1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.
Sündmused[]
Poliitika ja maailmasündmused[]
- 5. jaanuar – Ford Motor Company kehtestas kaheksatunnise tööpäeva ja viiedollarilise miinimumpalga.
- 20. aprill – Ludlow' veresaun: USA-s Colorado osariigis rahvuskaartlaste ja streikivate kivisöekaevurite vahel toimunud tulevahetuses hukkus 17 inimest.
- 25. mai – Suurbritannia alamkoda võttis vastu Iirimaa autonoomia seaduse.
- 17. september – Andrew Fisher alustas kolmandat ametiaega Austraalia peaministrina.
Esimene maailmasõda[]
- 28. juuni – Serbia üliõpilane tappis Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ning ta abikaasa, ajendades sellega Esimese maailmasõja puhkemise.
- 28.–29. juuni – Sarajevos puhkesid pärast Franz Ferdinandi tapmist serblaste vastased mässud.
- 23. juuli – Pärast Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmist Serbias esitas Austria–Ungari Serbiale ultimaatumi.
- 28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, millega algas Esimene maailmasõda.
- 1. august – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
- 2. august – Luksemburg alistus Saksamaale ning jäi Saksa okupatsiooni alla kuni sõja lõpuni.
- 3. august – Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. Rumeenia kuulutas end neutraalseks.
- 4. august – Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja.
- 4. august – USA president Woodrow Wilson kuulutas Ameerika Ühendriigid Esimeses maailmasõjas neutraalseks.
- 6. august – Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale.
- 7. august – Mulhouse'i lahing: Prantsusmaa alustas sõjas oma esimest rünnakut, kui üritas lõpuks ebaõnnestunud katsel Saksamaalt Alsace'i piirkonda tagasi vallutada.
- 12. august – Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
- 12. august – Vaatamata võidule Haleni lahingus ei suutnud belglased takistada sakslaste sissetungi Belgiasse.
- 24. august – Lõppes Ceri lahing, mis oli liitlaste esimene võit sõjas.
- 26. august – Venemaa ja Saksamaa keisririigi vahel algas Tannenbergi lahing.
- 26. august – Lääne-Aafrikas asuv Saksamaa koloonia Togomaa langes Prantsuse ja Briti vägede kätte.
- 28. august – Heligolandi lahing: Esimese maailmasõja esimene merelahing lõppes brittide võiduga sakslaste üle.
- 30. august – Tannenbergi lahing lõppes Venemaa Keisririigi 2. armee hävitava lüüasaamisega sakslaste 8. armee käest.
- 5. september – Algas esimene Marne'i lahing.
- 22. september – Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukir, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.
- 22. september – Saksa väed pommitasid Prantsuse Polüneesias Papeetet.
- 9. oktoober – Antwerpeni linnavõimud alistusid ning linn langes sakslaste kätte.
- 11. oktoober – Saksamaa allveelaev uputas Soome lahes soomusristleja Pallada. See oli esimene sõjalaev, mille Vene keisririik Esimeses maailmasõjas kaotas.
- 19. oktoober – Algas esimene Ypres'i lahing.
- 27. oktoober – Briti mereväe lahingulaev HMS Audacious uppus miinitabamuse tõttu, kuid laeva uppumine hoiti neli järgmist aastat saladuses.
- 1. november – Tšiili ranniku lähedal Suurbritannia ja Saksamaa laevastike vahel toimunud Coroneli lahing lõppes brittide lüüasaamisega. Britid kaotasid kaks ristlejad 1660 mehega.
- 9. november – Kookossaartel uputas Austraalia ristleja HMAS Sydney Keskriikide viimase aktiivse lahingulaeva India ookeanil SMS Emdeni.
- 8. detsember – Suurbritannia ja Saksamaa vahel toimunud Falklandi saarte lahing lõppes Saksamaa Ida-Aasia eskaadri purustamisega brittide poolt.
- 16. detsember – Saksamaa laevastik ründas Põhja-Inglismaa sadamalinnu, hukkus 86 tsiviilisikut.
- 24. detsember – Toimus esimene õhurünnak Inglismaale: Saksa lennuk heitis pommi Doveri linnale.
- 25. detsember – Legendaarne mitteametlik jõulurahu Esimese maailmasõja läänerindel. Saksa ja Briti sõdurid lõpetasid tulevahetuse, tulid kaevikutest välja ning kohtusid rinnetevahelisel "eikellegimaal".
Tehnoloogia ja teadussaavutused[]
- 1. jaanuar – USA-s Floridas alustas tegevust maailma esimene lennuliin St. Petersburg–Tampa Airboat Line.
- 26. veebruar – Maailma suuruselt kolmas ja suurim Olympic-klassi ookeaniliinilaev HMHS Britannic lasti vette.
- 24. aprill – Deutsche Physikalische Gesellschaftile esitati Francki-Hertzi katse, esimene elektriline mõõtmine, mis demonstreeris kvantmehaanikat.
- 5. august – USA-s Clevelandis paigaldati esimene elektriline valgusfoor.
- 15. august – Esimene laev läbis Panama kanali.
Õnnetused ja katastroofid[]
- 26. november – Inglismaa kagurannikul Sheernessi lähedal plahvatas lahingulaev HMS "Bulwark", mille pardal hukkus 741 inimest.
Loodus ja keskkond[]
- 1. september – Vangistuses suri viimane elusolev rändtuvi isend Martha.
Kunst ja kultuur[]
- 7. veebruar – Esilinastus lühifilm "Kid Auto Races at Venice", milles Charlie Chaplin astus esimest korda üles oma kuulsas hulkurirollis.
Sündinud[]
- 3. veebruar – Mary Carlisle, USA näitleja
- 5. veebruar – Alan Lloyd Hodgkin, inglise füsioloog ja biofüüsik
- 9. veebruar – Ernest Tubb, USA kantrimuusik
- 17. märts – Juan Carlos Onganía, Argentina president
- 5. mai – Tyrone Power, USA näitleja
- 9. mai – Hank Snow, Kanada kantrimuusik
- 10. september – Robert Wise, USA filmilavastaja ja produtsent
- 9. oktoober – Hedy Lamarr, Austria-USA näitleja
- 25. november – Joe DiMaggio, USA pesapallur
Surnud[]
- 8. jaanuar – Simon Bolivar Buckner, USA sõjaväelane ja poliitik (90)
- 13. veebruar – Alphonse Bertillon, prantsuse politseiohvitser ja biomeetrik (60)
- 25. veebruar – John Tenniel, inglise illustraator ja karikaturist (93)
- 8. september – Pjotr Nesterov, vene sõjaväelendur ja lennukikonstruktor (27)
- 24. detsember – John Muir, Šoti-Ameerika loodusteadlane (76)
Aasta 1914 |
---|
◄◄ | ◄ | 1910 | 1911 | 1912 | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | ► | ►► |