Raamaturott Viki

1941. aasta (MCMXLI) oli 20. sajandi 41. aasta.

Sündmused[]

Poliitika ja maailmasündmused[]

  • 5. jaanuar – Austraalia ja Briti väed võitsid Liibüas Bardia sadamalinnas itaallasi. See oli esimene lahing sõjas, milles osalesid Austraalia maaväed.
  • 6. jaanuar – USA president Franklin D. Roosevelt esitles Kongressile esitatud kõnes inimese neli kõige olulisemat vabadust – sõnavabadus, usuvabadus, vabadus tahteks ja vaba olla hirmust.
  • 4. veebruar – Briti ja Vaba Prantsusmaa väed alustasid Kereni lahingut, et vallutada Itaalia Eritreas strateegilise tähtsusega Kereni linn.
  • 7. märts – Teise maailmasõja üks edukamaid allveelaevu, sakslaste U-47 läks 45 mehega pardal kaduma.
  • 11. märts – USA-s vastu võetud lendliisi seadusega (Lend-Lease Act) volitas USA Kongress presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks USA enda kaitse seisukohast.
  • 27. märts – Jugoslaavias kukutati riigipöörde käigus saksasmeelse vürst Pavle valitsus.
  • 29. märts – Briti ja Austraalia väed võitsid Matapani neeme lahingus Itaalia laevastikku.
  • 6. aprill – Teljeriigid alustasid operatsioone "Marita" ja "25", vallutades vastavalt Kreeka ja Jugoslaavia.
  • 17. aprill – Jugoslaavia valitsus alistus Belgradis sakslastele.
  • 28. aprill – Gudovaci massimõrv: Horvaatias Gudovaci külas tapeti umbes 190 serblast.
  • 10. mai – Asefüürer Rudolf Heß maandus langevarjuga Šotimaal, soovides Briti valitsusega rahuläbirääkimisi pidada.
  • 24. mai – Saksamaa lahingulaev "Bismarck" uputas Taani väina lahingus Briti lahinguristleja "Hoodi".
  • 27. mai – Britid uputasid Põhja-Atlandil Saksa sõjalaeva Bismarck.
  • 31. mai – Suurbritannia okupeeris taas Iraagi ja asetas Faisal II asevalitsejana võimule 'Abd al-Ilah.
  • 1. juuni – Kreeta lahing lõppes Teljeriikide võiduga.
  • 2. juuni – Kontomári versaun: Natsid tapsid Kreeka Kreeta saarel Kontomári külas paarkümmend tsiviilisikut.
  • 5. juuni – Teine Hiina-Jaapani sõda: Chongqingi linna pommitamise ajal hukkus lämbumise tagajärjel 4000 inimest, kes olid end varjanud tunnelis, kuhu õhk enam sisse ei pääsenud.
  • 8. juuni – Operatsiooni Exporter: Liitlasväed tungisid Vichy Prantsusmaa käes olnud Liibanoni ja Süüriasse.
  • 22. juuni – Saksamaa käivitas Barbarossa plaani ning tungis Teises maailmasõjas kallale Nõukogude Liidule.
  • 25. juuni – Saksamaa liitlane Soome kuulutas sõja Nõukogude Liidule, algas jätkusõda.
  • 28. juuni – Ion Antonescu alustas Iași pogrommi, mille käigus hukkus üle 10 000 inimese.
  • 2. juuli – Paneriai massimõrv: SS-i üksuse jõudmisega Vilniusesse alustati linnas juutide ja poolakate süstemaatilist hukkamist; kolme aasta jooksul hukati kuni 100 000 inimest.
  • 4. juuli – Pärast Saksamaa okupatsiooni alla langemist süüdati Riias põlema mitmed sünagoogid.
  • 10. juuli – Rühm mittejuutidest etnilisi poolakaid tapsid okupeeritud Poolas Jedwabne linnas mitusada juuti.
  • 31. juuli – Hermann Göring andis Reinhard Heydrichile kirjaliku direktiivi koostada plaan Euroopa juutide lõplikuks hävitamiseks.

Roosevelt ja Churchill laeva USS Augusta (CA-31) pardal

  • 14. august – USA president Roosevelt ja Briti peaminister Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
  • 25. august – Nõukogude Liidu ja Briti Rahvaste Ühenduse riikide väed tungisid Iraani selleks, et kindlustada kontroll naftaväljade ja Nõukogude Liitu ulatuvate liitlaste varustusliinide üle.
  • 8. september – Algas 900 päeva kestnud Leningradi blokaad, mille kestel hukkus ligi miljon tsiviilisikut.
  • 13. september – Soome rannakaitselaev "Ilmarinen" sõitis meremiini vastu ja uppus. Hukkus 271 inimest.
  • 2. oktoober – Natsi-Saksamaa väed alustasid operatsiooni Typhoon, täieulatuslikku rünnakut, mis märkis kolm kuud kestnud Moskva lahingu algust.
  • 21. oktoober – Kragujevaci massimõrv – Saksa sõdurid ja kohalikud ametivõimud hukkasid Serbias Kragujevacis üle 2700 mehe.
  • 13. november – Suurbritannia lennukikandja HMS Ark Royal sai Vahemeres Saksamaa allveelaevalt torpeedotabamuse ja uppus järgmine päev.
  • 6. detsember – Jätkusõda: Nõukogude Liidu liitlane Suurbritannia kuulutas sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale.
  • 7. detsember – Jaapanlased korraldasid üllatusrünnaku Hawaii saartel asuvale Pearl Harborile, et takistada sellega ameeriklasi sõjaliselt sekkumast Jaapani laienemisplaanidesse Kagu-Aasias.
  • 11. detsember – Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja pärast seda, kui USA oli seoses paar päeva varem toimunud rünnakuga Pearl Harborile Jaapanile sõja kuulutanud. USA kuulutas omakorda sõja Saksamaale ja Itaaliale.
  • 19. detsember – Pärast mitmeid sõjalisi kaotusi tagandas Adolf Hitler oma staabiülema feldmarssal Walther von Brauchitschi ja asus isiklikult Saksa armee etteotsa.
  • 25. detsember – Hongkong alistus Teises maailmasõjas Jaapani vägedele.

Tehnoloogia ja teadussaavutused[]

  • 23. veebruar – Berkeley California Ülikoolis identifitseeris keemik Glenn T. Seaborg koos oma meeskonnaga esmakordselt keemilise elemendi plutooniumi.

Z3 replika

  • 12. mai – Saksa insener Konrad Zuse esitles Berliinis teistele teadlastele esimest töötavat programmeeritavat ja täisautomaatset arvutit Z3.

Filmindus[]

Stseen filmist "Kodanik Kane"

Sündinud[]

Surnud[]

Aasta 1941
◄◄ | | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | | ►►