1918

1918. aasta (MCMXIII) oli 20. sajandi 18. aasta.

Sündmused

Poliitika ja maailmasündmused

• 3. jaanuar – Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust.

Woodrow Wilson

• 8. jaanuar – Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson esitas kongressile 14-punktilise rahuplaani, mis nägi ette uue maailmakorra kehtestamise pärast Esimest maailmasõda.
• 18. jaanuar – Peterburis tuli kokku Venemaa esimene demokraatlikult valitud seaduslik organ, Ülevenemaaline Asutav Kogu, mille bolševikud aga peagi laiali saatsid.
• 27. jaanuar – Algas Soome kodusõda.
• 14. veebruar – Üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile; 1. veebruar loeti 14. veebruariks.

Originaalne Leedu iseseisvusdeklaratsioon

• 16. veebruar – Leedu Nõukogu allkirjastas iseseisvusdeklaratsioon, millega Leedu kuulutas end sõltumatuks vabariigiks.
• 23. veebruar – Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus Endla teatri rõdult esimest korda avalikkusele iseseisvusmanifesti.
• 24. veebruar – Kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametisse astus Ajutine Valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel.
• 3. märts – Keskriigid ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Bresti-Litovski rahu.
• 4. märts – USA-s Kansase osariigis Fort Riley registreeriti esimene teadaolev Hispaania gripi juhtum.
• 12. märts – Venemaa pealinnaks sai Moskva. Enne seda oli ligi 200 aastat pealinnaks olnud Peterburi.
• 25. märts – Minskis kuulutati välja Valgevene Rahvavabariik.
• 30. märts – Bolševikud ja Armeenia Revolutsioonilise Liidu väed surusid Aserbaidžaanis Bakuus maha moslemite mässu, mille käigus hukkus üle 12 500 inimese.
• 1. aprill – Suurbritannias asutati kuninglik õhuvägi, mis on vanim väeliigina eraldiseisev õhuvägi maailmas.
• 9. aprill – Bessaraabia liitus Rumeenia kuningriigiga.

Manfred von Richthofen

• 21. aprill – Õhulahingus Prantsusmaal hukkus saksa hävituslendur Manfred von Richthofen. Punase Parunina tuntud õhuäss tulistas Esimeses maailmasõjas alla 80 vaenlase lennukit.
• 24. aprill – Esimeses maailmasõjas toimunud Teine Villers-Bretonneux' lahingus toimus esimene tankide vaheline lahing maailmas.
• 7. mai – Rumeenia sõlmis Keskriikidega Bukaresti lepingu, mis hiljem aga tühistati.
• 9. mai – Saksamaa tõrjus tagasi brittide teise katse blokeerida Oostende sadamat Belgias.
• 15. mai – Lõppes Soome kodusõda.
• 28. mai – Armeenia ja Aserbaidžaan kuulutasid end iseseisvateks.
• 29. mai – Esimene maailmasõda: Armeenlased tõrjusid Sardarabadi lahingus tagasi osmanite sissetungi. Samuti päästeti sellega Armeenia rahvas täieliku hävitamise eest türklaste poolt.
• 10. juuni – Itaalia torpeedolaevad uputasid Dalmaatsia rannikul Austria-Ungari drednoodi SMS Szent István.
• 4. juuli – Päev pärast Mehmed V sai tema poolvend Mehmed VI Osmanite riigi viimaseks sultaniks.
• 6. juuli – Sotsialistide-Revolutsionääride Partei mõrvas Moskvas Saksamaa suursaadiku Wilhelm von Mirbach-Harffi eesmärgiga taasalustada Saksamaa ja Venemaa vahelist sõjategevust Esimese maailmasõja käigus.
• 15. juuli – Algas Teine Marne'i lahing.
• 17. juuli – Bolševikud hukkasid Jekaterinburgis Vene tsaari Nikolai II ja tema perekonna.
• 17. juuli – Saksamaa allveelaev uputas 1912. aastal Titanicu päästeoperatsioonis osalenud laeva RMS Carpathia.
• 8. august – Algas Amiens' lahing, märkides liitlaste rünnaku algust Saksamaa rindejoonte vastu, mis viis lõpuks Esimese maailmasõja lõpuni.
• 3. september – Venemaa bolševike valitsus kuulutas valitsusvastaste vastu välja punase terrori.
• 3. september – Tšekaa lasi ilma kohtuotsuseta maha Fanny Kaplani, kes oli sama aasta 30. augustil tulistanud Leninit.
• 18. september – Keskriikide võit Dobro Pole lahingus viis Bulgaaria järgneva väljaastumiseni Esimesest maailmasõjast ja avas tee Makedoonia vabastamiseks.
• 26. september – Esimese maailmasõja läänerindel algas Meuse'i–Argonne'i rünnak, mis oli USA ekspeditsioonivägede suurim rünnak sõjas.
• 29. september – Liitlasväed saavutasid otsustava läbimurde Esimeses maailmasõjas Hindenburgi liinil.
• 1. oktoober – Araabia väed vallutasid brittide abiga türklastelt Damaskuse.
• 9. oktoober – Hesseni prints Friedrich Karl valiti Soome kuningaks.
• 19. oktoober – Moodustati Vene NFSV koosseisu kuuluv Volgasakslaste ANSV.
• 24. oktoober – Algas Esimese maailmasõja Itaalia rinde viimane oluline lahing, Vittorio Veneto lahing.
• 28. oktoober – Tšehhoslovakkia ajutine valitsus kuulutas riigi Austria-Ungarist iseseisvaks, luues Esimese Tšehhoslovakkia Vabariigi.
• 29. oktoober – Asutati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon Komsomol.
• 30. oktoober – Kreekas sõlmiti Moúdrose relvarahu, mis lõpetas sõjategevuse Lähis-Idas ning mis sillutas tee Konstantinoopoli okupeerimiseni ja hilisema Osmanite riigi jagamiseni.
• 31. oktoober – Ungari valitsus lõpetas personaaluniooni Austria, millega likvideeriti ametlikult Austria-Ungari.
• 3. november – Austria-Ungari sõlmis Itaaliaga relvarahu.
• 9. november – Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, loodi Weimari vabariik.

