| Šampinjonilised | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Arušampinjon (Agaricus campestris)
| ||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
| ||||||||||
| Tüüpperekond | ||||||||||
| Šampinjon Agaricus L. (1753) |
Šampinjonilised (Agaricaceae) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seente sugukonda. Sugukonda kuulub umbes 85 perekonda 1340 liigiga.
Sugukonna autor on prantsuse mükoloog François Fulgis Chevallier (1826). Sugukond on saanud nime šampinjoni perekonna (Agaricus) järgi, mida kirjeldas esimesena Carl von Linné oma 1753. aasta teoses "Species plantarum". Molekulaarsete fülogeneetiliste uuringute põhjal on šampinjoniliste sugukonnaga hiljem liidetud sugukonnad Tulostomataceae, Battarreaceae, Lycoperdaceae ja Mycenastraceae.
Suurem osa šampinjonilisi on kübarseened, kuid esineb ka puguseeni, näiteks murumunad (Lycoperdon spp.). Kübarseentel on eosed tavaliselt õhukesed ning eoslehekesed kinnituvad jalale vabalt. Kübar on kaetud soomuste või ebemetega. Kübarate kuju ulatub kumeratest kühmjateni. Šampinjoniliste eospulber on värvuse poolest liigiti väga erinev, eospulbri värvus võib ulatuda valgest roheka, ookerja, roosaka või seepiapruunini, kuid rooste- või punakaspruuni eospulbriga liike ei esine.
Šampinjonilised on üle maailma laialt levinud. Nad esinevad nii metsades kui ka rohumaadel. On teada sipelglasi, kes kasvatavad pesas toiduks ebašampinjone ja voltsirmikuid.
Šampinjoniliste sugukonda kuuluvad mitmed liigid, mida kultiveeritakse üle maailma. Aedšampinjon (Agaricus bisporus) on kõige kultiveeritum seeneliik maailmas. Samuti šampinjoni perekonda kuuluv Agaricus bisporus on tuntud oma meditsiiniliste omaduste poolest. Mitmed šampinjonilised on ka mürgised, näiteks mitu harisirmikute (Lepiota spp.) liiki ja mürkšampinjon (Agaricus xanthodermus).
Perekondi[]
- Agaricus – šampinjon
- Chamaemyces – säärissirmik
- Chlorophyllum
- Coprinopsis – tindik
- Cystoderma – pisisirmik
- Cystolepiota – jahusirmik
- Echinoderma – soomussirmik
- Lepiota – harisirmik
- Leucoagaricus – ebašampinjon
- Leucocoprinus – voltsirmik
- Lycoperdon – murumuna
- Macrolepiota – sirmik
- Melanophyllum – värvlehik
- Tulostoma – luiteseen