Ímar (vanapõhja Ívarr; suri umbes 873) oli viikingipealik Iirimaal ja Šotimaal. Ta oli Dublini kuningas (umbes 857–873). Ta asutas Uí Ímairi dünastia. Tema järeltulijad valitsesid Iiri mere piirkonda mitu sajandit.
Ímar oli Lochlanni kuninga Gofraidi poeg. Tema vennad olid Auisle ja Amlaíb Conung. Üheks vennaks peetakse ka viikingipealikut Halfdan Ragnarssoni. Mõned ajaloolased peavad Ímari identseks Ivar "Konditu" Ragnarssoniga.
850. aastate lõpus ja 860. aastate alguses oli tal konflikt Iirimaa kuninga Máel Sechnailliga. Konflikti põhjus on teadmata, kuid selleks võis olla võimuvõitlus Munsteri üle. Ímari liitlasteks olid Osraige kuningas Cerball ja Ailechi kuningas Áed Findliath. Máel Sechnaill suri 862 ja tema maad jagati. Järgnevalt sõdisid Ímar ja tema sugulased kuningriigi mõjuvõimu suurendamiseks teiste iiri pealikega. Ajaloolistes allikates ei ole Ímari aastatel 864–870 märgitud. 870 kirjutas üks aastaraamat, et Ímar ja Amlaíb vallutasid pärast neli kuud kestnud piiramist Dumbartoni lossi Strathclyde'i kuningriigis.
Ímar suri 873. aastal, samal aastal kui tema isagi. Aastaraamatud märgivad Ímari kolme poeg: Bárid (suri 881), Sichfrith (suri 888) ja Sitriuc (suri 896), kes olid hiljem kõik Dublini valitsejad.