Raamaturott Viki
Advertisement

1948. aasta (MCMXLVIII) oli 20. sajandi 48. aasta.

Sündmused[]

Poliitika ja maailmasündmused[]

Portrait Gandhi

Mahatma Gandhi

  • 30. jaanuar – Hindu äärmuslane Nathuram Godse mõrvas Delhis India iseseisvusliikumise juhi ning India poliitilise ja vaimse juhi Mahatma Gandhi.
  • 4. veebruar – Tseilon sai omavalitsusõigusega dominiooniks Briti Ühenduse koosseisus.
  • 25. veebruar – Kodusõjakartuses andis Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš riigis võimu üle kommunistide kätte.
  • 10. märts – Tšehhoslovakkia välisminister Jan Masaryk leiti ministeeriumi akna alt, pole teada, kas ta hüppas alla või tõugati.
  • 17. märts – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Beneluxi riigid sõlmisid Brüsseli lepingu sõjalisest koostööst ründamise korral.
  • 1. aprill – Fääri saared said autonoomia.
  • 3. aprill – Ameerika Ühendriigid eraldasid 16 Euroopa riigile Marshalli programmi raames 5,33 miljardit dollarit abi.
  • 3. aprill – Lõuna-Koreale kuuluval Jeju saarel puhkes ülestõus, milles hukkus erinevate osapoolte vahel toimunud kokkupõrgetes ja Lõuna-Korea sõjaväe sekkumise tõttu kokku umbes 14 000–30 000 inimest.
  • 6. aprill – Soome ja Nõukogude Liidu vahel sõlmiti YYA leping.
  • 9. aprill – Sionistlike paramilitaarsete rühmituste Irguni ja Lehi võitlejad ründasid Jeruusalemma lähedal asuvat araablaste küla, tappes üle saja inimese.
  • 9. aprill – Bogotás tapeti liberaalne poliitik Jorge Eliécer Gaitán, pärast mida puhkes Colombias kümme aastat kestnud vägivalla periood (La Violencia).
  • 13. aprill – Araabia väed ründasid Palestiinas Jeruusalemma teel olnud abikonvoid. Hukkus 79 inimest.
  • 16. aprill – Asutati Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon peakorteriga Pariisis.
  • 1. mai – Moodustati Korea Demokraatlik Rahvavabariik ehk Põhja-Korea. Riigipeaks sai Kim Il-sŏng.
  • 14. mai – David Ben-Gurion luges Tel Avivis avalikult ette Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni, millega loodi ametlikult Iisraeli riik.
  • 7. juuni – Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš astus tagasi.
  • 7. juuni – Prantsusmaa võimu all olevas Marokos puhkes juutide vastane mäss, mille tagajärjel hukkus 47 juuti.
  • 24. juuni – Nõukogude Liit alustas Berliini blokaadi, peatades maantee- ja raudteeliikluse Berliini ja Lääne-Saksamaa vahel.
  • 22. juuli – Newfoundlandi elanikud hääletasid referendumil Kanadaga liitumise poolt.
  • 12. august – Politsei ja maakaitsevägi tappis Pakistani loodeosas umbes paarsada puštut, kes protesteerisid Khudai Khidmatgari liikumise juhtide vangistamise vastu.
  • 15. august – Loodi Korea Vabariik. Riigi esimeseks presidendiks sai Syngman Rhee.
  • 4. september – Hollandi kuninganna Wilhelmina loobus troonist oma tütre Juliana kasuks.
  • 9. september – Põhja-Koreas moodustati Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
  • 17. september – Juudi terroristid mõrvasid Jeruusalemma lähedal Rootsi diplomaadi Folke Bernadotte'i, kes oli ÜRO vahendaja Araabia-Iisraeli vahelises konfliktis Palestiina üle.
  • 29. oktoober – Araabia-Iisraeli sõda: Iisraeli väed vallutasid Palestiina araablaste küla Safsafi ja tapsid seal 52 külaelanikku.
  • 9. detsember – ÜRO Peaassamblee võttis vastu Genotsiidi konventsiooni, mis määratles genotsiidi juridilises võtmes ja nõudis allakirjutanud riikidelt genotsiidi vältimist.
  • 10. detsember – ÜRO Peaassamblee võttis vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni.

Teadus ja tehnoloogia[]

  • 16. veebruar – Hollandi astronoom avastas Uraani kaaslase Miranda.
  • 12. mai – Suurbritannia teatas avalikult, et asub ise tuumarelva arendama pärast seda, kui USA oli 1946. aastal lõpetanud sellealase koostöö.
  • 16. juuli – Esimene turbopropellermootoriga lennuk Vickers Viscount sooritas esmalennu.

Õnnetused ja katastroofid[]

  • 7. jaanuar – Mantelli UFO-juhtum: Air National Guard'i piloot Thomas Mantell kukkus Kentucky osariigis Fort Knoxi lähedal hävituslennukiga P-51 Mustang alla, kui oli jälitamas tundmatut lendavat objekti.
  • 6. oktoober – Türkmenistanis Aşgabati lähedal toimunud 7,3-magnituudiline maavärin nõudis 10 000–110 000 inimelu.

Õigus ja kuritegevus[]

  • 12. november Tōkyō sõjakuritegude tribunal mõistis surma Jaapani endise peaministri Tōjō Hideki ja teised maailmasõja aegsed juhtkonnaliikmed.

Tervishoid[]

  • 7. aprill – Asutati Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rahvusvahelist tervishoidu koordineeriva organisatsioonina.
  • 5. juuli – Suurbritannias loodi riiklik tervishoiuteenistus.

Muusika[]

  • 21. juuni – Firma Columbia Records tutvustas esimesi Peter Carl Goldmarki leiutatud kauamängivaid vinüülplaate.

Sport[]

  • 30. jaanuar – Šveitsis St. Moritzis algasid esimesed sõjajärgsed taliolümpiamängud.
  • 29. juuli – Londonis avati esimesed sõjajärgsed suveolümpiamängud.
Aasta 1948
◄◄ | | 1944 | 1945 | 1946 | 1947 | 1948 | 1949 | 1950 | 1951 | 1952 | | ►►
Advertisement