1941

1941. aasta (MCMXLI) oli 20. sajandi 41. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 5. jaanuar – Austraalia ja Briti väed võitsid Liibüas Bardia sadamalinnas itaallasi. See oli esimene lahing sõjas, milles osalesid Austraalia maaväed.
• 6. jaanuar – USA president Franklin D. Roosevelt esitles Kongressile esitatud kõnes inimese neli kõige olulisemat vabadust – sõnavabadus, usuvabadus, vabadus tahteks ja vaba olla hirmust.
• 3. veebruar – Briti ja Vaba Prantsusmaa väed alustasid Kereni lahingut, et vallutada Itaalia Eritreas strateegilise tähtsusega Kereni linn.
• 7. märts – Teise maailmasõja üks edukamaid allveelaevu, sakslaste U-47 läks 45 mehega pardal kaduma.
• 11. märts – USA-s vastu võetud lendliisi seadusega (Lend-Lease Act) volitas USA Kongress presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks USA enda kaitse seisukohast.
• 27. märts – Jugoslaavias kukutati riigipöörde käigus saksasmeelse vürst Pavle valitsus.
• 29. märts – Briti ja Austraalia väed võitsid Matapani neeme lahingus Itaalia laevastikku.
• 1. aprill – Fântâna Albă massimõrv: Nõukogude piirisõdurid tulistasid Rumeeniasse siseneda üritanud tsiviilelanikke. Hukkus kuni 3000 inimest.
• 6. aprill – Teljeriigid alustasid operatsioone "Marita" ja "25", vallutades vastavalt Kreeka ja Jugoslaavia.
• 17. aprill – Jugoslaavia valitsus alistus Belgradis sakslastele.
• 28. aprill – Gudovaci massimõrv: Horvaatias Gudovaci külas tapeti umbes 190 serblast.
• 10. mai – Asefüürer Rudolf Heß maandus langevarjuga Šotimaal, soovides Briti valitsusega rahuläbirääkimisi pidada.
• 24. mai – Saksamaa lahingulaev "Bismarck" uputas Taani väina lahingus Briti lahinguristleja "Hoodi".
• 27. mai – Britid uputasid Põhja-Atlandil Saksa sõjalaeva Bismarck.
• 31. mai – Suurbritannia okupeeris taas Iraagi ja asetas Faisal II asevalitsejana võimule 'Abd al-Ilah.
• 1. juuni – Kreeta lahing lõppes Teljeriikide võiduga.
• 2. juuni – Kontomári versaun: Natsid tapsid Kreeka Kreeta saarel Kontomári külas paarkümmend tsiviilisikut.
• 5. juuni – Teine Hiina-Jaapani sõda: Chongqingi linna pommitamise ajal hukkus lämbumise tagajärjel 4000 inimest, kes olid end varjanud tunnelis, kuhu õhk enam sisse ei pääsenud.
• 8. juuni – Operatsiooni Exporter: Liitlasväed tungisid Vichy Prantsusmaa käes olnud Liibanoni ja Süüriasse.
• 22. juuni – Saksamaa käivitas Barbarossa plaani ning tungis Teises maailmasõjas kallale Nõukogude Liidule.
• 25. juuni – Saksamaa liitlane Soome kuulutas sõja Nõukogude Liidule, algas jätkusõda.
• 28. juuni – Ion Antonescu alustas Iași pogrommi, mille käigus hukkus üle 10 000 inimese.
• 2. juuli – Paneriai massimõrv: SS-i üksuse jõudmisega Vilniusesse alustati linnas juutide ja poolakate süstemaatilist hukkamist; kolme aasta jooksul hukati kuni 100 000 inimest.
• 4. juuli – Pärast Saksamaa okupatsiooni alla langemist süüdati Riias põlema mitmed sünagoogid.
• 10. juuli – Rühm mittejuutidest etnilisi poolakaid tapsid okupeeritud Poolas Jedwabne linnas mitusada juuti.
• 31. juuli – Hermann Göring andis Reinhard Heydrichile kirjaliku direktiivi koostada plaan Euroopa juutide lõplikuks hävitamiseks.

