1943

1943. aasta (MCMXLIII) oli 20. sajandi 43. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 22. november – Liibanon saavutas iseseisvuse.
• 29. november – Josip Broz Tito kuulutas Jajces välja kommunistliku Jugoslaavia riigi.

Teine maailmasõda

• 3. märts – Saksamaa korraldatud õhurünnaku ajal Londonis tallati surnuks 173 inimest, kes püüdsid pääseda pommivarjendina kasutatud metroojaama.
• 15. märts – Kreeka linnast Thessaloníkist algas 50 000 juudi deporteerimine.
• 8. aprill – Berliinis hukati vastupanutegevuses süüdistatud Otto ja Elise Hampel.
• 13. aprill – Sakslased paljastasid KGB korraldatud Katõni massimõrva poolakate kallal. See põhjustas Poola eksiilvalitsuse ja Nõukogude Liidu vahel diplomaatilise lõhe.
• 19. aprill – Varssavi getos alustas ligi 50 000 juuti ülestõusu natside vastu.
• 19. aprill – Saksamaal mõisteti vastupanuliikumise organisatsiooni Valge Roosi eestvedajateks olnud Müncheni Ülikooli õpilased Alexander Schmorell ja Willi Graf ning professor Kurt Huber surma.
• 16. mai – Lõppes Varssavi geto ülestõus.
• 16. mai – Suurbritannia lennuvägi pommitas operatsioon "Chastise" käigus Ruhri jõe orus asuvaid tamme.
• 1. juuni – Saksamaa lahingulennukid Junkers Ju 88 tulistasid Biskaia lahe kohal alla Briti reisilennuki Douglas DC-3. Hukkusid kõik pardal viibinud 17 inimest, teiste seas näitleja Leslie Howard.
• 11. juuli – Leidis aset massiivse etnilise puhastusoperatsiooni kõige verisem päev, kui Ukraina mässuliste armee ründas ja põletas maha tänapäeva Volõõnia piirkonnas Ukrainas mitmeid Poola külasid.
• 24. juuli – Algas Hamburgi pommitamine.
• 14. september – Saksa väed alustasid Kreekas Kreeta saare umbes 20 külas tsiviilisikute ulatuslikku tapmist, tappes paari päeva jooksul üle 500 mehe.
• 14. oktoober – Poola idaosas asunud Sobibóri koonduslaagri kinnipeetavad alustasid mässu, tappes 11 SS-i ohvitseri.
• 10. november – Natside võimu kriitiliselt suhtunud ja Lübecki märtritena tuntuks saanud katoliku preestrid Johannes Prassek, Eduard Müller ja Hermann Lange ning evangeelne pastor Karl Friedrich Stellbrink hukati Hamburgis.
• 15. november – Heinrich Himmler käskis mustlased asetada juutidega samale tasemele ning paigutada vangilaagritesse.
• 19. november – Holokaust: Tänapäeval Ukrainas Lvivi lähedal asunud Janowska koonduslaagri kinnipeetavad alustasid mässu, mis lõppes vähemalt 6000 hukkunuga.
• 26. november – Saksa õhuväed uputasid Vahemerel Briti sõjaväelaste transpordilaeva HMT Rohna. Hukkus üle 1100 inimese.
• 26. detsember – Briti sõjalaevad lasid Nordkapi lahingus põhja Saksa sõjalaeva "Scharnhorst".

Poliitilised ja diplomaatilised arengud

• 14. jaanuar – Casablanca konverentsil leppisid Winston Churchill, Franklin D. Roosevelt, Charles de Gaulle ja Henri Giraud kokku Teise maailmasõja lõpetamise strateegia suhtes.
• 18. veebruar – Hitleri propagandaminister Joseph Goebbels kutsus Berliini spordipalees peetud kõnes Saksa rahva motiveerimiseks üles totaalsele sõjale, kuna sõjaõnn oli pöördumas Saksamaa kahjuks.
• 25. juuli – Benito Mussolini sunniti Itaalia peaministri kohalt tagasi astuma.
• 3. september – Liitlasväed tungisid Itaaliasse. Samal päeval sõlmiti Cassibile relvarahu.
• 8. september – Liitlasvägede komandör Dwight D. Eisenhower teatas Itaalia tingimusteta kapituleerumisest.
• 13. oktoober – Itaalia kuulutas sõja oma äsjasele liitlasele Saksamaale.

Stalin, Roosevelt ja Churchill Teheranis

• 28. november – Teherani konverens: Churchill, Roosevelt ja Stalin kohtusid Teheranis, et kavandada liitlasvägede edasisi samme.

Veel sõjast Itaalias

• 30. aprill – Suurbritannia alustas operatsiooni "Mincemeat", millega püüti Saksamaale anda ekslikuid vihjeid Sitsiilia vallutamise plaanidest.
• 17. august – Liitlaste väed võtsid Sitsiilia täielikult oma kontrolli alla.
• 21. september – Saksa armee alustas pärast paar nädalat varem toimunud Itaalia kapituleerumist Kreeka saarel Kefalloniál Itaalia 33. jalaväedivisjoni hävitamist. Paari päeva jooksul tapeti 5155 Itaalia sõdurit.
• 5. november – Tundmatu lennuk heitis Teises maailmasõjas endneutraalseks kuulutanud Vatikani neli pommi, mis tekitasid märkimisväärselt kahju.
• 2. detsember – Luftwaffe korraldas Baris üllatusrünnaku liitlaste laevadele, uputades 28 laeva.
• 28. detsember – Pärast kaheksa päeva kestnud ägedaid lahinguid vallutas Kanada 1. jalaväediviis Ortona linna Itaalias.

