1955

1955. aasta (MCMXLV) oli 20. sajandi 55. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 5. aprill – Briti peaminister Winston Churchill astus halva tervise tõttu tagasi.
• 11. aprill – Lõuna-Hiina merel kukkus alla Air India reisilennuk, millele oli Taiwani Guomindang pommi paigaldanud. Sihtmärgiks olnud Hiina peaminister Zhou Enlai oli jätnud aga sellele lennule minemata.
• 18. aprill – Indoneesias Bandungis peeti 29 riigi osalusel esimene Aasia-Aafrika konverents.
• 5. mai – Liitlasriigid taastasid Lääne-Saksamaa suveräänsuse ja riik liitus neli päeva hiljem NATOga.
• 14. mai – Nõukogude Liit, Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ida-Saksamaa, Ungari, Poola ja Rumeenia sõlmisid Varssavi pakti.
• 15. mai – Austrias lõppes kümme aastat kestnud liitlasvägede okupatsioon.
• 18. mai – Pärast Esimese Indo-Hiina sõja lõppu evakueeriti üle 310 000 Vietnami kodaniku ja sõduri Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami.
• 9. juuli – Albert Einstein, Bertrand Russell ja üheksa teist silmapaistvat intellektuaali ja teadlast andsid välja Russelli–Einsteini manifesti, kutsudes üles konverentsi hindama massihävitusrelvadest tulenevaid ohte.
• 20. august – Marokos puhkes Prantsusmaa vastane mäss.
• 16. september – Argentinas toimus sõjaväeline riigipööre, president Juan Perón tagandati ning ta põgenes riigist.
• 19. september – Armee ja mereväe juhitud riigipöördega kukutati Argentina president Juan Perón.
• 26. oktoober – Ngô Đình Diệm kuulutas ennast vastloodud Vietnami Vabariigi presidendiks pärast seda, kui oli referendumil tulemusi võltsinud ja monarhia kukutanud.
• 26. oktoober – Austria parlament taaskehtestas riigi püsiva neutraalsuse seaduse, mis sai aluseks rahu ja jõukuse perioodile.
• 23. november – India ookeanis asuvad Kookossaared läksid Austraalia valdusse.

Rosa Parks

• 1. detsember – USA-s Alabama osariigis Montgomerys arreteeriti Rosa Parks, kes ei andnud bussis kohta valgenahalisele mehele, misjärel alustasid kümned tuhanded mustanahalised linna busside vastu boikotti. Tegemist oli aforoameeriklaste kodanikuõiguste liikumise ühe võtmesündmusega.
• 14. detsember – Soome võeti ÜRO liikmeks. Taotlus oli eelnevalt kolm korda tagasi lükatud.

Teadus ja tehnoloogia

• 22. september – Inglismaal alustas vastukaaluks riiklikule British Broadcast Corporationile tööd kommertstelevisioon. Esimene telereklaam propageeris hambapastat.

Õnnetused ja katastroofid

• 11. juuni – Prantsusmaal Le Mansi ringrajal sai 84 inimest surma ja ligi 180 vigastada, kui kolm võidusõiduautot kokku põrkasid ja publiku sekka paiskusid.
• 27. juuli – Kaks reaktiivhävituslennukit Mikojan-Gurevitš MiG-15 tulistasid alla Bulgaaria õhuruumi rikkunud reisilennuki. Hukkusid kõik pardal viibinud 58 inimest.
• 30. september – USA näitleja James Dean hukkus 24-aastaselt autoõnnetuses.

Õigus ja kuritegevus

• 13. juuli – Mõrvas süüdi mõistetud modell ja ööklubiomanik Ruth Ellis hukati viimase inimesena Suurbritannias poomise läbi.
• 28. august – USA-s Mississippi osariigis lintšiti 14-aastane mustanahaline teismeline Emmett Till, kuna ta olevat valgele naisele külge löönud. Seda sündmust loetakse üheks afroameeriklaste kodanikuõiguste eest võidelnud liikumise oluliseks sütikuks.

Kunst ja kultuur

• 17. juuli – USA-s California osariigis Anaheimis avati Disneyland.
• 27. august – Ilmus Guinnessi rekordite raamatu esimene väljaanne.