Roosevelt ja Churchill laeva USS Augusta (CA-31) pardal

• 14. august – USA president Roosevelt ja Briti peaminister Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
• 21. august – Algas Dumbarton Oaksi konverents.
• 25. august – Nõukogude Liidu ja Briti Rahvaste Ühenduse riikide väed tungisid Iraani selleks, et kindlustada kontroll naftaväljade ja Nõukogude Liitu ulatuvate liitlaste varustusliinide üle.
• 8. september – Algas 900 päeva kestnud Leningradi blokaad, mille kestel hukkus ligi miljon tsiviilisikut.
• 13. september – Soome rannakaitselaev "Ilmarinen" sõitis meremiini vastu ja uppus. Hukkus 271 inimest.
• 29. september – Babõn Jari veresaun: Natsid tapsid Ukrainas Kiievis kahe päeva jooksul ligi 33 771 juuti
• 2. oktoober – Natsi-Saksamaa väed alustasid operatsiooni Typhoon, täieulatuslikku rünnakut, mis märkis kolm kuud kestnud Moskva lahingu algust.
• 21. oktoober – Kragujevaci massimõrv – Saksa sõdurid ja kohalikud ametivõimud hukkasid Serbias Kragujevacis üle 2700 mehe.
• 7. november – Saksa lennuk uputas Mustal merel Krimmist tsiviilelanikke ja haavatuid sõdureid vedanud Nõukogude haiglalaeva Armenia. Hukkus hinnanguliselt 5000–7000 inimest.
• 13. november – Suurbritannia lennukikandja HMS Ark Royal sai Vahemeres Saksamaa allveelaevalt torpeedotabamuse ja uppus järgmine päev.
• 19. november – Austraalia kergeristleja HMAS Sydney ja Saksa abiristleja Kormoran hävitasid teineteise Austraalia ranniku lähedal India ookeanis. Kormorani 399-liikmelisest meeskonnast hukkus 82, Sydney pardalt ei pääsenud ükski 645 meeskonnaliikmest.
• 6. detsember – Jätkusõda: Nõukogude Liidu liitlane Suurbritannia kuulutas sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale.
• 7. detsember – Rünnak Pearl Harborile: Jaapanlased korraldasid üllatusrünnaku Hawaii saartel asuvale Pearl Harborile, et takistada sellega ameeriklasi sõjaliselt sekkumast Jaapani laienemisplaanidesse Kagu-Aasias.
• 10. detsember – Jaapanlased uputasid Lõuna-Hiina merel Briti mereväe lipulaevad HMS Prince of Wales ja HMS Repulse.
• 11. detsember – Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja pärast seda, kui USA oli seoses paar päeva varem toimunud rünnakuga Pearl Harborile Jaapanile sõja kuulutanud. USA kuulutas omakorda sõja Saksamaale ja Itaaliale.
• 19. detsember – Pärast mitmeid sõjalisi kaotusi tagandas Adolf Hitler oma staabiülema feldmarssal Walther von Brauchitschi ja asus isiklikult Saksa armee etteotsa.
• 25. detsember – Hongkongi lahing: Hongkong alistus Teises maailmasõjas Jaapani vägedele. Algas Jaapani okupatsioon Hongkongis.

Tehnoloogia ja teadussaavutused

• 23. veebruar – Berkeley California Ülikoolis identifitseeris keemik Glenn T. Seaborg koos oma meeskonnaga esmakordselt keemilise elemendi plutooniumi.

Z3 replika

• 12. mai – Saksa insener Konrad Zuse esitles Berliinis teistele teadlastele esimest töötavat programmeeritavat ja täisautomaatset arvutit Z3.
• 31. oktoober – Lõppesid ehitustööd USA-s Lõuna-Dakota osariigis asuva mälestusmärgi Mount Rushmore'i kallal.

Filmindus

Stseen filmist "Kodanik Kane"

• 1. mai – Esilinastus Orson Wellesi film "Kodanik Kane" ("Citizen Kane").

Sündinud

• 9. jaanuar – Joan Baez, USA folklaulja, laululooja ja aktivist
• 5. veebruar – Barrett Strong, USA laulja
• 15. märts – Mike Love, USA laulja
• 17. märts – Paul Kantner, USA kitarrist ja laulja
• 13. mai – Ritchie Valens, USA muusik
• 24. mai – Bob Dylan, USA muusik
• 25. juuli – Nate Thurmond, USA korvpallur
• 14. august – David Crosby, USA muusik
• 8. september – Bernie Sanders, USA poliitik
• 19. september – Cass Elliot, USA laulja
• 29. september – Jon Brower Minnoch, raskeim inimene, kes kunagi on elanud
• 5. november – Art Garfunkel, USA laulja ja näitleja

Surnud

• 6. veebruar – Maximilien Luce, prantsuse kunstnik (82)
• 21. veebruar – Frederick Banting, Kanada meditsiiniteadlane (49)
• 30. aprill – Edwin Stanton Porter, USA filmipioneer (71)