Raamaturott Viki
Advertisement

1959. aasta (MCMLIX) oli 20. sajandi 59. aasta.

Sündmused[]

Poliitika ja maailmasündmused[]

  • 1. jaanuar – Fidel Castro viis võidule Kuuba revolutsionäärid, diktaator Fulgencio Batista põgenes Dominicale.
  • 3. jaanuar – Alaska sai Ameerika Ühendriikide 49. osariigiks.
  • 8. jaanuar – Charles de Gaulle valiti Prantsuse Viienda Vabariigi esimeseks riigipeaks.
  • 16. veebruar – Fidel Castro sai pärast Fulgencio Batista kukutamist Kuuba peaministriks.
  • 19. veebruar – Kreeka, Türgi, Suurbritannia kirjutasid Londonis alla kokkuleppele Küprose iseseisvumiseks.
  • 10. märts – Tiibetis puhkes Hiina võimu vastane ülestõus
  • 17. märts – Dalai-laama Tenzin Gyatso pages pealinnast Lhasast.
  • 31. märts – Tenzin Gyatso saabus Indiasse ning sai poliitilise varjupaiga.
  • 3. juuni – Singapur sai iseseisva valitsuse.
  • 24. juuli – Nõukogude Liidus visiidil olnud USA asepresident Richard Nixon ja Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov pidasid Moskvas maha "köögidebati".[1]
  • 3. august – Portugali julgeolekuteenistus PIDE avas Portugali Guineas Bissaus tule streikivate sadamatööliste vastu, tappes vähemalt 25 inimest. See sündmus ajendas paljusid ühinema Guinea ja Roheneeme Sõltumatuse Aafrika Partei iseseisvustaotlustega.
Flag of Hawaii

Hawaii osariigi lipp

  • 21. august – Hawaii sai Ameerika Ühendriikide 50. osariigiks.
  • 15. september – Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov saabus USA-sse 12-päevasele visiidile. Ta oli esimene Nõukogude Liidu liider, kes USA-sse riigivisiidi tegi.
  • 26. september – Mõrvati Tseiloni peaminister S. W. R. D. Bandaranaike.
  • 20. november – Suurbritannia, Norra, Portugal, Šveits, Austria, Taani ja Rootsi moodustasid Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA).
  • 1. detsember – Kaksteist riigi sõlmisid lepingu Antarktika kasutamiseks rahumeelsetel eesmärkidel ja teadusuuringuteks.
  • 13. detsember – Makários III valiti Küprose esimeseks presidendiks.

Eestis[]

  • 30. detsember – Narva lähistel anti ekspluatatsiooni Balti Soojuselektrijaama esimene plokk.

Teadus ja tehnoloogia[]

RIAN archive 510848 Interplanetary station Luna 1 - blacked

Luna 1

  • 2. jaanuar – Startis esimene kosmosesond, Nõukogude Liidu Luna kosmoseprogrammi Luna 1.
  • 17. veebruar – Orbiidile viidi esimene ilmastikusatelliit Vanguard 2.
Original 7 Astronauts in Spacesuits - GPN-2000-001293

Mercury Seven

  • 9. aprill – NASA avalikustas Mercury projekti esimese astronautide grupi, mis oli tuntud kui Mercury Seven.
  • 12. september – Startis Nõukogude kosmosesond Luna 2, mis oli esimene Kuul maandunud kosmoseaparaat.
  • 7. oktoober – Nõukogude Liidu kosmosesond Luna 3 saatis Maale esimesed fotod Kuu tagaküljest.
  • 29. detsember – Ameerika füüsik Richard Feynman pidas California Tehnoloogiainstituudis loengu "There's Plenty of Room at the Bottom", prognoosides ette nanotehnoloogia tuleku.

Õnnetused ja katastroofid[]

  • 30. jaanuar – Gröönimaa lääneranniku lähedal sõitis liinilaev MS Hans Hedtoft tagasiteel oma esmareisilt vastu jäämäge ja uppus. Hukkusid kõik pardal viibinud 95 inimest.
  • 3. veebruar – "Päev, mil muusika suri" – Iowas Clear Lake'i lähedal toimunud lennuõnnetuses hukkusid muusikud Buddy Holly, Ritchie Valens ja The Big Bopper.
  • 3. veebruar – Chicagost New Yorki teel olnud reisilennuk Lockheed L-188 Electra kukkus New Yorgis East Riveri. 73 pardal viibinud inimesest hukkus 65.
  • 20. juuni – Põhja-Ameerikas Saint Lawrence'i lahes läks tormi tõttu ümber 22 kalapaati, hukkus 35 inimest.
  • 26. september – Jaapani tabas taifuun Vera, mis on Jaapani ajaloo seni kõige tugevam maale jõudnud ja ohvriterohkeim taifuun, mille tõttu tekkis kahju 261 miljonit dollarit ja mille tõttu hukkus üle 5000 inimese.

Kultuur[]

  • 9. märts – New Yorgis esitleti maailma esimest Barbie'i nukku.
  • 10. aprill – Toimusid Jaapani troonipärija Akihito ja Michiko Shōda pulmad. Michiko Shōda oli esimene tavakodanik, kes abiellus Jaapani kroonprintsiga.
  • 17. august – Ilmus Miles Davise album "Kind of Blue", mis on üks hinnatumaid džässmuusika albumeid.
  • 12. september – Eetrisse läks vesternisarja "Bonanza" esimene episood.
  • 16. november – New Yorgis toimus Rodgersi ja Hammersteini muusikali "Helisev muusika" esietendus.

Sport[]

  • 22. veebruar – USA-s Florida osariigis Daytona Beachis toimus esimene Daytona 500 ringrajasõit.

