Raamaturott Viki
Advertisement

1975. aasta (MCMLXXV) oli 20. sajandi 75. aasta.

Sündmused[]

Poliitika ja maailmasündmused[]

  • 15. jaanuar – Portugal sõlmis UNITA, MPLA ja Angola Vabastusrindega Alvori leppe, mis lõpetas Angola iseseisvussõja.
  • 11. veebruar – Margaret Thatcher valiti Briti Konservatiivse Partei liidriks. Ta oli esimene naissoost parteijuht Suurbritannia ajaloos.
  • 13. veebruar – Küprose türklased kuulutasid saare Türgi poolt okupeeritud põhjapoolel välja oma administratsiooni.
King Faisal of Saudi Arabia on on arrival ceremony welcoming 05-27-1971 (cropped)

Faisal

  • 25. märts – Saudi Araabia kuningas Faisal hukkus oma vennapoja Faisal bin Musaid käe läbi. Võimule tuli Faisali vend kroonprints Khalid.
  • 17. aprill – Punakhmeerid võtsid Pol Poti juhtimisel Kambodža pealinnas Phnom Penhis võimu enda kätte.
  • 21. aprill – Nguyễn Văn Thiệu astus Lõuna-Vietnami presidendi kohalt tagasi.
  • 30. aprill – Põhja-Vietnami kommunistlikud väed ja revolutsiooniline ajutine valitsus võtsid enda valdusse Saigoni, millega lõppes Vietnami sõda.
  • 12. mai – USA teatas, et Kambodža sõjalaev on rahvusvahelistes vetes arestinud USA kaubalaeva SS Mayaguez.
  • 16. mai – Umbes kuu aega varem toimunud rahvahääletuse põhjal loobus Sikkimi kuningriik monarhiast, saades India osariigiks.
  • 5. juuni – Suessi kanal taasavati pärast 1967. aasta sõda rahvusvaheliseks laevaliikluseks.
  • 25. juuni – India peaminister Indira Gandhi kuulutas välja erakorralise seisukorra, et teha lõpp tema kukutamise nimel puhkenud võitlusele.
  • 25. juuni – Mosambiik saavutas iseseisvuse Portugalist.
  • 5. juuli – Roheneemesaared saavutasid Portugalist iseseisvuse.
  • 12. juuli – São Tomé ja Príncipe kuulutas end Portugalist iseseisvaks.
  • 30. juuli – USA-s Detroitis jäi kadunuks ametiühingu juht Jimmy Hoffa.
  • 1. august – Helsingi tippkohtumisel kiitsid 35 riigi liidrid heaks ulatusliku harta rahu kindlustamiseks Euroopas.
  • 15. august – Bangladeshis toimunud riigipöördes tapeti riigi esimene president Sheikh Mujibur Rahman ja tema perekond.
  • 5. september – Mansonite jõuku kuulunud Lynette Fromme üritas Sacramentos tappa USA presidenti Gerald Fordi.
Flag of Papua New Guinea

Paapua Uus-Guinea lipp

  • 16. september – Paapua Uus-Guinea kuulutas välja iseseisvuse.
  • 22. september – Sara Jane Moore üritas San Franciscos mõrvata USA presidenti Gerald Fordi. See oli juba teine presidendile tehtud atentaat 17 päeva jooksul.
  • 24. september – Esimeste inimestena õnnestus kahel britil, Dougal Hastonil ja Doug Scottil, tõusta Džomolungma tippu mäe edelaküljest.
  • 27. september – Baski terroriorganisatsiooni ETA kaks liiget ja kolm Revolutsioonilise Antifašistliku Patriootliku rinde liiget olid Hispaanias viimased, kelle surmanuhtlus täide viidi, olles mõistetud süüdi politseinike ja kodanikukaitsjate eest.
  • 9. oktoober – Nõukogude Liidu dissident ja füüsik Andrei Sahharov sai Nobeli rahuauhinna.
  • 24. oktoober – Islandil osales 90% riigi naistest streigil, et protestida palgalõhe ja ebaausate tööhõivepraktikate vastu.
  • 30. oktoober – Hispaania prints Juan Carlos asus pärast Francisco Franco haigestumist täitma riigipea kohuseid.
  • 10. november – ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni 3379, millega võrdustati sionism rassismiga.
  • 11. november – Senine Portugali asumaa Angola sai iseseisvaks.
  • 11. november – Austraalias toimunud põhiseadusliku kriisi ajal saatis kindralkuberner John Kerr laiali peaminister Gough Whitlami valitsuse.
  • 14. november – Madridis sõlmitud lepinguga viis Hispaania oma väed Hispaania Saharast välja.
  • 25. november – Johan Ferrier sai pärast Suriname'i iseseisvumist Hollandist riigi esimeseks presidendiks.
  • 30. november – President Urho Kekkonen nimetas ametisse "erakorralise valitsuse", mida asus juhtima Martti Miettunen.
  • 7. detsember – Indoneesia sõjavägi hõivas Ida-Timori ja alustas 25 aastat kestnud okupatsiooni.
  • 29. detsember – New Yorgis LaGuardia lennujaamas plahvatas pomm. Hukkus 11 inimest ja veel 74 sai tõsiselt viga.

