FANDOM


Shoshoni tipis

Šošonite küla Wyomingis. Foto William Henry Jackson (1870)

Šošonid on Põhja-Ameerika indiaanlaste hõim. Kõnelevad jutoasteegi keelkonna numi keelte rühma kuuluvat šošoni keelt. Nad on tihedalt seotud muu hulgas komantšide ja paiutidega. Nende koguarv on 2000. aasta seisuga umbes 12 300.

Jagunevad kolmeks rühmaks: ida-šošonid, põhja-šošonid ja lääne-šošonid. Ida-šošonid elavad Wyomingis, Põhja-Colorados ja Montanas; põhja-šošonid Ida-Idahos, Lääne-Wyomingis ja Kirde-Utah's ning lääne-šošonid Nevadas, Idahos ja Utah's. Erinevad elukohad on tinginud mitmesugused eluviisid. Hobuste kasutuselevõtul 18. sajandil tekkisid korduvad konfliktid muu hulgas mustjalgade, siuude ja šaieenidega, mis sundisid neid lääne- ja lõuna poole kolima.

Nimi "šošon" tuleneb šošonikeelsest sõnast sosoni, mis tähendab 'kõrge rohi'.