1940

1940. aasta (MCMXL) oli 20. sajandi 40. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 10. mai – Neville Chamberlaini asemel sai Suurbritannia peaministriks Winston Churchill.
• 21. august – Hispaania kommunist Ramón Mercader mõrvas Mehhikos Lev Trotski.
• 19. detsember – Pärast Kyösti Kallio surma sai Soome presidendiks Risto Ryti.

Teine maailmasõda

• 7. jaanuar – Talvesõda: Raate tee lahing lõppes soomlaste võiduga.
• 8. jaanuar – Talvesõda: Ligi viiekordses vähemuses olnud soomlased võitsid Suomussalmi lahingus Punaarmeed.
• 5. märts – Katõni massimõrv: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo võttis vastu määruse, mis andis korralduse 25 700 poolakast vangi tapmiseks.
• 12. märts – Talvesõda: Soome sõlmis Nõukogude Liiduga Moskva rahulepingu.
• 9. aprill – Saksa väed tungisid Norrasse ja Taani. Norras haaras riigipöördega võimu natsimeelne Vidkun Quisling.
• 14. mai – Suurem osa Hollandi vägedest alistus Saksamaale, millega lõppes lahing Hollandi pärast.
• 27. mai – Le Paradis' massimõrv: Põhja-Prantsusmaal tapsid sakslased 97 alistunud Briti sõdurit.
• 3. juuni – Natsi ametnik Franz Rademacher tegi ettepaneku asustada Euroopa juudid ümber Madagaskarile (Madagascar Plan).
• 4. juuni – Operatsioon Dynamo: Viidi lõpule liitlasvägede evakueerimine Prantsusmaalt Inglismaale.
• 10. juuni – Itaalia astus Teise maailmasõtta Saksamaa liitlasena Prantsusmaa ja Suurbritannia vastu.
• 14. juuni – Neli päeva pärast seda, kui Prantsuse valitsus oli linnast põgenenud, okupeerisid Saksa väed Pariisi.
• 14. juuni – Nõukogude väed tulistasid alla Tallinnast Helsingi teel olnud Kaleva-nimelise reisilennuki Junkers Ju 52. Hukkusid kõik pardal viibinud üheksa inimest.
• 14. juuni – Nõukogude Liit esitas Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee sisenemise lubamist riiki ja nõukogudemeelse valitsuse moodustaist.
• 17. juuni – Saksamaa õhuvägi uputas Prantsusmaa ranniku lähedal Briti vägesid kandnud laeva RMS Lancastria. Hukkus vähemalt 3000 inimest.
• 18. juuni – Kindral Charles de Gaulle luges Londonis eetrisse oma kuulsa raadioesinemise, milles ta kuulutas end "Vaba Prantsusmaa" juhiks ja kutsus kaasmaalasi üles võitlusele saksa okupantidega.
• 22. juuni – Prantsusmaa sõlmis pärast hävitavat lüüasaamist Saksamaaga Compiegne'i relvarahu.
• 25. juuni – Operatsioon Ariel: Jõudis lõpule ligi 200 000 liitlasvägede sõduri evakueerimine Prantsusmaa sadamatest.
• 3. juuli – Briti laevastik ründas Prantsuse laevastikku kartuses, et laevad langevad pärast 22. juunil sõlmitud vaherahu Prantsusmaa ja Saksasmaa vahel sakslaste kätte.
• 10. juuli – Luftwaffe alustas Inglise kanalis rünnakuid Briti konvoide vastu, millega algas lahing Suurbritannia pärast.
• 11. juuli – Prantsusmaal loodi Vichy valitsus ja riigi peaministriks sai Philippe Pétain.
• 23. juuli – Avaldati Wellesi deklaratsioon, mille kohaselt Ameerika Ühendriigid ei tunnistanud Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt.
• 3. august – Itaalia alustas sissetungi Itaalia Somaalimaale, vallutades kogu piirkonna 16 päeva hiljem.
• 6. august – Eesti liideti ametlikult Nõukogude Liiduga.
• 13. august – Adlertag: Luftwaffe alustas suurrünnakut Briti õhuväe vastu.
• 7. september – Saksa õhujõud muutsid lahingus Suurbritannia pärast strateegiat ning alustasid Londoni ja teiste Suurbritannia linnade pommitamist. Juba esimesel rünnakupäeval hukkus Londonis üle 300 inimese. Pommitamine kestis üle 50 öö järjest.
• 14. september – Ungari armee tappis Transilvaanias Ipis valimatult vähemalt 150 rumeenlast pärast seda, kui olid levinud kuulujutud selle kohta, et rumeenlased olid olnud taga kahe sõduri surmas.