Nõukogude Liidu-Saksamaa sõda

 Vaata ka Suur Isamaasõda

• 18. jaanuar – Punaarmeel õnnetus operatsiooni Iskra käigus Leningradi blokaadirõngasse kitsa koridori murda.

Saksa sõdurid Stalingradis

• 31. jaanuar – Saksa väed alistusid Stalingradi all.
• 15. märts – Saksa väed vallutasid uuesti Harkovi linna, lõpetades kolm kuud kestnud kolmanda Harkovi lahingu.
• 22. märts – Natsi väed tapsid Valgevenes karistuseks Saksa väesalga ründamise eest peaaegu kõik Chatyńi küla elanikud.
• 12. juuli – Kurski ümbruses peeti Teise maailmasõja käigus kõigi aegade suurim tankilahing, osales 6000 tanki. Sakslased kaotasid 2900 tanki, kokku hukkus 290 000 meest.

Saksa tankid ja sõdurid Kurski lahingus

• 23. august – Nõukogude vägede otsustav võit Kurski lahingus andis Punaarmeele ülejäänud sõjaks strateegilise initsiatiivi.

Sõda Põhja-Aafrikas

 Vaata ka Põhja-Aafrika kampaania

• 24. veebruar – Kasserine'i kuru lahing, mis oli esimene suurem Ameerika ja Teljeriikide vägede vaheline kokkupõrge, lõppes liitlaste jaoks hävitava kaotusega.
• 13. mai – Võitlus Põhja-Aafrika pärast lõppes Saksamaa ja Itaalia vägede allaandmisega Tuneesias.

Sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil

 Vaata ka Sõda Vaiksel ookeanil

• 9. veebruar – Guadalcanali lahing lõppes USA vägede olulise strateegilise võiduga jaapanlaste üle.
• 2. märts – Bismarcki mere lahing: Austraalia ja USA õhuväed ründasid ja hävitasid Bismarcki merel Paapua Uus-Guineast põhjas Jaapani laevastiku suure konvoi.
• 14. mai – Jaapani allveelaev ründas Queenslandi rannikul Austraalia haiglalaeva Centaur. Hukkus 268 pardal viibinud inimest.
• 30. mai – Ameeriklased vallutasid jaapanlaste käest tagasi Attu saare, mis on Alaska kõige läänepoolsem saar.
• 17. oktoober – Valmis Bangkoki ja Rangooni vahel kulgev Birma raudtee, mis ehitati Jaapani vägede toetuseks lahingus Birma pärast.
• 24. november – Pärast seda, kui ameeriklased olid vallutanud Makini atolli, uputas Jaapani allveelaev I-175 torpeedoga USA eskort-lennukikandja USS Liscome Bay. Hukkus 644 inimest.

Tehnoloogia ja teadussaavutused

• 15. jaanuar – USA-s Virginia osariigis Arlingtonis valmis USA Kaitseministeeriumi peahoone Pentagon.
• 5. märts – Liitlasvägede hävituslennuk Gloster Meteor sooritas esmalennu.
• 19. oktoober – USA-s Rutgersi Ülikoolis isoleeriti esimene tõhus ]tuberkuloosivastane ravim, streptomütsiin.

Õnnetused ja katastroofid

• 4. juuli – Gibraltaril kukkus alla lennuk, mille pardal oli Poola eksiilvalitsuse peaminister Władysław Sikorski. Surma said kõik peale piloodi.

Loodus ja keskkond

Parícutini vulkaan 1943. aastal

• 20. veebruar – Mehhikos Michoacáni osariigis hakkas maisipõllule kerkima vulkaani koonus, millest sai lõpuks slakikoonusega vulkaan Parícutin suhtelisega kõrgusega 208 meetrit.

Kunst ja kultuur

• 6. aprill – Esmakordselt ilmus Antoine de Saint-Exupéry lasteraamat "Väike prints".
• 13. aprill – Washingtonis avati USA kolmanda presidendi Thomas Jeffersoni 200. sünniaastapäevaks Jeffersoni memoriaal.

Sündinud

• 25. jaanuar – Tobe Hooper, USA filmilavastaja, stsenarist ja produtsent
• 25. veebruar – George Harrison, inglise muusik
• 1. märts – Ben Jipcho, Keenia kergejõustiklane
• 31. märts – Christopher Walken, USA näitleja
• 30. aprill – Bobby Vee, USA laulja
• 15. juuni – Johnny Hallyday, prantsuse laulja
• 4. juuli – Alan Wilson, USA muusik
• 12. juuli – Christine McVie, inglise muusik
• 26. juuli – Mick Jagger, inglise muusik
• 7. november – Joni Mitchell, USA muusik

Surnud

• 10. märts – Tully Marshall, USA näitleja (78)
• 1. juuni – Leslie Howard, inglise näitleja (50)
• 22. oktoober – Thomas Kilby, USA poliitik (78)
• 13. november – Maurice Denis, prantsuse kunstnik (72)