Esimese maailmasõja vaherahu sõlmimine

• 11. november – Liitlasvägede ja Saksamaa vahel sõlmiti vaherahu, millega lõppes Esimene maailmasõda.
• 12. november – Päev pärast Esimese maailmasõja lõpetanud vaherahulepingut ja keiser Karl I tagasiastumist kuulutati Austrias välja esimene vabariik.
• 16. november – Kuulutati välja Esimene Ungari Vabariik, millega Ungari saavutas Austriast iseseisvuse.
• 18. november – Läti Rahvusnõukogu kuulutas välja iseseisva Läti Vabariigi.
• 21. november – Poola väed ja tsiviilisikud alustasid Lwówis (praegune Lviv Ukrainas) kolm päeva kestnud pogrommi juutide ja kristlaste vastu.
• 28. november – Algas Eesti Vabadussõda. Narva langes Punaarmee kätte.
• 1. detsember – Island iseseisvus. Kuni 1944. aastani oli riik unioonis Taaniga.
• 1. detsember – Kuulutati välja Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik (hilisem Jugoslaavia Kuningriik).
• 1. detsember – Ungari võimu alla kuulunud Transilvaania liideti Rumeeniaga.
• 14. detsember – Suurbritannias toimusid esimesed üldvalimised, kus said hääletada ka naised. Valmisid võitis ülekaalukalt Konservatiivse ja Leiboristliku Partei koalitsioon.
• 16. detsember – Vincas Mickevičius-Kapsukas teatas Leedu Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi moodustamisest. Tegemist oli Nõukogude Venemaa loodud nukuriigiga, mis loodi Leedu-Nõukogude sõja õigustamiseks.
• 27. detsember – Algas Suur-Poola ülestõus Saksamaa võimu vastu.
• 28. detsember – Iirlanna Constance Markievicz valiti esimese naisena Briti parlamenti.

Õnnetused ja katastroofid

• 12. jaanuar – Inglismaal Staffordshire'is asuvas kivisöekaevanduses toimunud plahvatuses hukkus 155 meest ja poissi.
• 9. juuli – USA-s Tennessee osariigis Nashville'is põrkasid kokku kaks reisirongi. Hukkus 101 inimest.
• 12. juuli – Jaapani lahingulaeval Kawachi plahvatas relvaradu, hukkus üle 600 ohvitseri ja meeskonnaliikme.
• 1. oktoober – Rootsis Östergötlandis sõitis rong rööbastelt maha. Õnnetuses hukkus 41 inimest. Tegemist on Rootsi ajaloo kõige rängema raudteeõnnetusega.
• 4. oktoober – USA-s New Jersey osariigis Sayreville'is plahvatas laskemoonatehas. Hukkus umbes 100 inimest.
• 10. oktoober – Iiri reisilaev RMS Leinster sai Dublini lahes kaks torpeedotabamust ja uppus. 771 pardal viibinud inimesest hukkus 501.
• 25. oktoober – Kanada aurulaev SS Princess Sophia jooksis Alaska rannikul madalikule ja uppus tormi käes. Hukkusid kõik pardal viibinud 343 inimest.

Keskkond ja tervishoid

• 4. märts – USA-s Kansase osariigis Fort Riley registreeriti esimene teadaolev Hispaania gripi juhtum.

Sport

• 26. detsember – USA pesapalliklubi Boston Red Sox müüs oma tähtmängija Babe Ruthi klubi rivaalile New York Yankeesile, pannes aluse 84 aastat kestnud "Bambino needusele".