1974

1974. aasta (MCMLXXIV) oli 20. sajandi 74. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 20. jaanuar – Vietnami sõda: Hiina ja Lõuna-Vietnami vahel toimunud lahing Paraceli saarte pärast lõppes Hiina võiduga.
• 4. veebruar – Põhja-Inglismaal hukkus 12 inimest, kui teenistusväliseid Briti sõdureid ja nende perekondade liikmeid vedanud bussis plahvatas Iiri Vabariikliku Armee paigaldatud pomm.

Grenada lipp

• 7. veebruar – Suurbritannia andis iseseisvuse Kariibi meres asuvale Grenada saarele.
• 12. veebruar – Moskvas arreteeriti Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1970) Aleksandr Solženitsõn.
• 22. veebruar – Samuel Byck üritas Baltimore/Washingtoni rahvusvahelises lennujaamas kaaperdada lennukit, et sellega lennata vast Valget Maja ja tappa president Richard Nixon. Byck sai kaaperdamiskatsel politseiniku kuulist vigastada, misjärel sooritas lennukis enesetapu.
• 4. märts – Briti konservatiivist peaministri Edward Heathi tagasiastumise järel moodustas uue valitsuse leiborist Harold Wilson.
• 25. aprill – Portugali veretu nelgirevolutsioon tegi lõpu 48 aastat väldanud parempoolsele diktatuurile.
• 6. mai – Lääne-Saksamaa kantsler Willy Brandt astus tagasi.

Isabel Perón

• 29. juuni – Argentina presidendiks sai Isabel Perón.
• 20. juuli – Türgi sissetung Küprosele: Türgi väed tungisid Küprose saarele.
• 23. juuli – Kreeka sõjaväevalitsus teatas kavatsusest taastada tsiviilvõim.

Richard Nixon

• 8. august – USA president Richard Nixon teatas seoses Watergate'i skandaaliga oma tagasiastumisest. Tai sai riigi ajaloo esimeseks presidendiks, kes ametist tagasi astus.
• 9. august – Gerald Ford sai ametlikult USA 38. presidendiks.
• 15. august – Lõuna-Koreas presidendi naine Yuk Young-soo hukkus Soulis toimunud mõrvakatses, mille eesmärk oli tappa Lõuna-Korea president Park Chung-hee.
• 10. september – Guinea-Bissau iseseisvus Portugali võimu alt.
• 12. september – Etioopias kukutati sõjaväelise riigipöördega keiser Haile Selassie, kes oli valitsenud alates 1930. aastast.
• 19. oktoober – Niue sai autonoomseks Uus-Meremaaga assotsieerunud alaks.
• 21. november – Kahes Birminghami pubis toimunud pommiplahvatustes hukkus 21 ning sai vigastada 182 inimest. Terroriakti arvavaks korraldajaks peetakse IRA-t.
• 8. detsember – Kreeka valijad hääletasid vabariigi väljakuulutamise poolt.
• 13. detsember – Malta sai vabariigiks.
• 22. detsember – Komooridel toimunud iseseisvusreferendumil hääletas 96% saareelanikest Prantsusmaast iseseisvumise poolt.

Teadus ja tehnoloogia

• 2. veebruar – Üks levinumaid hävituslennukeid maailmas General Dynamics F-16 Fighting Falcon sooritas esmalennu.
• 8. veebruar – Kolm rekordiliselt kaua (84 päeva) orbiidil viibinud USA kosmosejaama Skylab 4 astronauti naasid maale.
• 8. märts – Pariisis avati De Gaulle'i lennujaam.

Mariner 10

• 29. märts – USA mehitamata kosmoselaev Mariner 10 tegi esimesed lähifotod Merkuurist.
• 18. mai – India viis Rajasthani osariigi kõrbes projekti Smiling Buddha raames läbi esimese tuumakatsetuse.
• 23. mai – Maailma esimene kahemootoriline laiakereline reaktiivreisilennuk Airbus A300 alustas Prantsusmaal teenistust.
• 1. juuni – Ameerika kirurg Henry Heimlich kirjeldas meditsiiniajakirjas esmakordselt enda järgi nime saanud Heimlichi võtet.
• 16. november – Herkulese tähtkujus asuva kerasparve Messier 13 suunas saadeti teele kodeeritud Arecibo sõnum lootuses, et see jõuaks maa-väliste tsivilisatsioonideni, kes oskavad selle dešifreerida. Sõnumisse oli kodeeritud põhiteavet inimkonna kohta.

Õnnetused ja katastroofid

• 30. august – Zagrebist sõitis rööbastelt maha rong, mis vedas töölisi Jugoslaaviast Lääne-Saksamaale. Hukkus 153 inimest,
• 20. september – Hondurast tabanud orkaani Fifi tagajärjel hukkus üle 8000 inimese.
• 25. detsember – Darwini linna Austraalias laastas tugev tsüklon Tracy.

Kunst ja kultuur

Terrakotasõdalased

• 29. märts – Hiinas Shaanxi provintsis avastasid talupidajad üle 2000 aasta vanused terrakotasõdalased.

Sport

• 7. juuli – 1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused: Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis tuli maailmameistriks, alistades maailmameistrivõitluste finaalmängus Hollandi tulemusega 2:1.

Muusika

Tegevuse lõpetasid ansamblid The Stooges, King Crimson, Plastic Ono Band.

Tegevust alustasid ansamblid Blondie, Ramones, The Stranglers.

• 6. aprill – 19. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Rootsi esindaja ABBA lauluga "Waterloo". Sellega sai alguse ABBA suur edu üle maailma.

Sündinud

• 30. jaanuar – Olivia Colman, inglise näitleja
• 16. veebruar – Mahershala Ali, USA näitleja
• 30. juuni – Hilary Swank, USA näitleja
• 5. august – Kajol, India filminäitleja
• 28. oktoober – Joaquin Phoenix, USA näitleja

Surnud

• 2. jaanuar – Tex Ritter, USA kantrimuusik (68)
• 18. jaanuar – Bill Finger, USA koomiksikirjanik (59)
• 9. märts – Earl Wilbur Sutherland Jr., USA farmakoloog ja biokeemik (58)
• 18. märts – Hertta Kuusinen, Soome kunstnik (70)
• 28. märts – Dorothy Fields, USA libretist ja laulukirjutaja (69)
• 5. aprill – A. Y. Jackson, Kanada kunstnik (91)
• 7. mai – Fred Kelly, USA kergejõustiklane (82)
• 11. juuni – Julius Evola, Itaalia filosoof ja kirjanik (76)
• 28. juuni – Vannevar Bush, USA infotehnoloog (84)
• 1. juuli – Juan Perón, Argentina president (78)
• 29. juuli – Cass Elliot, USA laulja (32)
• 7. august – Rosario Castellanos, Mehhiko luuletaja ja kirjanik (49)
• 21. september – Walter Brennan, USA filmi-, tele- ja teatrinäitleja (80)
• 21. september – Jacqueline Susann, USA kirjanik (56)
• 5. oktoober – Zalman Shazar, Iisraeli poliitik (84)
• 8. november – Wolf Messing, Nõukogude Liidu meedium (75)
• 21. november – Frank Martin, Šveitsi helilooja (84)
• 15. detsember – Anatole Litvak, Leedu-USA filmitegija (72)