1967. aasta (MCMLXVII) oli 20. sajandi 67. aasta.
Sündmused[]
Poliitika ja maailmasündmused[]
- 2. jaanuar – Endine näitleja Ronald Reagan astus ametisse 33. California kubernerina.
- 7. jaanuar – Nankingis puhkesid kokkupõrked Hiina punakaardi ja tööliste vahel.
- 17. jaanuar – Indoneesia välisminister Adam Malik käskis president Sukarnol tagasi astuda, lubades ta vastasel juhul kukutada.
- 24. jaanuar – Lõuna-Vietnami peaminister Nguyễn Cao Kỳ sattus Uus-Meremaal visiidil viibides vastamisi ägeda sõjavastase demonstratsiooniga.
- 27. jaanuar – Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia allkirjastasid avakosmose lepingu.
- 11. veebruar – Pekingis kehtestati sõjaväeline võim.
- 20. veebruar – Indoneesia president Sukarno andis kogu võimu kindral Suhartole, jättes endale vaid presidendi tiitli.
- 6. märts – Stalini tütar Svetlana Allilujeva palus Ühendriikide Delhi saatkonnas poliitilist varjupaika.
- 13. märts – Hiinas puhkes talupoegade mäss.
- 18. märts – Nõukogude Liit süüdistas kaht Hiina diplomaati Nõukogude vastases tegevuses ja saatis nad Moskvast minema.
- 28. märts – ÜRO peasekretär U Thant pakkus Vietnamile rahu.
- 14. aprill – Pärast sõjalise riigipöörde juhtimist kolm kuud varem astus Gnassingbé Eyadéma ametisse Togo presidendina ja jäi sellele kohale kuni 2005. aastani.
- 21. aprill – Kreekas toimus sõjaväeline riigipööre.
- 27. mai – Austraallased hääletasid referendumil ülekaalukalt selle poolt, et aborigeene arvestatakse riiklikus rahvaloenduses.
- 30. mai – Biafra lõi ennast Nigeeriast lahku ja kuulutas ennast vabariigiks.
- 2. juuni – Saksa üliõpilane Benno Ohnesorg hukkus Lääne-Berliinis Iraani šahhi Moḩammad Reẕā Pahlavī visiidi vastu toimunud meeleavalduse ajal.
- 5. juuni – Algas kuuepäevane sõda Iisraeli ning selle naabrite Süüria, Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Iraagi vahel.
- 6. juuni – Egiptus sulges Araabia–Iisraeli sõja ajal Suessi kanali.
- 7. juuni – Egiptusse tunginud Iisraeli väed jõudsid Suessi kanalini.
- 10. juuni – Lähis-Idas lõppes kuuepäevane sõda, mille käigus Iisrael okupeeris Süüria, Jordaania ja Egiptuse alasid, sealhulgas Läänekalda ja Gaza, Ida-Jeruusalemma ning Siinai poolsaare.
- 6. juuli – Nigeeria kodusõja algus: Nigeeria väed tungisid sama aasta 30. mail riigist lahku löönud Biafrasse.
- 24. juuli – Kanadas Montréalis peetud kõnes kuulutas Prantsusmaa president Charles de Gaulle: "Ela kaua, vaba Québec", mida tõlgendati Québeci iseseisvuse toetusena.
- 8. august – Bangkokis kirjutasid Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai välisministrid alla Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) moodustamise lepingule.
- 24. august – Hiina relvajõugud ründasid brittide positsioone Hongkongi piiril 27 km ulatuses. Nad tõrjuti pisargaasi abil tagasi.
- 31. august – Indoneesia ja Malaisia taastasid diplomaatilised suhted.
- 1. september – Araabia Liiga kohtumisel võtsid kaheksa riiki vastu Hartumi resolutsiooni, millega oldi valmis jätkama sõda Iisraeliga.
- 3. september – Rootsis mindi üle parempoolsele liiklusele (Dagen H).
- 9. oktoober – Boliivias tapeti Ernesto "Che" Guevara, Argentinast pärit sissiliider ja revolutsionäär.
- 7. november – USA-s valiti Clevalandi linnapeaks Carl Burton Stokes, kellest sai riigi esimene suurlinna juhtiv linnapea.
- 30. november – Aden, Lõuna-Jeemen ja Lõuna-Araabia protektoraat saavutasid sõltumatuse Suurbritanniast.
