1896. aasta suveolümpiamängud

1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.–15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini).

Prantsuse parunil Pierre de Coubertinil õnnestus viimakse teoks teha oma grandioosne plaan - äratada ellu olümpiamängud. Tänu tema visadusele kuulutati 6. aprillil 1896 Kreeka pealinnas Ateenas esimesed kaasaegsed olümpiamängud avatuks. Neil esimestel tänapäevastel olümpiamängudel osales 241 sportlast 14 riigist (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveits, Taani, Tšiili, Ungari ja USA).

Võistluste kavva kuulusid kergejõustik, võimlemine, vehklemine, maadlus, laskmine, ujumine, jalgrattasõit, tennis, ja tõstmine. Alguses oli plaaniks ka sõudmine, kuid see jäi tormi tõttu ära.

Ungarlane Alfréd Hajós, esimene Olümpiavõitja ujumises ning üks kahest, kes on võitnud medaleid nii spordis kui ka Olümpia kunstikonkursidel

Kõik ujumisalad toimusid ilma eelujumisteta 11. aprillil Zéa lahes Pireuse lähedal. Veetemperatuur oli 13 kraadi nagu aprilli algupoole ikka. See on üks põhjusi, miks paljud loobusid võistlemast. Võisteldi 100 m, 500 m ja 1200 m vabaujumises. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja, Ioánnis Malokínise aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik.

3 esikohta võitnud prantslane Paul Masson (paremal) ja ühe esikoha võitnud Léon Flameng (vasakul)

Esimest ja ainust korda toimus 12 tunni jalgrattasõit. Startis 7 sportlast, kellest lõpetas kaks. Esikoha sai Adolf Schmal (Austria; tulemus 295,3 km) ja teise koha Frank Keeping (Saksamaa; 294,946 km). Hommikul sõideti väljaspool staadioni, pärast lõunat jõuti tagasi staadionile ning tehti ettenähtud aja lõpuni 945 tiiru. Võitjad olid 12 tunni möödudes kurnatud ja näljased ning neil olid jalad paistes. Keepingil olid ka käed paistes. Nad ei olnud kell 5 hommikul alanud võistluse jooksul midagi söönud ning olid joonud ainult mõned lonksud. Nad olid eritistega määrdunud ja väsimusest poolhullud. Kui nad teineteisest möödusid, oli kuulda nuttu.

Kettaheite olümpiavõitja Robert Garrett heidet sooritamas

Kergejõustikus võisteldi 12 alal: 100 m, 400 m, 800 m ja 1500 m jooks, tõkkejooks, maraton, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe ning kuulitõuge ja kettaheide. Osales 63 sportlast.

Carl Schuhmann (vasakul) ja Giórgios Tsítas enne maadluse finaalmatši kättsurumas

Maadluses võisteldi vaid absoluutses kategoorias, mis toimusid Panathinaikó staadionil 10. aprillil, esikohakohtumine 11. aprillil Peeti ainult 4 kohtumist. Esimesena loositi vastamisi Launceston Elliot (Suurbritannia) ja Carl Schuhmann (Saksamaa). Nähes, et Elliot oli tükk maad pikem ja raskem, olid pealtvaatajad kindlad, et matš ei kesta kaua. Nii läkski, kuid nelja minuti pärast oli selili hoopis Elliot! Teine kohtumine Stéphanos Christópoulose ja Momcsilló Tapavicza (Ungari) vahel oli järgi tasavägine, kuid lõppes ungarlase loobumisega. Kolmandas matšis maadlesid omavahel kreeklased Christópoulos ja Giórgios Tsítas. Heitlus ei kestnud kaua, sest Christópoulos vigastas õlga. Finaalkohtumine Schuhmanni ja Giorgios Tsítase vahel oli kestnud nelikümmend minutit, kui kohtunikud selle pimeduse tõttu katkestasid. Schuhmann väitis, et seda pole vaja, sest seljatab vastase mõne minutiga, kuid kohtunikud ei uskunud. Järgmisel päeval alustati uuesti. Schumann maadles nüüd palju aktiivsemalt ja võitis kahekümne minutiga. Siis hakkas publik nõudma, et Schuhmann maadleks ka Christópoulosega. On teadmata, kas kohtunikud selle keelasid või polnud Christópoulos selleks suuteline.

Riistvõimlemise Saksamaa olümpiavõitjad: Carl Schuhmann, Alfred Flatow ja Hermann Weingärtner

Riistvõimlemises võisteldi rööbaspuudel ja kangil (nii individuaalselt kui võistkondlikult), toenghüpetes, toenghooglemises, rõngastel ning köielronimises, kus tuli ronida üksnes käte jõul 14-meetrise köie otsa.

Ühe käega tõstmise olümpiavõitja Launceston Elliot, kes oli populaarne Kreeka publiku seas, kuna ta olevat olnud väga nägus

Tõstmises võisteldi ühe käega tõstmises, esikoha sai Launceston Elliot (tulemus 71 kg), ning kahe käega tõstmises, esikoha sai Viggo Jensen (Taani; tulemus 111,5 kg, sama tulemuse sai ka teise koha saanud Launceston Elliot).

Vehklemises võisteldi floretis ja espadronis, kavas oli ka florett vehklemismeistritele. Võistlused peeti Zappeioni hallis, mis oli Ateena esindusvõimla.

Tennises võisteldi üksikmängus, võitjaks tuli Suurbritanniat esindanud iirlane John Boland, ning paarismängus, esikoha said John Boland, Friedrich Traun (Saksamaa). Mängudel oli lisaks tennisele planeeritud veel kaks sportmängu kriket ja veepall, kuid et nendest aladest osavõtuks ei laekunud ühtegi sooviavaldust, jäeti alad kavast välja.

Pilt mängude avamisest

Mängud avas Kreeka kuningas Geórgios I. Mängude peaareen oli Panathinaikó staadion. Esikohta autasustati hõbemedali, diplomi ja Olümpiast lõigatud õlipuuoksaga, teist kohta pronksmedali, diplomiga ja loorberioksaga kolmandat kohta diplomiga. Erandina anti maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile ka pronksmedal.

Hõbemedal, mille sai olümpiavõitja

Olümpiamedalid kavandas prantsuse skulptor Jules Chaplain. Esimene olümpiavõitja oli USA kolmikhüppaja James Connolly (6. aprill), esimene kahekordne olümpiavõitja oli USA kolmikhüppaja ja kuulitõukaja Robert Garrett (7. aprill), esimene kolmekordne olümpiavõitja oli Prantsusmaa jalgrattur, trekisõitja Paul Masson (11. aprill) ning ainus neljakordne olümpiavõitja oli Saksamaa võimleja ja maadleja Carl Schuhmann. 10 riiki avasid medaliarve, enim medaleid sai Kreeka (46) ja enim esikohti USA (11).