Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk- ja Lääne-Euroopa piiril. See piirneb lõunas Itaalia, läänes Prantsusmaa, põhjas Saksamaa ning idas Austria ja Liechtenstein. Šveits paikneb Alpides. Suurem osa rahvastikust on koondunud Mittellandi, kus asuvad suurimad linnad. Nende hulka kuuluvad kaks maailmalinna ja majanduskeskust Zürich ja Genf.

Geograafia

Šveitsi kõrgeim mägi on Dufourspitze (4634 m).

Taimestik

30% protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.

Riik

Haldusjaotus

Šveits jaguneb 26 kantoniks.

Rahvastik

Usundid

Rahvastikust 38% on roomakatoliiklased, 27% protestandid, 5,7% teised kristlased, 5% moslemid, 0,3% juudid. Mitteusklikke on 21,5%.

Suurimad linnad

Koht	Linn	Kanton	Elanikke (2011)
1.	Zürich	Zurych	376 990
2.	Genf	Genewa	188 234
3.	Basel	Basel-Stadt	164 516
4.	Lausanne	Vaud	129 383
5.	Bern	Bern	125 681
6.	Winterthur	Zürich	103 075
7.	Luzern	Luzern	78 093
8.	Sankt Gallen	Sankt Gallen	73 505
9.	Lugano	Ticino	55 151
10.	Biel/Bienne	Bern	51 635

Majandus

Valuuta

Rahaühik on Šveitsi frank (CHF).

Kultuur

Meedia

Šveitsi suurim päevaleht on Blick.

Sport

Populaarsed spordialad on suusatamine, lumelauasõit ja mägironimine, riigi loodus soodustab selliste spordialade harrastamist. Talispordi alasid on harrastatud 19. sajandi teisest poolest. Šveitsis sai alguse bobisõit. 1931. aastal toimusid Mürrenis esimesed mäesuusatamise maailmameistrivõistlused. Sankt Moritzis on toimunud kahed taliolümpiamängud (1928 ja 1948).

Sümboolika

Lipp

Võeti kasutusele 1889. aastal. Lipp on punane ruut, mille keskel on Kreeka rist.

Vapp

Võeti kasutusele 1889. aastal. Vapil on kujutatud Šveitsi lipp kilbil.

Hümn

Riigihümn on "Schweizerpsalm". Sõnad Leonhard Widmer (saksa), Charles Chatelanat (prantsuse), Camillo Valsangiacomo (itaalia) ja Flurin Camathias (romanši). Viis Alberich Zwyssig. Võeti kasutusele de facto 1961. aastal, de jure 1981. aastal.