Õnnetused[]
- 27. jaanuar – USA kosmoselaev Apollo 1 süttis põlema, laevas viibinud kolm Ameerika Ühendriikide astronauti hukkusid.
- 7. veebruar – Tasmaanias Hobarti piirkonda tabanud metsatulekahjus hukkus 62 inimest.
- 18. märts – Suurbritannia Cornwalli ranniku lähedal jooksis karile naftatanker SS Torrey Canyon, põhjustades ulatusliku naftareostuse.
- 24. aprill – Hukkus nõukogude kosmonaut Vladimir Komarov, kukkudes mitme kilomeetri kõrguselt maale, kuna tema maandumiskapsli langevarjunöörid olid sassi läinud.
- 4. juuni – Manchesteri lähedal Stockportis kukkus alla reisilennuk. 84 pardal viibinud inimesest hukkus 72.
- 29. juuni – USA-s hukkus autoõnnetuses näitlejannast seksisümbol Jayne Mansfield.
- 5. november – Londonis sõitis rong rööbastelt maha. Hukkus 49 ja sai vigastada 78 inimest.
- 16. november – Reisilennuk Iljušin Il-18 kukkus pärast õhkutõusu Sverdlovskis (pragune Jekaterinburg) alla. Hukkusid kõik 107 pardal viibinud inimest.
- 15. detsember – USA-s Lääne-Virginia osariigis kukkus kokku üle Ohio jõe kulgenud rippsild Silver Bridge. Õnnetus toimus tipptunnil, mil silda ületasid paljud sõidukid, hukkus 46 inimest.
- 17. detsember – Melbourne'i lähedal ujuma läinud Austraalia peaminister Harold Holt jäi teadmata kadunuks.
- 26. november – Portugali tabanud üleujutustes hukkus 250 inimest.
Teadus ja tehnoloogia[]
- 12. jaanuar – Pärast surma külmutati krüoonika abil James Bedford ootuses, et tulevikus suudetakse ta ellu äratada.[1]
- 9. aprill – Boeing 737 sooritas esmalennu, saades lõpuks maailmas enim toodetud kommertsreisilennukiks.
- 23. aprill – Startis esimene Sojuz-tüüpi kosmoselaeva lend Sojuz 1. Selle ainus meeskonnaliige Vladimir Komarov hukkus päev hiljem maanduri langevarju rikke tagajärjel.
- 25. juuni – Toimus esimene rahvusvaheline satelliittelevisiooni otseülekanne "Our World", mida jälgis üle maailma umbes 400 miljonit inimest.
- 8. september – Startis NASA kuumaandur Surveyor 5, mis suundus uurima Kuu pinda. Kuumaanduriga kaotati side sama aasta 17. detsembril.
- 18. oktoober – Nõukogude kosmoselaev Venera 4 sisenes Veenuse atmosfääri ja saatis sealt andmeid, enne kui Maaga side kaotas.
- 29. november – Astronoomid Jocelyn Bell Burnell ja Antony Hewish avastasid esimese pulsari.
- 3. detsember – Lõuna-Aafrika Vabariigi kirurg Christiaan Barnard tegi esimese eduka inimsüdame siirdamise.
Õigus ja kuritegevus[]
- 12. juuni – USA Ülemkohus tühistas seadused, mis keelasid rassidevahelist abielu.
- 10. oktoober – Jõustus avakosmose leping, mis pani aluse rahvusvahelisele kosmoseõigusele.
Sport[]
- 15. jaanuar – Green Bay Packers võitis kõige esimese Super Bowli.
Kultuur[]
- 27. aprill – Kanadas Montréalis algas 29. oktoobrini kestnud maailmanäitus, kus osales 62 riiki ja mida külastas üle 50 miljoni inimese.
- 1. mai – Elvis Presley abiellus Las Vegases Priscilla Beaulieu'ga.
- 10. juuni – Taani tulevane monarh kroonprintsess Margrethe abiellus Kopenhaagenis Prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat'ga.
- 17. oktoober – New Yorgis väikeses Off-Broadway teatris esilinastus muusikal "Hair".
- 3. november – Tartus toimus Vanemuise uue teatrihoone, nn suure maja avamine. Ka Pärnus avati uus teatrihoone.
