1975

1975. aasta (MCMLXXV) oli 20. sajandi 75. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 15. jaanuar – Portugal sõlmis UNITA, MPLA ja Angola Vabastusrindega Alvori leppe, mis lõpetas Angola iseseisvussõja.
• 11. veebruar – Margaret Thatcher valiti Briti Konservatiivse Partei liidriks. Ta oli esimene naissoost parteijuht Suurbritannia ajaloos.
• 13. veebruar – Küprose türklased kuulutasid saare Türgi poolt okupeeritud põhjapoolel välja oma administratsiooni.

Faisal

• 25. märts – Saudi Araabia kuningas Faisal hukkus oma vennapoja Faisal bin Musaid käe läbi. Võimule tuli Faisali vend kroonprints Khalid.
• 17. aprill – Punakhmeerid võtsid Pol Poti juhtimisel Kambodža pealinnas Phnom Penhis võimu enda kätte.
• 30. aprill – Põhja-Vietnami kommunistlikud väed ja revolutsiooniline ajutine valitsus võtsid enda valdusse Saigoni, millega lõppes Vietnami sõda.
• 12. mai – USA teatas, et Kambodža sõjalaev on rahvusvahelistes vetes arestinud USA kaubalaeva SS Mayaguez.
• 16. mai – Umbes kuu aega varem toimunud rahvahääletuse põhjal loobus Sikkimi kuningriik monarhiast, saades India osariigiks.
• 16. mai – Jaapani alpinist Junko Tabei jõudis esimese naisena Džomolungma tippu.
• 5. juuni – Suessi kanal taasavati pärast 1967. aasta sõda rahvusvaheliseks laevaliikluseks.
• 25. juuni – India peaminister Indira Gandhi kuulutas välja erakorralise seisukorra, et teha lõpp tema kukutamise nimel puhkenud võitlusele.
• 25. juuni – Mosambiik saavutas iseseisvuse Portugalist.
• 30. juuli – USA-s Detroitis jäi kadunuks ametiühingu juht Jimmy Hoffa.
• 1. august – Helsingi tippkohtumisel kiitsid 35 riigi liidrid heaks ulatusliku harta rahu kindlustamiseks Euroopas.
• 5. september – Mansonite jõuku kuulunud Lynette Fromme üritas Sacramentos tappa USA presidenti Gerald Fordi.

Paapua Uus-Guinea lipp

• 16. september – Paapua Uus-Guinea kuulutas välja iseseisvuse.
• 22. september – Sara Jane Moore üritas San Franciscos mõrvata USA presidenti Gerald Fordi. See oli juba teine presidendile tehtud atentaat 17 päeva jooksul.
• 24. september – Esimeste inimestena õnnestus kahel britil, Dougal Hastonil ja Doug Scottil, tõusta Džomolungma tippu mäe edelaküljest.
• 27. september – Baski terroriorganisatsiooni ETA kaks liiget ja kolm Revolutsioonilise Antifašistliku Patriootliku rinde liiget olid Hispaanias viimased, kelle surmanuhtlus täide viidi, olles mõistetud süüdi politseinike ja kodanikukaitsjate eest.
• 9. oktoober – Nõukogude Liidu dissident ja füüsik Andrei Sahharov sai Nobeli rahuauhinna.
• 24. oktoober – Islandil osales 90% riigi naistest streigil, et protsestida palgalõhe ja ebaausate tööhõivepraktikate vastu.
• 30. oktoober – Hispaania prints Juan Carlos asus pärast Francisco Franco haigestumist täitma riigipea kohuseid.
• 10. november – ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni 3379, millega võrdustati sionism rassismiga.
• 11. november – Senine Portugali asumaa Angola sai iseseisvaks.
• 14. november – Madridis sõlmitud lepinguga viis Hispaania oma väed Hispaania Saharast välja.
• 25. november – Johan Ferrier sai pärast Suriname'i iseseisvumist Hollandist riigi esimeseks presidendiks.
• 7. detsember – Indoneesia sõjavägi hõivas Ida-Timori ja alustas 25 aastat kestnud okupatsiooni.
• 28. detsember – New Yorgis LaGuardia lennujaamas plahvatas pomm. Hukkus 11 inimest ja veel 74 sai tõsiselt viga.

Teadus ja tehnoloogia

• 4. aprill – Bill Gates ja Paul Allen asutasid Microsofti.
• 19. aprill – Nõukogude rakett viis orbiidile India esimese satelliidi Aryabhata.

Apollo-Sojuzi meeskond

• 17. juuli – Apollo-Sojuzi testprojekt: USA kosmosejaam Apollo 18 põkkus orbiidil Nõukogude Liidu jaamaga Sojuz 19.
• 20. august – Floridast saadeti Marsi poole teele USA kosmoseaparaat Viking 1.
• 22. oktoober – Esimesed ülesvõtted teise planeedi pinnalt lähetas Maale Veenuselt Nõukogude kosmosesond Venera 9.

Tu-144

• 26. detsember – Esmakordselt maailmas asus regulaarliinile ülehelikiirusel lendav lennuk Tu-144.

Õnnetused ja katastroofid

• 5. jaanuar – Kaubalaev "Lake Illawarra" sõitis Tasmaanias Hobartis vastu üle Derwenti jõe kulgevat silda. Õnnetuses hukkus 12 inimest.
• 28. veebruar – Londonis ei suutnud metroo peatuda, sõites tunneli lõpus vastu seina. Õnnetuses hukkus 43 inimest.
• 27. detsember – Indias Chasnala kaevanduses hukkus plahvatuses ning sellele järgnenud veeuputuses ligi 380 kaevurit.

Kunst ja kultuur

Filmi "Lõuad" plakat

• 20. juuni – Esilinastus film "Lõuad" ("Jaws"), millest sai prototüüpiline suvine kassahitt ja mis pani aluse kaasaegsele Hollywoodi ärimudelile.

Sport

• 5. juuli – Arthur Ashe võitis esimese mustanahalisena Wimbledoni tenniseturniiri.
• 1. oktoober – Muhammad Ali alistas "Manila trillerina" tuntuks saanud poksimatšis Joe Frazieri.

Muusika

Tegevuse lõpetasid ansamblid Badfinger, The Beau Brummels, Faces, The Guess Who, Raspberries.

Tegevust alustasid ansamblid Boney M., The Boomtown Rats, Iron Maiden, Motörhead, Rainbow, Sex Pistols, Talking Heads.

Surnud

• 21. jaanuar – Mascha Kaléko, saksakeelne juudi luuletaja (67)
• 14. veebruar – P. G. Wodehouse, inglise kirjanik (93)
• 8. märts – George Stevens, USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (70)
• 14. märts – Susan Hayward, USA näitleja (57)
• 16. märts – T-Bone Walker, USA bluusimuusik (64)
• 14. aprill – Fredric March, USA näitleja (77)
• 13. mai – Marguerite Perey, Prantsuse füüsik (65)
• 29. november – Graham Hill, Briti vormelisõitja (46)