Changes: 1933

Redaktsioon: 27. veebruar 2018, kell 09:53

1933. aasta (MCMXXXIII) oli 20. sajandi 33. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

Saksamaal

30. jaanuar – Paul von Hindenburg nimetas Saksamaa kantsleriks Adolf Hitleri.
2. veebruar – Adolf Hitler avaldas Saksa riigi geopoliitilised eesmärgid, mille hulka kuulusid elamisruumi tarbeks Ida-Euuropa vallutamine ja selle "halastamatu saksastamine.

27. veebruar – Berliinis põles Riigipäevahoone, natsid süüdistasid süütamises kommuniste.
28. veebruar – Adolf Hitler sundis päev pärast Riigipäevahoone põlengut president Paul von Hindenburgi allakirjutama põhilisi kodanikuõigusi piiravat seadlust.
5. märts – Saksa üldvalimistel kogus enim kohti Adolf Hitleri natsipartei.
20. märts – Saksamaal Dachaus avati esimene koonduslaager.
23. märts – Saksa Riigipäev andis Hitlerile diktaatorivõimu kuni 1937. aasta aprillini.
1. aprill – Saksamaal algas juutide tagakiusamine.
2. mai – Adolf Hitler keelas ametiühingud.
9. mai – Berliinis toimus esimene natslik raamatuhävitamine, tulle visati 25 000 raamatut.
14. juuli – Saksa natsionaalsotsialistlik partei keelustas kõik teised parteid.
14. oktoober – Saksamaa lahkus Rahvasteliidust ja rahvusvaheliselt desarmeerimiskonverentsilt.
23. detsember – Marinus van der Lubbe mõisteti Saksa Riigipäevahoone süütamises süüdistatuna surma.

Ameerika Ühendriikides

17. veebruar – Peatati keeluseadus.
4. märts – Demokraat Franklin Delano Roosevelt vannutati Ameerika Ühendriikide 32. presidendiks.
5. detsember – USA-s lõppes kuiv seadus.

Aasias

23. veebruar – Jaapan alustas Põhja-Hiina alade okupeerimist.
27. märts – Jaapan astus Rahvasteliidust välja.

Mujal

13. september – Elizabeth McCombs valiti esimese naisena Uus-Meremaa parlamenti.
11. oktoober – Ladina-Ameerika riigid kirjutasid alla Rio de Janeiro mittekallaletungi lepingule.
21. november – Nõukogude Liidus asus tööle esimene USA suursaadik William C. Bullitt.

Eestis

30. oktoober – Loodi Eesti Vabadussõjalaste Liit.

Õnnetused

4. aprill – USA mereväe dirižaabel "Akron" kukkus Atlandi ookeani, hukkus 73 inimest.

Sündinud

Willie Nelson at Farm Aid 2009 - Cropped — Willie Nelson

17. jaanuar – Dalida, prantsuse laulja ja näitleja
21. jaanuar – Nina Simone, USA laulja
29. jaanuar – Sacha Distel, prantsuse muusik
1. veebruar – Wendell Anderson, USA poliitik ja jäähokimängija
13. veebruar – Kim Novak, USA näitleja
14. veebruar – Madhubala, India filminäitlejanna
18. veebruar – Bobby Robson, inglise jalgpallur
14. märts – Quincy Jones, USA muusikaprodutsent
15. märts – Ruth Bader Ginsburg, USA jurist
22. märts – Abolhassan Banisadr, Iraani poliitik
7. aprill – Wayne Rogers, USA näitleja
15. aprill – Elizabeth Montgomery, USA näitleja
15. aprill – David Hamilton, briti fotograaf
19. aprill – Jayne Mansfield, USA filminäitlejanna
29. aprill – Willie Nelson, USA kantrilaulja
29. aprill – Rod McKuen, USA luuletaja ja laulukirjutaja
3. mai – James Brown, USA laulja
5. mai – Ratnasiri Wickremanayake, Sri Lanka poliitik
11. juuni – Gene Wilder, USA näitleja
19. juuni – Yossele Rosenblatt, juudi kantor ja helilooja
7. juuli – Murray Halberg, Uus-Meremaa jooksja
20. juuli – Buddy Knox, USA laulja
15. august – Bobby Helms, USA laulja
16. august – Julie Newmar, USA näitelja
18. august – Just Fontaine, prantsuse jalgpallur
1. september – Conway Twitty, USA kantrimuusik
8. september – Asha Bhosle, India laulja
10. oktoober – Jay Sebring, USA juuksestilist
17. oktoober – William Anders, USA astronaut
17. oktoober – Jeanine Deckers, Belgia laulja
21. oktoober – Francisco Gento, Hispaania jalgpallur
28. oktoober – Garrincha, Brasiilia jalgpallur
3. november – Michael Dukakis, USA poliitik
4. november – Didier Ratsiraka, Madagaskari poliitik
4. november – Charles K. Kao, Briti-USA füüsik
26. november – Robert Goulet, USA laulja
29. november – John Mayall, inglise laulja
1. detsember – Lou Rawls, USA laulja
2. detsember – Mike Larrabee, USA kergejõustiklane
3. detsember – Paul Crutzen, Hollandi keemik
6. detsember – Gian Maria Volontè, Itaalia näitleja
12. detsember – Manu Dibango, Kameruni muusik
23. detsember – Akihito, Jaapani keiser

Surnud

5. jaanuar – Calvin Coolidge, USA 30. president (60)
21. jaanuar – George Moore, iiri kirjanik (80)
12. veebruar – Henri Duparc, prantsuse helilooja (85)
21. veebruar – Anton Jürgenstein, Eesti ajakirjanik (71)
29. aprill – Constantine P. Cavafy, Kreeka luuletaja (70)
30. aprill – Luis Miguel Sánchez Cerro, Peruu president (43)
6. mai – Li Ching-Yuen, Hiina pikaealine
26. mai – Jimmie Rodgers, USA kantrimuusik (35)
14. august – Hasan Prishtina, Albaania peaminister (60)
23. august – Adolf Loos, Austria arhitekt (62)
27. oktoober – Emily Murphy, Kanada naisõiguslane (65)
3. november – Émile Roux, prantsuse füüsik (79)

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 <!--K-->* 2. veebruar – Adolf Hitler avaldas [[Kolmas Riik|Saksa riigi]] geopoliitilised eesmärgid, mille hulka kuulusid [[Lebensraum|elamisruumi]] tarbeks Ida-Euuropa vallutamine ja selle "halastamatu [[saksastamine]].
 [[Pilt:Reichstagsbrand.jpg|pisi|155px|[[Riigipäevahoone]] tules]]
-* 27. veebruar – [[Berliin]]is põles [[Riigipäevahoone]], [[natsid]] süüdistasid süütamises [[kommunistid|kommuniste]].
+<!--K-->* 27. veebruar – [[Berliin]]is põles [[Riigipäevahoone]], [[natsid]] süüdistasid süütamises [[kommunistid|kommuniste]].
 * 28. veebruar – Adolf Hitler sundis päev pärast [[Riigipäevahoone]] põlengut president [[Paul von Hindenburg]]i allakirjutama põhilisi [[kodanikuõigus]]i piiravat seadlust.
 * 5. märts – Saksa üldvalimistel kogus enim kohti [[Adolf Hitler]]i [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsipartei]].