeim ehitis.
• 3. september – USA-s Põhja-Carolina osariigis Hamleti linnas asuvas kanaliha töötlemiskeskuses toimunud tulekahjus hukkus 25 inimest.
• 20. oktoober – Indias Uttarakhandi osariigis toimunud 6,8-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 768 inimest ja purunes tuhandeid hooneid.
• 31. oktoober–3. november – Kesk-Lääne piirkonda USA-s tabas ulatuslik lumetorm. Hukkus 22 inimest.
• 2. november – USA kirderannikut ja Kanada kagurannikut tabas esimese kategooria orkaan, millele anti nimeks "Täiuslik torm". See tõi kaas suure veetaseme tõusu ja tugevad tuuleiilid. Hukkus 13 inimest.
• 15. detsember – Punasel merel uppus Egiptuse reisilaev MV "Salem Express". Hukkus üle 450 inimese.

Teadus ja tehnoloogia

• 11. juuli – Toimus 20. sajandi viimane täielik päikesevarjutus.
• 6. august – Briti arvutiteadlane Tim Berners-Lee avaldas kirjelduse World Wide Web projekti kohta.
• 17. september – Soome päritolu tarkvaraarendaja Linus Torvalds avaldas operatsioonisüsteemi Linuxi esimese versiooni.
• 19. september – Kaks saksa turisti avastasid Austrias Alpidest umbes 3330. aastast eKr pärineva jäämees Ötzi hästi säilinud muumia.
• 29. oktoober – USA kosmosesond Galileo tegi foto asteroidist 951 Gaspra, mis oli üldse esimene lähifoto asteroidist.

Ettevõtlus ja majandus

• 26. märts – Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay sõlmisid lepingu Lõuna-Ameerika ühisturu Mercosur moodustamiseks.

Õigus ja kuritegevus

• 10. juuni – USA-s California osariigis South Lake Tahoes rööviti 11-aastane Jaycee Dugard, kel õnnestus vabaneda alles 18 aastat hiljem.

Kunst ja kultuur

• 3. oktoober – Nadine Gordimer pälvis esimese lõunaaafriklasena Nobeli kirjandusauhinna.

Sport

• 25. august – Saksa vormelisõitja Michael Schumacher debüteeris Vormel-1 sarjas Belgia Grand Prix'l.
• 7. november – Profikorvpallur Magic Johnson teatas HI-viirusega nakatumise tõttu sportlaskarjääri lõpetamisest.

Filmindus

Suurima piletituluga filmid 1991. aastal

Koht	Pealkiri	Levitaja	Piletitulu
1.	"Terminaator 2: Kohtupäev" ("Terminator 2: Judgment Day")	TriStar Pictures	$519 843 345
2.	"Robin Hood: Varaste prints" ("Robin Hood: Prince of Thieves")	Warner Bros. Pictures	$390 493 908
3.	"Kaunitar ja koletis" ("Beauty and the Beast")	Walt Disney Pictures	$346 317 207
4.	"Kapten konkskäsi" ("Hook")	TriStar Pictures	$300 854 823
5.	"Voonakeste vaikimine" ("The Silence of the Lambs")	Orion Pictures	$272 742 922
6.	"JFK"	Warner Bros. Pictures	$205 405 498
7.	"Addamsite perekond" ("The Addams Family")	Paramount Pictures/Orion Pictures	$191 502 426
8.	"Hirmu neem" ("Cape Fear")	Universal Studios	$182 291 969
9.	"Ässad" ("Hot Shots!")	20th Century Fox	$181 096 164
10.	"Linnavurled" ("City Slickers")	Columbia Pictures	$179 033 791

Sündinud

Gabriella Cilmi

• 30. juuni – Margaret, Poola laulja
• 10. oktoober – Gabriella Cilmi, Austraalia laulja

Surnud

• 2. märts – Serge Gainsbourg, prantsuse laulja, helilooja, luuletaja, näitleja ja lavastaja (62)
• 14. märts – Doc Pomus, USA laulukirjutaja (65)
• 20. aprill – Yumjaagiin Tsedenbal, Mongoolia poliitik (74)
• 1. mai – Richard Thorpe, USA filmilavastaja (95)
• 8. juuni – Heidi Brühl, saksa laulja ja näitleja (49)
• 19. juuni – Jean Arthur, USA näitleja (90)
• 2. juuli – Lee Remick, USA näitleja (55)
• 5. august – Soichiro Honda, Jaapani insener ja tööstur (84)
• 3. september – Frank Capra, USA filmilavastaja ja produtsent (94)
• 7. september – Edwin McMillan, USA keemik (83)
• 15. september – Sulkhan Tsintsadze, Gruusia helilooja (66)
• 24. september – Theodor Seuss Geisel, USA kirjanik (87)
• 6. oktoober – Igor Talkov, vene rokkmuusik (34)
• 9. oktoober – Dagmar Lange, Rootsi kirjanik (77)
• 23. november – Klaus Kinski, saksa näitleja (65)
• 12. detsember – Eleanor Boardman, USA näitleja (93)