Itaalia tangid sissetungi ajal Egiptusesse

• 16. september – Itaalia vallutas Sidi Barrani linna, kuid Egiptuse vallutamises uusi edusamme ei tehtud.
• 19. september – Poola vastupanuliikumise juht Witold Pilecki lasi ennast salaluure kogumise eesmärgil sakslaste poolt vangistada ja Auschwitzi koonduslaagrisse saata.
• 27. september – Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid kümneaastase majandusliku ja sõjalise kokkuleppe, tuntud kui Kolmikpakt.
• 16. oktoober – Natsi kindralkuberner moodustas Varssavi geto, suurima juudi geto okupeeritud Poolas.
• 22. oktoober – Pärast Prantsusmaa ja Hispaania ametivõimude vältimist jõudis Belgia peaminister Hubert Pierlot Londoni, märkides sellega Belgia eksiilvalitsuse algust.
• 28. oktoober – Pärast seda, kui Kreeka peaminister Ioánnis Metaxás lükkas tagasi Benito Mussolini esitatud ultimaatumi, tungisid Itaalia väed Kreekasse.
• 31. oktoober – Lõppes lahing Britannia pärast: Briti õhuvägedel õnnestus ära hoida riigi okupeerimine Saksa vägede poolt.
• 11. november – Briti kuninglik laevastik kasutas Taranto lahingus itaallaste vastu esimest korda lennukikandjat.
• 12. november – Gaboni lahing: Vaba Prantsusmaa väed vallutasid Vichy Prantsusmaa käest Gaboni.
• 12. november – Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov saabus Berliini, et arutada võimalust Nõukogude Liidu liitumiseks teljeriikidega.
• 14. november – Sakslased pommitasid Coventry linna Inglismaal.
• 27. november – Rumeenia natsid tapsid Bukarestis 64 riigist põgenenud kuninga lähemat kaastöölist, teiste seas ekspeaministri Nicolae Iorga.
• 9. detsember – Briti väed alustasid operatsiooni Compass, mis oli liitlasvägede esimene sõjaline operatsioon kõrbesõjas.
• 18. detsember – Adolf Hitler andis Saksa kindralstaabile Barbarossa plaani raames salajase korralduse valmistuda sõjaks Nõukogude Liidu vastu.
• 29. detsember – The Blitz: Saksamaa pommitajate rünnakud tekitasid Londonile suurimaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju.

Tehnoloogia ja teadussaavutused

• 26. oktoober – Esmalennu sooritas North American P-51 Mustang, mis oli liitlaste üks tõhusamaid hävituslennukeid Teises maailmasõjas.

Õnnetused ja katastroofid

• 12. märts – Soome ajaloo rängimas raudteeõnnetuses hukkus 39 inimest, kui Turenki lähedal põrkas sõdureid vedanud rong kokku kaubarongiga.

Avro Ansonsi lennukid pärast turvalist maandumist

• 29. september – Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Brocklesby kohal põrkasid kokku kaks Avro Ansoni treeninglennukit, mis kiilusid pärast kokkupõrget kokku ja maandusid turvaliselt.
• 10. november – Rumeeniat tabanud 7,7-magnituudilises maavärinas hukkus umbes 1000 inimest.

Arheoloogia

Lascaux' koopamaalingud

• 12. september – Neli teismelist avastasid Prantsusmaal sensatsiooni tekitanud 17 000 aasta vanused Lascaux' koopamaalingud

Kultuur

• 10. veebruar – Lühimultifilmis "Puss Gets the Boot" astusid esmakordselt üles multifilmitegelased Tom ja Jerry.
• 15. mai – USA-s California osariigis San Bernardinos avati esimene McDonald'si restoran.
• 15. mai – USA-s tulid müüki esimesed nailonist sukkpüksid.
• 27. juuli – Multifilmitegelane Bugs Bunny tegi oma debüüdi lühimutifilmis "A Wild Hare".
• 13. november – New Yorgis esilinastus maailma esimene stereofooniline film, Walt Disney "Fantaasia".

Sündinud

• 17. jaanuar – Kipchoge Keino, Keenia kergejõustiklane
• 4. veebruar – George A. Romero, USA filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent
• 23. veebruar – Peter Fonda, USA näitleja, lavastaja ja stsenarist
• 21. märts – Solomon Burke, USA laulja
• 27. märts – Janis Martin, USA laulja
• 8. aprill – John Havlicek, USA korvpallur
• 8. juuni – Nancy Sinatra, USA laulja ja näitleja
• 19. august – Johnny Nash, USA laulja
• 22. september – Anna Karina, Taani-Prantsuse näitleja
• 23. september – Michel Temer, Brasiilia jurist ja poliitik
• 9. oktoober – John Lennon, inglise muusik
• 12. detsember – Dionne Warwick, USA laulja
• 21. detsember – Frank Zappa, USA muusik

Surnud

• 1. märts – Anton Hansen Tammsaare, Eesti kirjanik (62)
• 21. juuni – Smedley Butler, USA kindralmajor (58)
• 21. august – Lev Trotski, vene revolutsionäär, kommunismi teoreetik ja poliitik (60)
• 3. november – Lewis Hine, USA fotograaf ja sotsioloog (66)
• 9. november – Neville Chamberlain, Suurbritannia riigitegelane (71)