1917. aasta (MCMXVII) oli 20. sajandi 17. aasta.
Sündmused[]
Poliitika ja maailmasündmused[]
- 8. aprill – Petrogradis toimus umbes 40 000 osalejaga eestlaste demonstratsioon, kus nõuti ühtse autonoomse Eestimaa kubermangu moodustamist.
- 11. juuni – Kreeka kuningas Konstantínos loobus oma poja Aléxandrose kasuks troonist.
- 7. juuli – Briti kuninglik perekond võttis Saksavastasuse puhangus Saxe-Coburg-Gotha asemel dünastianimeks Windsor.
- 20. juuli – Serbia peaminister Nikola Pašić ja Jugoslaavia komitee president Ante Trumbić sõlmisid Korfu deklaratsiooni, nõustudes taotlema Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi loomist.
- 2. november – Briti siseminister Arthur Balfour avaldas deklaratsiooni, milles toetas Palestiinas juutide rahvusriigi rajamist.
- 15. november – Soome parlament kuulutati Soome kõrgeima riigivõimu kandjaks, mis viis Soome lõpliku iseseisvumiseni.
- 6. detsember – Kuulutati välja Soome Vabariik.
Esimene maailmasõda[]
- Pikemalt artiklis Esimene maailmasõda
- 25. jaanuar – Iirimaa põhjarannikul uppus saksa meremiinidega kokku põrganud relvastatud kaubalaev HMS Laurentic. Hukkus 354 inimest.
- 31. jaanuar – Saksamaa kuulutas välja piiramatu sõjategevuse merel.
- 6. aprill – Ameerika Ühendriigid kuulutasid sõja Saksamaale.
- 9. aprill – Kanada väed alustasid Prantusmaal Vimys Vimy Ridge'i lahingus esimest rünnakute lainet.
- 16. aprill – Põhja-Prantsusmaal algas Teine Aisne'i lahing.
- 7. juuni – Britid tekitasid Saksa vägede positsioonide all asunud kaevandustes suured plahvatused, mille tagajärjel hukkus umbes 10 000 Saksa sõdurit.
- 31. juuli – Algas kolmas Ypersi lahing (tuntud ka kui Passchendaele lahing).
- 24. oktoober – Algas Caporetto lahing, kus esimese paari päeva jättis elu umbes 18 000 sõdurit.
- 26. oktoober – Brasiilia kuulutas sõja Saksamaale.
- 31. oktoober – Liitlasväed võitsid Lõuna-Palestiinas Beershebas toimunud lahingus Türgi vägesid. See oli üks viimaseid lahingus ajaloos, kus toimus edukas ratsaväe rünnak.
- 6. november – Lõppes Passchendaele lahing, milles hukkus mõlemal poolel vähemalt 200 000 sõdurit.
- 7. november – Briti väed hõivasid Gaza pärast seda, kui Osmani garnison selle maha jättis.
- 20. november – Algas Cambrai lahing, milles Briti tankiarmee saavutas alguses sakslaste vastu edu.
- 25. november – Saksa väed tungisid Portugali Ida-Aafrikasse.
- 6. detsember – USS Jacob Jones sai esimeseks Ameerika hävitajaks, mille vaenlane uputas, kui see sai Saksa allveelaevalt torpeedotabamuse.
- 9. detsember – Jeruusalemma lahing: Türgi väed loovutasid Jeruusalemma Briti vägedele.
Sündmused Venemaal[]
- 8. märts – (Vana kalendri järgi 23. veebruar) Streigid ja ülestõusud Peterburis tähistasid Veebruarirevolutsiooni algust.
- 15. märts – Vene tsaar Nikolai II loobus veebruarirevolutsiooni käigus troonist, lõpetades kolm sajandit kestnud romanovide valitsusaja. Selle järel astus ametisse vürst Georgi Lvovi juhitud valitsus.
- 16. aprill – Vladimir Lenin naasis Šveitsist Petrogradi ja liitus bolševike liikumisega.
- 7. november – Oktoobrirevolutsioon: Petrogradis toimus Vladimir Lenini juhtimisel bolševistlik riigipööre.
- 25. november – Venemaal toimunud Asutava Kogu valimistel saavutasid võidu esseerid, kes kogusid 40% häältest. Vladimir Lenini juhitud bolševikud jäid 24 protsendiga teiseks.
- 20. detsember – Loodi Venemaa esimene riikliku julgeolekuorgan Tšekaa.
Õnnetused ja katastroofid[]
- 6. detsember – Kanadas Nova Scotia provintsis Halifaxis põrkasid kokku Norra ja Prantsuse laskemoonalaevad. Õnnetuses sai surma hinnanguliselt 2000 inimest.
Õigus ja kuritegevus[]
- 15. oktoober – Pariisis hukati sakslaste kasuks spionaažis süüdi mõistetud Hollandi eksootiline tantsija Mata Hari.
Kunst ja kultuur[]
- 26. veebruar – Original Dixieland Jass Band salvestas "Livery Stable Bluesi", kõige esimese džässisingli.
- 8. oktoober – Tallinnas Estonia teatrisaalis toimus kirjandusrühmituse Siuru esimene avalik kirjandusõhtu.
Aasta 1917 |
---|
◄◄ | ◄ | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | ► | ►► |