1948. aasta (MCMXLVIII) oli 20. sajandi 48. aasta.
Sündmused[]
Poliitika ja maailmasündmused[]
- 4. jaanuar – Birma liidust sai iseseisev vabariik.
- 17. jaanuar – Holland ja Indoneesia Vabariik sõlmisid vaherahu.

- 30. jaanuar – Hindu äärmuslane Nathuram Godse mõrvas Delhis India iseseisvusliikumise juhi ning India poliitilise ja vaimse juhi Mahatma Gandhi.
- 4. veebruar – Tseilon sai omavalitsusõigusega dominiooniks Briti Ühenduse koosseisus.
- 25. veebruar – Kodusõjakartuses andis Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš riigis võimu üle kommunistide kätte.
- 10. märts – Tšehhoslovakkia välisminister Jan Masaryk leiti ministeeriumi akna alt, pole teada, kas ta hüppas alla või tõugati.
- 17. märts – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Beneluxi riigid sõlmisid Brüsseli lepingu sõjalisest koostööst ründamise korral.
- 1. aprill – Fääri saared said autonoomia.
- 3. aprill – Ameerika Ühendriigid eraldasid 16 Euroopa riigile Marshalli programmi raames 5,33 miljardit dollarit abi.
- 3. aprill – Lõuna-Koreale kuuluval Jeju saarel puhkes ülestõus, milles hukkus erinevate osapoolte vahel toimunud kokkupõrgetes ja Lõuna-Korea sõjaväe sekkumise tõttu kokku umbes 14 000–30 000 inimest.
- 6. aprill – Soome ja Nõukogude Liidu vahel sõlmiti YYA leping.
- 9. aprill – Sionistlike paramilitaarsete rühmituste Irguni ja Lehi võitlejad ründasid Jeruusalemma lähedal asuvat araablaste küla, tappes üle saja inimese.
- 9. aprill – Bogotás tapeti liberaalne poliitik Jorge Eliécer Gaitán, pärast mida puhkes Colombias kümme aastat kestnud vägivalla periood (La Violencia).
- 13. aprill – Araabia väed ründasid Palestiinas Jeruusalemma teel olnud abikonvoid. Hukkus 79 inimest.
- 16. aprill – Asutati Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon peakorteriga Pariisis.
- 1. mai – Moodustati Korea Demokraatlik Rahvavabariik ehk Põhja-Korea. Riigipeaks sai Kim Il-sŏng.
- 14. mai – David Ben-Gurion luges Tel Avivis avalikult ette Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni, millega loodi ametlikult Iisraeli riik.
- 7. juuni – Tšehhoslovakkia president Edvard Beneš astus tagasi.
- 7. juuni – Prantsusmaa võimu all olevas Marokos puhkes juutide vastane mäss, mille tagajärjel hukkus 47 juuti.
- 24. juuni – Nõukogude Liit alustas Berliini blokaadi, peatades maantee- ja raudteeliikluse Berliini ja Lääne-Saksamaa vahel.
- 22. juuli – Newfoundlandi elanikud hääletasid referendumil Kanadaga liitumise poolt.
- 12. august – Politsei ja maakaitsevägi tappis Pakistani loodeosas umbes paarsada puštut, kes protesteerisid Khudai Khidmatgari liikumise juhtide vangistamise vastu.
- 15. august – Loodi Korea Vabariik. Riigi esimeseks presidendiks sai Syngman Rhee.
- 4. september – Hollandi kuninganna Wilhelmina loobus troonist oma tütre Juliana kasuks.
- 9. september – Põhja-Koreas moodustati Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
- 17. september – Juudi terroristid mõrvasid Jeruusalemma lähedal Rootsi diplomaadi Folke Bernadotte'i, kes oli ÜRO vahendaja Araabia-Iisraeli vahelises konfliktis Palestiina üle.
- 29. oktoober – Araabia-Iisraeli sõda: Iisraeli väed vallutasid Palestiina araablaste küla Safsafi ja tapsid seal 52 külaelanikku.
- 9. detsember – ÜRO Peaassamblee võttis vastu Genotsiidi konventsiooni, mis määratles genotsiidi juridilises võtmes ja nõudis allakirjutanud riikidelt genotsiidi vältimist.
- 10. detsember – ÜRO Peaassamblee võttis vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni.
Teadus ja tehnoloogia[]
- 16. veebruar – Hollandi astronoom avastas Uraani kaaslase Miranda.
- 12. mai – Suurbritannia teatas avalikult, et asub ise tuumarelva arendama pärast seda, kui USA oli 1946. aastal lõpetanud sellealase koostöö.
- 16. juuli – Esimene turbopropellermootoriga lennuk Vickers Viscount sooritas esmalennu.
Õnnetused ja katastroofid[]
- 7. jaanuar – Mantelli UFO-juhtum: Air National Guard'i piloot Thomas Mantell kukkus Kentucky osariigis Fort Knoxi lähedal hävituslennukiga P-51 Mustang alla, kui oli jälitamas tundmatut lendavat objekti.
- 6. oktoober – Türkmenistanis Aşgabati lähedal toimunud 7,3-magnituudiline maavärin nõudis 10 000–110 000 inimelu.
Õigus ja kuritegevus[]
- 12. november Tōkyō sõjakuritegude tribunal mõistis surma Jaapani endise peaministri Tōjō Hideki ja teised maailmasõja aegsed juhtkonnaliikmed.
Tervishoid[]
- 7. aprill – Asutati Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rahvusvahelist tervishoidu koordineeriva organisatsioonina.
- 5. juuli – Suurbritannias loodi riiklik tervishoiuteenistus.
Muusika[]
- 21. juuni – Firma Columbia Records tutvustas esimesi Peter Carl Goldmarki leiutatud kauamängivaid vinüülplaate.
Sport[]
- 30. jaanuar – Šveitsis St. Moritzis algasid esimesed sõjajärgsed taliolümpiamängud.
- 29. juuli – Londonis avati esimesed sõjajärgsed suveolümpiamängud.
Aasta 1948 |
---|
◄◄ | ◄ | 1944 | 1945 | 1946 | 1947 | 1948 | 1949 | 1950 | 1951 | 1952 | ► | ►► |