- Tähtkuju kohta vaata artiklit Ükssarvik (tähtkuju).
"Leebel ja mõtlikul neiul on võime ükssarvikut taltsutada". Fresko Roomas Palazzo Farneses. Autor Domenichino (umbes 1604–1605)
Ükssarvik on legendaarne olend, keda on alates antiikajast kirjeldatud olendina, kellel on otsmikul üks suur terav sarv.
Ükssarvikut kujutati juba Induse kultuuri pitsatitel. Vana-Kreekas ei esinenud ükssarvik veel mütoloogise olendina, vaid teda kirjeldati loodusteaduslikus kirjanduses. 4. sajandil eKr elanud ajaloolane Ktesias kirjutas oma teoses "Indika", et ükssarvik on metsik eesel, kes elab Indias ja kelle laubal on kolm sarve. Samuti on Piiblis mainitud olendit re'em, kellele on mõnedes versioonides antud tõlkeks "ükssarvik".
Kristluse levides sai üksarvik religioose tähenduse. Anonüümne, arvatavasti 2. sajandil kirjutatud loomaraamat "Physiologus" kirjeldas ükssarvikut pelgliku metsloomana, kes ei kartvat ainsana neitseid.
Keskajal sümboliseeris ükssarvik neitsilikku süütust.