Teadus ja tehnoloogia[]

  • 9. veebruar – Nõukogude Liidu kosmosemissioon Sojuz 17 naasis Maale pärast 29 päeva orbitaaljaamas Saljut 4.
  • 4. aprill – Bill Gates ja Paul Allen asutasid Microsofti.
  • 19. aprill – Nõukogude rakett viis orbiidile India esimese satelliidi Aryabhata.
  • 16. mai – Jaapani alpinist Junko Tabei jõudis esimese naisena Džomolungma tippu.
  • 30. mai – Asutati Euroopa Kosmoseagentuur.
Portrait of ASTP crews - restoration

Apollo-Sojuzi meeskond

  • 17. juuli – Apollo-Sojuzi testprojekt: USA kosmosejaam Apollo 18 põkkus orbiidil Nõukogude Liidu jaamaga Sojuz 19.
  • 20. august – Floridast saadeti Marsi poole teele USA kosmoseaparaat Viking 1.
  • 30. september – Ründehelikopter Boeing AH-64 Apache sooritas esmalennu.
  • 22. oktoober – Esimesed ülesvõtted teise planeedi pinnalt lähetas Maale Veenuselt Nõukogude kosmosesond Venera 9.
Tu-144-schoenefeld

Tu-144

  • 26. detsember – Esmakordselt maailmas asus regulaarliinile ülehelikiirusel lendav lennuk Tu-144.

Õnnetused ja katastroofid[]

  • 5. jaanuar – Kaubalaev "Lake Illawarra" sõitis Tasmaanias Hobartis vastu üle Derwenti jõe kulgevat silda. Õnnetuses hukkus 12 inimest.
  • 4. veebruar – Hiina kirdeosas asuvat Haichengi linna tabanud 7,3-magnituudilses maavärinas hukkus umbes 1300 inimest.
  • 28. veebruar – Londonis ei suutnud metroorong peatuda, sõites tunneli lõpus vastu seina. Õnnetuses hukkus 43 inimest.
  • 27. detsember – Indias Chasnala kaevanduses hukkus plahvatuses ning sellele järgnenud veeuputuses ligi 380 kaevurit.
  • 5.–9. august – Hiinas Henani provintsis purunes tsüklon Nina tõttu Banqiao pais, mille tagajärjel ujutasid tulvaveed üle umbes 30 linna. Hinnanguliselt hukkus 85 600–240 000 inimest.

Õigus ja kuritegevus[]

  • 26. märts – Jõustus bioloogiliste relvade konventsioon.

Religioon[]

  • 14. september – Elizabeth Ann Seton kuulutati esimese ameeriklasena katoliku kiriku pühakuks.

Kunst ja kultuur[]

JAWS Movie poster

Filmi "Lõuad" plakat

  • 20. juuni – Esilinastus film "Lõuad" ("Jaws"), millest sai prototüüpiline suvine kassahitt ja mis pani aluse kaasaegsele Hollywoodi ärimudelile.

Sport[]

  • 5. juuli – Arthur Ashe võitis esimese mustanahalisena Wimbledoni tenniseturniiri.
  • 1. oktoober – Muhammad Ali alistas "Manila trillerina" tuntuks saanud poksimatšis Joe Frazieri.

Muusika[]

Tegevuse lõpetasid ansamblid Badfinger, The Beau Brummels, Faces, The Guess Who, Raspberries.

Tegevust alustasid ansamblid Boney M., The Boomtown Rats, Iron Maiden, Motörhead, Rainbow, Sex Pistols, Talking Heads.

  • 25. august – USA muusik Bruce Springsteen andis välja oma kolmanda stuudioalbumi "Born to Run", millega saavutas kommertsläbimurde.
  • 12. september – Inglise rock-ansambel Pink Floyd andis välja oma üheksanda stuudioalbumi "Wish You Were Here".
  • 8. november – David Bowie singel "Space Oddity" jõudis kuus aastat pärast esimest korda välja andmist Briti singlite edetabelis esikohale.

Sündinud[]

  • 9. oktoober – Sean Lennon, Briti-USA muusik

Surnud[]

  • 21. jaanuar – Mascha Kaléko, saksakeelne juudi luuletaja (67)
  • 8. veebruar – Robert Robinson, briti keemik (88)
  • 14. veebruar – P. G. Wodehouse, inglise kirjanik (93)
  • 19. veebruar – Luigi Dallapiccola, itaalia helilooja (71)
  • 8. märts – George Stevens, USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (70)
  • 14. märts – Susan Hayward, USA näitleja (57)
  • 16. märts – T-Bone Walker, USA bluusimuusik (64)
  • 27. märts – Arthur Bliss, inglise helilooja ja dirigent (83)
  • 14. aprill – Fredric March, USA näitleja (77)
  • 13. mai – Marguerite Perey, Prantsuse füüsik (65)
  • 22. mai – Lefty Grove, USA pesapallur (75)
  • 28. juuni – Rod Serling, USA stsenarist ja teleprodutsent (50)
  • 30. juuli – James Blish, inglise kirjanik (54)
  • 29. november – Graham Hill, Briti vormelisõitja (46)
Aasta 1975
◄◄ | | 1971 | 1972 | 1973 | 1974 | 1975 | 1976 | 1977 | 1978 | 1979 | | ►►
Advertisement