Raamaturott Viki
Register
Advertisement

1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.

Sündmused[]

Poliitika ja maailmasündmused[]

  • 5. jaanuar – Ford Motor Company kehtestas kaheksatunnise tööpäeva ja viiedollarilise miinimumpalga.
  • 20. aprill – Ludlow' veresaun: USA-s Colorado osariigis rahvuskaartlaste ja streikivate kivisöekaevurite vahel toimunud tulevahetuses hukkus 17 inimest.
  • 25. mai – Suurbritannia alamkoda võttis vastu Iirimaa autonoomia seaduse.
  • 17. september – Andrew Fisher alustas kolmandat ametiaega Austraalia peaministrina.

Esimene maailmasõda[]

DC-1914-27-d-Sarajevo-cropped

Atentaat Franz Ferdinandile

  • 28. juuni – Serbia üliõpilane tappis Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ning ta abikaasa, ajendades sellega Esimese maailmasõja puhkemise.
  • 28.–29. juuni – Sarajevos puhkesid pärast Franz Ferdinandi tapmist serblaste vastased mässud.
  • 23. juuli – Pärast Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmist Serbias esitas Austria–Ungari Serbiale ultimaatumi.
  • 28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, millega algas Esimene maailmasõda.
  • 1. august – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
  • 2. august – Luksemburg alistus Saksamaale ning jäi Saksa okupatsiooni alla kuni sõja lõpuni.
  • 3. august – Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. Rumeenia kuulutas end neutraalseks.
  • 4. august – Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja.
  • 4. august – USA president Woodrow Wilson kuulutas Ameerika Ühendriigid Esimeses maailmasõjas neutraalseks.
  • 6. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale.
  • 7. august – Mulhouse'i lahing: Prantsusmaa alustas sõjas oma esimest rünnakut, kui üritas lõpuks ebaõnnestunud katsel Saksamaalt Alsace'i piirkonda tagasi vallutada.
  • 12. august – Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
  • 12. august – Vaatamata võidule Haleni lahingus ei suutnud belglased takistada sakslaste sissetungi Belgiasse.
  • 24. august – Lõppes Ceri lahing, mis oli liitlaste esimene võit sõjas.
  • 26. august – Venemaa ja Saksamaa keisririigi vahel algas Tannenbergi lahing.
  • 26. august – Lääne-Aafrikas asuv Saksamaa koloonia Togomaa langes Prantsuse ja Briti vägede kätte.
  • 28. august – Heligolandi lahing: Esimese maailmasõja esimene merelahing lõppes brittide võiduga sakslaste üle.
  • 30. august – Tannenbergi lahing lõppes Venemaa Keisririigi 2. armee hävitava lüüasaamisega sakslaste 8. armee käest.
  • 5. september – Algas esimene Marne'i lahing.
  • 22. september – Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukir, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.
  • 22. september – Saksa väed pommitasid Prantsuse Polüneesias Papeetet.
  • 9. oktoober – Antwerpeni linnavõimud alistusid ning linn langes sakslaste kätte.
  • 11. oktoober – Saksamaa allveelaev uputas Soome lahes soomusristleja Pallada. See oli esimene sõjalaev, mille Vene keisririik Esimeses maailmasõjas kaotas.
  • 19. oktoober – Algas esimene Ypres'i lahing.
  • 27. oktoober – Briti mereväe lahingulaev HMS Audacious uppus miinitabamuse tõttu, kuid laeva uppumine hoiti neli järgmist aastat saladuses.
  • 1. november – Tšiili ranniku lähedal Suurbritannia ja Saksamaa laevastike vahel toimunud Coroneli lahing lõppes brittide lüüasaamisega. Britid kaotasid kaks ristlejad 1660 mehega.
  • 9. november – Kookossaartel uputas Austraalia ristleja HMAS Sydney Keskriikide viimase aktiivse lahingulaeva India ookeanil SMS Emdeni.
  • 8. detsember – Suurbritannia ja Saksamaa vahel toimunud Falklandi saarte lahing lõppes Saksamaa Ida-Aasia eskaadri purustamisega brittide poolt.
  • 16. detsember – Saksamaa laevastik ründas Põhja-Inglismaa sadamalinnu, hukkus 86 tsiviilisikut.
  • 24. detsember – Toimus esimene õhurünnak Inglismaale: Saksa lennuk heitis pommi Doveri linnale.
Christmas Truce 1914

Briti ja saksa sõdurid jõulurahu ajal

    • 25. detsember – Legendaarne mitteametlik jõulurahu Esimese maailmasõja läänerindel. Saksa ja Briti sõdurid lõpetasid tulevahetuse, tulid kaevikutest välja ning kohtusid rinnetevahelisel "eikellegimaal".

Tehnoloogia ja teadussaavutused[]

  • 1. jaanuar – USA-s Floridas alustas tegevust maailma esimene lennuliin St. Petersburg–Tampa Airboat Line.
  • 26. veebruar – Maailma suuruselt kolmas ja suurim Olympic-klassi ookeaniliinilaev HMHS Britannic lasti vette.
  • 24. aprill – Deutsche Physikalische Gesellschaftile esitati Francki-Hertzi katse, esimene elektriline mõõtmine, mis demonstreeris kvantmehaanikat.
  • 5. august – USA-s Clevelandis paigaldati esimene elektriline valgusfoor.
  • 15. august – Esimene laev läbis Panama kanali.

Õnnetused ja katastroofid[]

  • 26. november – Inglismaa kagurannikul Sheernessi lähedal plahvatas lahingulaev HMS "Bulwark", mille pardal hukkus 741 inimest.

Loodus ja keskkond[]

Martha last passenger pigeon 1914

Viimane rändtuvi Martha

  • 1. september – Vangistuses suri viimane elusolev rändtuvi isend Martha.

Kunst ja kultuur[]

  • 7. veebruar – Esilinastus lühifilm "Kid Auto Races at Venice", milles Charlie Chaplin astus esimest korda üles oma kuulsas hulkurirollis.

Sündinud[]

Surnud[]

  • 8. jaanuar – Simon Bolivar Buckner, USA sõjaväelane ja poliitik (90)
  • 13. veebruar – Alphonse Bertillon, prantsuse politseiohvitser ja biomeetrik (60)
  • 25. veebruar – John Tenniel, inglise illustraator ja karikaturist (93)
  • 8. september – Pjotr Nesterov, vene sõjaväelendur ja lennukikonstruktor (27)
  • 24. detsember – John Muir, Šoti-Ameerika loodusteadlane (76)
Aasta 1914
◄◄ | | 1910 | 1911 | 1912 | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | | ►►
Advertisement