Ürik nr 512

Ürik 512 esimene lehekülg

Ürik nr 512 on kadunud linna Z kohta kirjutatud dokument, mille kirjutas Portugali orjakütt (bandeirantes) João da Silva Guimarães pärast seda kui oli linna külastanud 1753. aastal. Linna oli kirjeldatud äärmise täpsusega, kuid mainimata selle täpset asukohta. Ürikut säilitatakse Brasiilia rahvusraamatukogus Rio de Janeiros. Ürik koosneb kümnest leheküljest, see on portugalikeelne ja kannab pealkiri Relação histórica de uma occulta e grande povoação antiguissima sem moradores, que se descobriu no anno de 1753.

Dokument sisaldab mitmeid lünke, mis on tingitud termiitide tegevusest, kes hävitasid osa dokumendist, kui see aastateks arhiivi unustati. Ürik 512 on ilmselt kõige kuulsam Rahvusraamatukogu dokument. 19. ja 20. sajandil oli Ürikus 512 mainitud kadunud linn teemaks teaduslikes aruteludes ning seda on leida püüdnud paljud teadlased ja seiklejad.

Avastamine

Sierras de la Chapada Diamantina, üks võimalik linna asukoht

Ajal, kui Brasiilia oli saavutatud hiljuti iseseisvuse, otsiti rahvuslikku identiteeti ja oma riigi iseloomulikke tunnuseid; monarhia oli huvitatud keiserliku hiilguse ülendamisest ja kuulsusrikkast minevikust ning riigis asuvate kõrgelt arenenud iidsete riikide jäänuste avastamisest, mis annaks vastloodud Brasiilia keisririigile legitiimsust. Seega andis dokument paljudele seiklushimulistele, isegi keiser Pedro II-le, lootust linn leida.

Aastatel 1841–1846 viidi Benigno José de Carvalho juhtimisel läbi ekspeditsioon kadunud linna leidmiseks. Bahia osariigis Chapada Diamantina piirkonnas läbiviidu ekspeditsioon lõppes tulemusteta, mis sisendasid Carvalhole pettumust ja skeptitsismi.

Kadunud linn Z

Vana-Rooma kaar Timgadis Alžeerias. Kaar on sarnane Ürikus 512 kirjeldatud kadunud linna sissepääsu juures asunud kolmikkaarega.

Linna avastasid 1753. aastal Portugali ekspeditsioon, kes indiaanlasi uurimas käis. Ainus ellujäänud salgast kirjutas selle linna kohta Rio de Janeiro ametivõimudele ülevaate, mida tuntakse nime all "Ürik nr 512". Kui see 1865. aastal üles leiti, oli osa sellest ära pehkinud.

Ürik teatab, et ekspeditsioon avastas Brasiilia sisemaal, poolkõrbelisel Sertão piirkonnas tundmatu linna varemed. Linn sarnanes kõrgelt arenenud Vana-Rooma või Vana-Kreeka tsivilisatsiooni jäänustega. Ürikus mainitakse ka linna suuri kulla- ja hõbedavaru.

Ürik 512 kirjeldab, et ekspeditsioon leidis mägedes kividega kaetud kristalltee, mis tekitas aukartust ja imestust. Linna oli võimalik jõuda vaid unikaalse tee kaudu, mille sissepääsu kaunistas sillutatud ja kaunistatud kolmikkaar. Kaks äärmist kaart oli väiksemad kui põhikaar. Põhikaarele oli kirjutatud tähtedega kiri. Tähed meenutasid kreeka ja foiniikia tähestiku tähti, ning mõnda araabia numbrit.

Linn asus platoo serval orus. Läbi linna kulges kanal, mis platoo serval ahenes joaks. Mõlemat poolt linna ümbritsesid kaljud, kuhu oli uuristatud hooned. Kõik ehitised olid linnas juba pikka aega mahajäetud ja nende sisemuses ei olnud sisustust või esemeid. Kõikide ehitiste omapäraks oli ääretu korrektsus ja sümmeetria. Seal oli mitmeid ausambaid, mitu suurt hoonet, millest üks võis olla valitseja palee ja teine oli ilmselt tempel. Hoonete fassaad oli osaliselt säilinud, sellel oli kujutatud reljeefe (risti ja kroonide kujutisi).

Joa kõrval asus koobasterägastik ja maa-alused käigud, mis oli ilmselt kaevandus, tuntud kui "Hirmukaevandus". Sissepääs ühte käiku oli suletud suure paneeliga, millele oli kirjutatud tundmatud märgised.

Teised ekspeditsioonid

Percy Fawcett

Kuulus maadeavastaja, seikleja ja kirjanik Richard Francis Burton lisas oma teossesse "Explorations of The Highlands of Brazil" ("Ekspeditsioonid Brasiilia mägismaale"), mis jutustab tema reisist Brasiilias, tõlke Ürik 512-st. Burton reisis läbi Brasiilia keskmäestiku, sõitis São Francisco jõe suudmest kanuuga Paulo Afonso jugadeni, mis on kohati sarnased Guimarãesi kirjeldusega. Inglise keelde tõlkis dokumendi tema abikaasa Isabel Burton, mis oli ilmselt dokumendi esimene tõlge.

Kõige kuulsam uurija, kes seda kadunud linna otsis oli Briti arheoloog kolonel Percy Fawcett, kes oli enne seda väitnud, et nägi 1910. aastal Brasiilia soodes dinosaurust. Fawcett kuulis kadunud linnast 1900. aastate alguses ja asus selle kohta rohkem teada saamaks Rio de Janeirosse. Tal oli tahtmine minna linna otsima, kuid algas Esimene maailmasõda. Fawcett arvas, et linn Z asub Brasiilias Mato Grosso džunglis Roncadori mägedes. Fawcett pidas seda kadunud linna Atlantiseks. 1921. aastal alustas Fawcett Bahias oma esimest ekspeditsiooni koos Briti ekskonsuli O'Sullivan Beare'iga, kes väitis, et oli külastanud Salvadorist paari päeva tee kaugusel Ürikus 512 mainituga sarnast linna. 1925. aastal alustas Fawcett oma teist ekspeditsiooni koos oma täiskasvanud poja Jacki ja sõbra Raleigh Rimelliga teekonda Xingu jõe suunas. Fawcett ja tema kaaslased kadusid linna otsides Mato Grossos ning neid ei nähtud enam kunagi.

Kirjandus

• Grann, David (2009). The Lost City of Z: A Legendary British Explorer's Deadly Quest to Uncover the Secrets of the Amazon. Simon and Schuster. ISBN 1-847378-05-6. 
• Fawcett, Percy (2010). Exploration Fawcett: Journey to the Lost City of Z. Overlook. ISBN 1-590208-36-6. 
• Wilkins, Harold T. (2000). Mysteries of Ancient South America. Adventures Unlimited Press. ISBN 0-932813-26-7. 

Välislingid

• Fawcett's Seven Expedition The Great Web of Percy Harrison Fawcett