- 9. november – Ilmus muusika-, poliitika- ja popkultuuriteemalise ajakirja Rolling Stone esimene number.
Muusika[]
Tegevust alustasid ansamblid Blood, Sweat & Tears, Blue Öyster Cult, Chicago, Fleetwood Mac, Genesis, Jethro Tull, The Nice, Procol Harum, REO Speedwagon, The Stooges, T. Rex.
- 4. jaanuar – Ilmus The Doorsi debüütalbum "The Doors".
- 10. märts – Ilmus Pink Floydi debüütsingel "Arnold Layne".
- 12. märts – Ilmus The Velvet Undergroundi debüütalbum "The Velvet Underground & Nico".
- 12. mai – Ilmus The Jimi Hendrix Experience'i debüütalbum "Are You Experienced".
- 16.–18. juuni – USA-s California osariigis toimus kolm päeva kestnud Monterey popfestival, üks esimesi rokkfestivale.
- 5. august – Ilmus Pink Floydi debüütalbum "The Piper at the Gates of Dawn".
- 27. detsember – Ilmus Leonard Coheni debüütalbum "Songs of Leonard Cohen".
Muud tuntumad 1967. aastal ilmunud albumid:
- The Beatles – "Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band" (26. mai)
- Bee Gees – "Bee Gees' 1st" (14. juuli)
- The Jimi Hendrix Experience – "Axis: Bold as Love" (1. detsember)
- The Beatles – "Magical Mystery Tour" (8. detsember)
- The Rolling Stones – "Their Satanic Majesties Request" (8. detsember)
- The Beach Boys – "Wild Honey" (18. detsember)
Suurimad hittlaulud:
- The Monkees – "I'm a Believer" (6 nädalat esikohal USA-s, 4 nädalat esikohal Suurbritannias)
- Nancy Sinatra ja Frank Sinatra – "Somethin' Stupid" (4 nädalat esikohal USA-s, 2 nädalat esikohal Suurbritannias)
- The Young Rascals – "Groovin'" (4 nädalat esikohal USA-s)
- The Doors – "Light My Fire" (3 nädalat esikohal USA-s)
- The Beatles – "Penny Lane" (2 nädalat esikohal USA-s)
- The Rolling Stones – "Ruby Tuesday" (1 nädal esikohal USA-s)
Filmindus[]
Koht | Pealkiri | Piletitulu |
---|---|---|
1. | "Lõpetaja" ("The Graduate") | $104 901 839 |
2. | "Džungliraamat" ("The Jungle Book") | $73 741 048 |
3. | "Arva ära, kes tuleb lõunale" ("Guess Who's Coming to Dinner") | $56 666 667 |
4. | "Bonnie ja Clyde" ("Bonnie and Clyde") | $50 700 000 |
5. | "Räpane tosin" ("The Dirty Dozen") | $45 300 000 |
6. | "Nukkude org" ("Valley of the Dolls") | $44 432 255 |
7. | "Agent 007: Elad vaid kaks korda" ("You Only Live Twice") | $43 084 787 |
8. | "To Sir, with Love" | $42 432 803 |
9. | "The Born Losers" | $36 000 000 |
10. | "Läbinisti moodne Millie" ("Thoroughly Modern Millie") | $34 335 025 |
Sündinud[]
- 6. jaanuar – A. R. Rahman, India muusik, helilooja ja muusikaprodutsent
- 9. jaanuar – Dave Matthews, USA muusik
- 9. jaanuar – Claudio Caniggia, Argentina jalgpallur
- 23. jaanuar – Naim Süleymanoğlu, Türgi tõstja
- 29. jaanuar – Khalid Skah, Maroko kergejõustiklane
- 20. veebruar – Kurt Cobain, USA muusik
- 21. veebruar – Leroy Burrell, USA kergejõustiklane
- 13. märts – Andrés Escobar, Colombia jalgpallur
- 24. mai – Heavy D, USA räppar
- 31. mai – Sandrine Bonnaire, prantsuse näitleja
- 16. juuli – Will Ferrell, USA näitleja ja koomik
- 23. juuli – Philip Seymour Hoffman, USA näitleja
- 4. august – Michael Marsh, USA kergejõustiklane
- 21. september – Faith Hill, USA laulja