Muusika[]

Filmindus[]

  • 6. aprill – 31. Oscarite gaalal pälvis muusikafilm "Gigi" kokku üheksa auhinda, võites kõigis kategooriates, kus see auhinnale esitatud oli.
  • 18. november – New Yorgis esilinastus William Wyleri lavastatud film "Ben-Hur".

Suurima piletituluga filmid 1959. aastal USA-s[]

 
Koht Pealkiri Levitaja Piletitulu
1. "Ben-Hur" MGM $36 992 088
2. "Operatsioon alusseelik" ("Operation Petticoat") Universal Pictures $9 321 555
3. "Džässis ainult tüdrukud" ("Some Like It Hot") United Artists $8 127 835
4. "The Shaggy Dog" Disney $8 100 000
5. "Pillow Talk" Universal Pictures $7 669 713
6. "Elu imitatsioon" ("Imitation of Life") Universal Pictures $6 417 807
7. "Äkki möödunud suvel" ("Suddenly, Last Summer") Columbia $6 375 000
8. "Nunna lugu" ("The Nun's Story") Warner Bros. $5 750 000
9. "Loodest põhja poole" ("North by Northwest") MGM $5 740 000
10. "Mõrva anatoomia" ("Anatomy of a Murder") Columbia $5 500 000

Sündinud[]

  • 12. jaanuar – Vladimir Jaštšenko, Ukraina kõrgushüppaja
  • 17. jaanuar – Susanna Hoffs, USA laulja
  • 22. veebruar – Kyle MacLachlan, USA näitleja
  • 16. märts – Flavor Flav, USA räppar
  • 18. märts – Luc Besson, prantsuse filmiprodutsent- ja lavastaja
  • 18. märts – Irene Cara, USA laulja
  • 10. aprill – Babyface, USA muusik
  • 10. aprill – Brian Setzer, USA kitarrist
  • 27. aprill – Sheena Easton, šoti laulja
  • 4. mai – Randy Travis, USA muusik
  • 20. mai – Israel Kamakawiwoʻole, Hawaii muusik
  • 22. mai – Morrissey, inglise laulja
  • 7. juuni – Mike Pence, USA poliitik
  • 11. juuni – Hugh Laurie, inglise filminäitleja, koomik, kirjanik ja muusik
  • 14. juuni – Marcus Miller, USA džässmuusik ja multiinstrumentalist
  • 11. juuli – Suzanne Vega, USA laulja
  • 11. juuli – Richie Sambora, USA kitarrist
  • 26. juuli – Kevin Spacey, USA näitleja, lavastaja ja produtsent
  • 10. august – Rosanna Arquette, USA näitleja
  • 14. august – Magic Johnson, USA korvpallur
  • 1. oktoober – Youssou N'Dour, Senegali laulja
  • 10. oktoober – Kirsty MacColl, inglise laulja
  • 23. oktoober – "Weird Al" Yankovic, USA laulja ja parodist
  • 24. oktoober – Michelle Lujan Grisham, USA jurist ja poliitik, 32. New Mexico kuberner
  • 5. november – Bryan Adams, Kanada laulja
  • 4. detsember – Christa Luding-Rothenburger, saksa endine kiiruisutaja ja trekijalgrattur
  • 21. detsember – Florence Griffith-Joyner, USA jooksja
  • 30. detsember – Tracey Ullman, briti koomik, näitleja ja laulja

Surnud[]

Buddy Holly cropped

Buddy Holly

  • 21. jaanuar – Cecil B. DeMille, USA filmilavastaja (77)
  • 3. veebruar – Ritchie Valens, USA laulja ja kitarrist (17)
  • 3. veebruar – Buddy Holly, USA laulja (22)
  • 3. veebruar – The Big Bopper, USA muusik (28)
  • 8. veebruar – William J. Donovan, USA diplomaat ja jurist (76)
  • 15. märts – Lester Young, USA saksofonist (49)
  • 18. mai – Apsley Cherry-Garrard, inglise päritolu Antarktika-uurija (73)
  • 1. juuni – Sax Rohmer, briti kirjanik (76)
  • 18. juuni – Ethel Barrymore, USA näitleja (79)
  • 6. juuli – George Grosz, saksa kunstnik (65)
  • 17. juuli – Billie Holiday, USA džässmuusik (44)
  • 6. august – Preston Sturges, USA stsenarist ja filmilavastaja (60)
  • 8. august – Albert Namatjira, Austraalia aborigeeni päritolu kunstnik (57)
  • 9. september – Ramón Fonst, Kuuba vehkleja (76)
  • 26. september – S. W. R. D. Bandaranaike, Tseiloni peaminister (60)
  • 6. oktoober – Bernard Berenson, USA kunstiajaloolane (94)
  • 14. oktoober – Errol Flynn, Austraalia näitleja (50)
  • 28. oktoober – Camilo Cienfuegos, Kuuba revolutsionäär (27)
  • 17. november – Heitor Villa-Lobos, Brasiilia helilooja (72)
  • 21. november – Max Baer, USA poksija (50)
  • 26. november – Albert Ketèlbey, inglise helilooja, dirigent ja pianist (84)
  • 23. detsember – Edward Wood Halifax, briti poliitik (78)
  • 28. detsember – Ante Pavelić, Horvaatia diktaator (70)

Viited[]

  1. "Täna ajaloos: Hruštšovi ja Nixoni köögidebatt". 24.7.2007. aripaev.ee. Vaadatud 24.7.2020
Aasta 1959
◄◄ | | 1955 | 1956 | 1957 | 1958 | 1959 | 1960 | 1961 | 1962 | 1963 | | ►►
Advertisement