- 2. oktoober – Thomas Muster, Austria tennisist
- 7. oktoober – Toni Braxton, USA laulja
- 2. november – Scott Walker, USA poliitik
- 25. november – Anthony Nesty, Suriname ujuja
- 16. detsember – Donovan Bailey, Kanada kergejõustiklane
- 16. detsember – Miranda Otto, Austraalia näitleja
Surnud[]
- Christopher Okigbo, Nigeeria luuletaja (34 või 35)
- 3. jaanuar – Jack Ruby, USA ööklubiomanik, Lee Harvey Oswaldi tapja (55)
- 7. jaanuar – Carl Schuricht, saksa helilooja (86)
- 28. jaanuar – Leonhard Seppala, Norra päritolu USA koerarakendiga sõitja (89)
- 31. jaanuar – Eddie Tolan, USA kergejõustiklane (58)
- 3. veebruar – Joe Meek, inglise muusikaprodutsent ja laululooja (37)
- 15. veebruar – Antonio Moreno, Hispaania päritolu USA näitleja ja lavastaja (79)
- 24. veebruar – Franz Waxman, Saksa-USA helilooja (60)
- 28. veebruar – Henry Luce, USA kirjastaja (68)
- 6. märts – Zoltán Kodály, ungari helilooja (84)
- 11. märts – Geraldine Farrar, USA ooperilaulja ja näitleja (85)
- 24. aprill – Vladimir Komarov, Nõukogude Liidu kosmonaut (40)
- 29. aprill – Anthony Mann, USA filmilavastaja (60)
- 12. mai – John Masefield, inglise luuletaja ja kirjanik (88)
- 22. mai – Langston Hughes, USA luuletaja ja kirjanik (65)
- 30. mai – Claude Rains, inglise näitleja (77)
- 31. mai – Billy Strayhorn, USA pianist ja helilooja (51)
- 7. juuni – Dorothy Parker, USA luuletaja ja novelist (73)
- 10. juuni – Spencer Tracy, USA näitleja (67)
- 29. juuni – Jayne Mansfield, USA näitleja (34)
- 8. juuli – Vivien Leigh, inglise näitleja (53)
- 13. juuli – Tom Simpson, briti jalgrattur (29)
- 14. juuli – Tudor Arghezi, Rumeenia kirjanik (87)
- 17. juuli – John Coltrane, USA džäss-saksofonist ja helilooja (40)
- 21. juuli – Basil Rathbone, inglise näitleja (75)
- 22. juuli – Carl Sandburg, USA luuletaja ja kirjanik (89)
- 31. juuli – Marcello Bertinetti, itaalia vehkleja (82)
- 13. august – Jane Darwell, USA näitleja (87)
- 19. august – Hugo Gernsback, Luksemburgi-USA kirjanik (83)
- 25. august – Paul Muni, USA näitleja (71)
- 25. august – George Lincoln Rockwell, Ameerika Natsipartei asutaja ja juht (49)
- 1. september – Siegfried Sassoon, inglise luuletaja ja kirjanik (80)
- 1. september – Ilse Koch, Saksamaa natsikurjategija (60)
- 18. september – John Cockcroft, briti füüsik (70)
- 19. september – Zinaida Serebrjakova, vene kunstnik (82)
- 3. oktoober – Woody Guthrie, USA muusik (55)
- 8. oktoober – Clement Attlee, Briti poliitik (84)
- 9. oktoober – Che Guevara, Argentina revolutsionäär (39)
- 17. oktoober – Puyi, Hiina viimane keiser (61)
- 21. oktoober – Ejnar Hertzsprung, Taani keemik ja astronoom (94)
- 13. november – Harriet Cohen, Briti pianist (71)
- 27. november – Léon M'ba, Gaboni poliitik (65)
- 10. detsember – Otis Redding, USA laulja (26)
- 17. detsember – Harold Holt, Austraalia poliitik (59)
- 29. detsember – Paul Whiteman, USA džässmuusik (77)
Viited[]
- ↑ "12. jaanuaril 1967 külmutati esimest korda inimkeha selle tulevikus elustamiseks". ERR Novaator. 12.1.2014. Vaadatud 12.1.2018
Aasta 1967 |
---|
◄◄ | ◄ | 1963 | 1964 | 1965 | 1966 | 1967 | 1968 | 1969 | 1970 | 1971 | ► | ►► |